Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi ulatuslikult reformida

Brüssel, 4. oktoober 2017

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi ulatuslikult reformida

Euroopa Komisjon tegi täna algust selle veerandsajandi suurima kavaga reformida ELi käibemaksueeskirju. Kavandatud ümberkorraldused muudaksid süsteemi nii riikide valitsuste kui ka ettevõtjate jaoks paremaks ja ajakohasemaks. Kokku jääb igal aastal saamata üle150 miljardi euro käibemaksu, mis tähendab, et liikmesriikidel jääb saamata tulu, mida oleks võimalik kasutada hariduses, teedeehituses ja tervishoius. Hinnangute kohaselt läheb sellest umbes 50 miljardit eurot ehk 100 eurot ELi kodaniku kohta igal aastal piiriüleste käibemaksupettuste arvele. Seda raha võidakse kasutada kuritegelike organisatsioonide, sealhulgas terrorismi rahastamiseks. Prognooside kohaselt võiks see summa tänu kavandatud reformile väheneda 80%.

Tänu kavandatud käibemaksureformile muutuks süsteem ettevõtete jaoks palju usaldusväärsemaks ja lihtsamaks. Komisjoni arvates peab käibemaksusüsteem aitama Euroopa ettevõtetel kasutada ära kõiki ühtse turu pakutavaid eeliseid ja konkureerida maailmaturul. Võrreldes üksnes riigisiseselt kauplevate ettevõtjatega on piiriüleselt kauplejate kulud seoses nõuete järgimisega praegu 11% suuremad. Tänu käibemaksusüsteemi lihtsustamisele ja ajakohastamisele peaksid need kulud vähenema hinnanguliselt ühe miljardi euro võrra.

Ühtse turu huvides toimiv lõplik käibemaksusüsteem on pikka aega olnud Euroopa Komisjoni südameasi. 2016. aasta käibemaksusüsteemi tegevuskavas on üksikasjalikult selgitatud vajadust luua lihtsam ja pettusekindel ühtne Euroopa käibemaksuala.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis märkis selle kohta järgmist: „Nüüd tuleme välja ettepanekuga uuendada kehtivat käibemaksusüsteemi, mis kehtestati ajutisena veerandsada aastat tagasi. Meil on vaja lõplikku süsteemi, mis võimaldab tõhusamalt käsitleda piiriüleste käibemaksupettuste juhtumeid. Euroopa Liidus jääb igal aastal selle tõttu saamata ligikaudu 50 miljardit eurot maksutulu."

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici lisas omalt poolt: „Kakskümmend viis aastat pärast ühtse turu loomist peavad ettevõtted ja tarbijad piiriüleselt kaubeldes ikka veel arvesse võtma 28 eri käibemaksusüsteemi. Kurjategijad ja terroristid on neid seaduselünki liiga kaua ära kasutanud. Igal aastal korraldatakse pettusi kokku 50 miljardi euro ulatuses. Selline riigipiiripõhine eelajalooline süsteem peab kaduma! 2022. aastaks peaksid liikmesriigid käsitama piiriüleseid käibemaksutehinguid riigisisestena. Tänu esildatule peaks vähenema piiriüleste käibemaksupettuste arvu ligikaudu 80%. Samal ajal lihtsustub elu ka piiriüleselt kauplevate ELi ettevõtete jaoks, sest väheneb bürokraatia ja lihtsustuvad käibemaksuga seotud protseduurid. Lühidalt öeldes on ettevõtjate, tarbijate ja riigieelarvete jaoks uudised head, petturite jaoks aga halvad.“

Nüüd esitatava paketiga teeb komisjon ettepaneku põhjalikult muuta praegust käibemaksusüsteemi ja maksustada ühest ELi liikmesriigist teise müüdavat kaupa samamoodi nagu ühe liikmesriigi piires müüdavat kaupa. Sellega luuakse ELi uus ja lõplik käibemaksusüsteem.

Kokkuleppele soovitakse jõuda Euroopa ühtse käibemaksuala neljas põhialuses

  • Pettusevastane võitlus – nüüd hakatakse käibemaksu nõudma ettevõtjatevaheliselt piiriüleselt kaubanduselt. Praegu on see käibemaksust vabastatud ning ebaausad ettevõtted on neid seaduselünki ära kasutanud, käibemaksu kogunud ja seejärel kadunud, ilma et raha oleks riigi eelarvesse jõudnud.
  • Ühtne kontaktpunkt – tänu sellele kontaktpunktile on piiriüleselt kaupu müüvatel ettevõtetel lihtsam oma käibemaksukohustusi täita. Kauplejad saavad esitada deklaratsioone ja teha makseid ühtse veebiportaali kaudu oma keeles ning samade eeskirjade ja vormide abil nagu oma koduriigis. Seejärel tasuvad liikmesriigid käibemaksu otse omavahel, nagu praegu tehakse e-kaubanduses.
  • Suurem ühtsus – võetakse kasutusele nn sihtriigipõhimõte, mille kohaselt lõplik käibemaksusumma makstakse alati selles liikmesriigis, kus kaupa lõpuks tarbitakse, ja sealse maksumääraga. Euroopa Komisjon on pikka aega soovinud kehtestada sellist süsteemi ja liikmesriigid on seda toetanud. E-kaubanduses see juba kehtib.
  • Vähem bürokraatiat – tänu arveldamisnõuete lihtsustumisele saavad müüjad koostada arve vastavalt oma riigi eeskirjadele ka piiriüleselt kaubeldes. Ettevõtted ei pea maksuhaldurile esitatavas nn koondaruandes enam loetlema piiriüleseid tehinguid.

Ettepanekuga võetakse ka kasutusele mõiste „sertifitseeritud maksukohustuslane“. Tegemist on selliste usalduse pälvinud ettevõtjatega, kelle suhtes kehtivad palju lihtsamad nõuded, mille täitmine võtab vähem aega. Esildatud on ka neli nn kiirlahendust, mis peavad jõustuma 2019. aastal. Neid lühiajalisi meetmeid nõudsid eelkõige liikmesriigid, et täiustada praeguse käibemaksusüsteemi igapäevast toimimist seni, kuni lõplikus süsteemis on igakülgselt kokku lepitud ja seda on rakendama hakatud.

Edasised sammud

Seadusandlik ettepanek saadetakse liikmesriikidele nõukokku otsustamiseks ja Euroopa Parlamendile arutamiseks. 2018. aastal jätkab komisjon alustatut ja esitab üksikasjaliku seadusandliku ettepaneku muuta käibemaksudirektiivi tehniliste küsimuste osas, et täna esitatud lõplikku käibemaksusüsteemi oleks võimalik tõrgeteta rakendada.

Taustteave

Ühine käibemaksusüsteem etendab Euroopa ühtsel turul olulist rolli. Esimene käibemaksudirektiiv pärineb 1967. aastast. Selle algne eesmärk oli kaotada käibelt arvestatavad maksud, mis moonutasid konkurentsi ja takistasid kaupade vaba liikumist, samuti oli eesmärk kaotada maksukontrollid ja tolliformaalsused sisepiiridel. Käibemaks on suur ja kasvav tuluallikas, mille osakaal ELis oli 2015. aastal üle 1 triljoni euro, mis vastab 7%-le ELi SKPst. Käibemaksul põhineb ka üks ELi omavahenditest. Tarbimismaksuna on see üks majanduskasvu kõige rohkem soodustavatest maksustamisviisidest.

Mitmetest reformidest hoolimata ei ole käibemaksusüsteem suutnud sammu pidada tänapäeva üleilmastunud, digitaalse ja mobiilse majanduse probleemidega. Kehtiv käibemaksusüsteem pärineb 1993. aastast ja pidi olema üleminekuvariant. Üha rohkem ettevõtjaid tegutseb piiriüleselt ning nende jaoks on süsteem puudulik ja ülemäära keerukas, samas jätab see ka võimaluse pettuseks: riigisiseseid ja piiriüleseid tehinguid käsitletakse erinevalt ning kaupu või teenuseid saab ühtsel turul osta käibemaksuvabalt.

Komisjon on pidevalt juhtinud tähelepanu vajadusele käibemaksusüsteemi reformida. Mis puutub käibemaksu, siis kogu ELis kauplevate ettevõtete jaoks on riigipiirid ikka veel igapäevane tõsiasi. Praegused käibemaksueeskirjad on üks viimastest ELi õiguse valdkondadest, mis ei ole kooskõlas ühtse turu aluspõhimõtetega.

Lisateave

Küsimused ja vastused käibemaksureformi kohta

Link teatisele:

2016. aasta käibemaksusüsteemi tegevuskava

2017. aasta uuring käibemaksu alalaekumise kohta

Komisjoni ettepanekud e-kaubanduse käibemaksu kohta (detsember 2016)

Mõjuhinnang

IP/17/3443

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar

Videos