Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi rahanduse tulevik. Uus ühtekuuluvusaruanne õhutab arutelu ELi vahendite kasutamise üle pärast 2020. aastat

Brüssel, 9. oktoober 2017

Komisjon avaldab täna 7. ühtekuuluvusaruande, millega mõõdetakse ELi piirkondade elujõulisust, hinnatakse ühtekuuluvuse valdkonna kulutusi kriisi ajal ning nähakse ette ühtekuuluvuspoliitika pärast 2020. aastat.

ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse hetkeolukorda analüüsides tõstetakse Euroopa Liit luubi alla: Euroopa majandus taastub jätkuvalt, kuid erinevused liikmesriikide vahel ja nende sees on siiski suured.

Avaliku sektori investeeringud on ELis endiselt alla kriisieelset taset ning piirkonnad ja liikmesriigid peavad saama rohkem toetust, et tulla toime ELi rahaliste vahendite tulevikku käsitlevas aruteludokumendis määratletud proovikividega, milleks on digitaalne revolutsioon, globaliseerumine, demograafilised muutused ja sotsiaalne ühtekuuluvus, majanduslik lähenemine ja kliimamuutused.

Regionaalpoliitika volinik Corina Crețu sõnas: „Aruanne näitab selgelt, et liit vajab suuremat ühtekuuluvust. Kuigi kriis on möödas, on see siiski jätnud jälje paljudes piirkondades. Nad vajavad ühtekuuluvust, et leida lahendus tänastele ja homsetele probleemidele.“

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen märkis: „2017. aasta ühtekuuluvusaruanne näitab, et majanduse praeguse elavnemise kestlikkuse tagamiseks on vaja olulisi investeeringuid. See on ülimalt oluline meie majanduste, tööjõu ja Euroopa inimeste seisukohast.“

Aruanne ei mõjuta komisjoni lõplikku ettepanekut, kuid sellega õhutatakse arutelu ühtekuuluvuspoliitika üle pärast 2020. aastat. Selles soovitatakse kogu ELi hõlmavat poliitikat, millel on kolm peamist eesmärki: globaliseerumise ohjeldamine, põhimõte, et kedagi ei jäeta kõrvale, ja struktuurireformide toetamine.

Kogu ELi hõlmav poliitika: Viimase kahe kümnendi jooksul on ühtekuuluvuspoliitika raames jõutud tulemusteni kõigis ELi piirkondades ning see on olnud investeeringute peamine allikas. Sellega on viimase kümne aasta jooksul ELis otseselt loodud 1,2 miljonit töökohta, kuna majanduskasvu toetavad avaliku sektori investeeringud on paljudes liikmesriikides oluliselt vähenenud.

Piirkondlikud majanduslikud erinevused on uuesti vähenemas. ELi rahaliste vahendite tulevikku käsitlev aruteludokument käivitas diskussiooni. Kas ühtekuuluvuspoliitika peaks keskenduma üksnes vähem arenenud piirkondadele?

Ühtekuuluvusaruanne näitab, et piirkondade majandus on kasvamas, kuid mitte ühesuguses tempos. Paljud piirkonnad, mille majandus on lähedal ELi keskmisele, tunduvad olevat takerdunud nn keskmise sissetuleku lõksu.

Mõned piirkonnad ei ole veel globaliseerumisest kasu saanud. Sageli seistakse silmitsi suure hulga töökohtade kaotuse ning suutmatusega tööstust ümber kujundada. Nad vajavad täiendavat rahalist toetust, et aidata kaasa töökohtade loomisele ja struktuursetele muudatustele.

Lisaks rõhutatakse aruandes, et praegune investeeringute tase ei ole piisav selleks, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgid seoses taastuvenergia osakaalu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisega. Kõik Euroopa Liidu piirkonnad vajavad seetõttu rohkem vahendeid süsinikdioksiidiheite vähendamiseks.

Üleilmastumise ohjeldamine. Üleilmastunud majanduses oma näo säilitamiseks peavad piirkonnad moderniseerima majandust ja looma väärtust. Kuna vaid vähesed ELi piirkonnad võivad praegu näidata eeskuju, on vaja teha täiendavaid investeeringuid innovatsiooniks, digiteerimiseks ja süsinikdioksiidiheite vähendamiseks. Lisaks rahastamisele tuleks luua tugev side teadusasutuste, ettevõtjate ja teenuste osutajate vahel.

Kedagi ei tohi kõrvale jätta. Paljudes piirkondades toimub massiline väljaränne, samas kui mitmed linnad on uustulnukate, sealhulgas rändajate tõttu surve all. Samas kui tööhõive määr on ELis uuel rekordkõrgusel, on töötus, eriti noorte hulgas, endiselt kriisieelsest tasemest kõrgem.

Töötuse vähendamine, aidates inimestel arendada oma oskusi ja luua ettevõtteid, võideldes samal ajal sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega, nõuab täiendavaid investeeringuid. Liidu sotsiaalne ühtekuuluvus sõltub sellest lähitulevikus.

Struktuurireformide toetamine. Tõhusam avalik haldus suurendab konkurentsivõimet, majanduskasvu ja investeeringute mõju. Nii nagu aruteludokumendis on ka ühtekuuluvusaruandes tõdetud, et seost ühtekuuluvuspoliitika ja ELi majanduse juhtimise vahel tuleb tugevdada, toetamaks reforme, mille eesmärk on majanduskasvu edendav keskkond.

Järgmised sammud.

Avalik arutelu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal käivitatakse 2018. aasta alguses. 2018. aasta mais esitab komisjon mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ettepaneku, millele järgnevad ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika kohta pärast 2020. aastat.

Lisateave:

Seitsmes aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta

Memo – ELi rahanduse tulevik. Seitsmes aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta

Teabeleht – ühtekuuluvus liidus

Teabeleht – ühtekuuluvuspoliitika, mis annab tulemusi kõikides ELi piirkondades

Inforegio – interaktiivsed kaardid

Volinik Crețu ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat Twitteris

 

IP/17/3644

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar