Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Liidu olukord: Schengeni ala säilitamine ja tugevdamine julgeoleku parandamiseks ja Euroopa vabaduste kaitsmiseks

Brüssel, 27. september 2017

.

1

Nagu president Juncker oma 13. septembri kavatsusavalduses kuulutas, teeb Euroopa Komisjon täna ettepaneku võtta meetmed Schengeni ala säilitamiseks ja tugevdamiseks. Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada Schengeni piirieeskirju, et kohandada piirikontrolli ajutise taaskehtestamise reeglid praegusele vajadusele reageerida esilekerkivatele ja pidevatele tõsistele ohtudele, mis ähvardavad avalikku korda või sisejulgeolekut. Kehtestatakse ka karmimad menetluslikud kaitsemeetmed tagamaks, et piirikontroll sisepiiridel jääks erakorraliseks meetmeks, mida kasutatakse viimasel võimalusel, üksnes siis, kui see on vajalik ja proportsionaalne, piirates mõju vabale liikumisele. Komisjon avaldab ka teatise meetmete kohta, mis on juba võetud reageerimiseks julgeolekuprobleemidele välispiiridel ja Schengeni ala sees, ning soovituse liikmesriikidele kehtivate ajutisi piirikontrolle käsitlevate õigusnormide parema kohaldamise kohta.

Sõna võttis Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans: „Schengeni piirieeskirjad piirikontrolli taaskehtestamiseks sisepiiridel koostati hoopis teistsugusel ajal, kui ka probleemid olid teistsugused. Erakorralised asjaolud, mida me näeme praegu, näiteks suurenenud terrorismioht, on ajendanud meid tegema ettepaneku muuta Schengeni piirieeskirjad tänapäeva tingimustes eesmärgile vastavaks. Liikmesriikidel tuleks lubada tegutseda vastavalt erakorralisele olukorrale – kui nende avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavad tõsised ohud. Samal ajal peaksid nad tegutsema range korra kohaselt. Nii kindlustame me vaba liikumise ja edendame julgeolekut Schengeni alal.“

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos: „Schengeni ala on Euroopa integratsiooni üks suurimaid saavutusi ja me oleme täielikult pühendunud selle kaitsmisele, säilitamisele ja tugevdamisele. Piirikontrolli puudumine sisepiiridel on Schengeni ala tõeline sisu. Kuid ühisel piirikontrollita alal on ühised ka julgeolekukaalutlused. Seepärast peame me tegema kõik, et säilitada hoolikalt tasakaalu ühelt poolt vaba liikumise ja liikuvuse ning teiselt poolt julgeoleku vahel. Ja seda võime me saavutada üksnes koordineeritud ja ühtse Schengeni raamistiku abil, mis peaks hõlmama ka Bulgaariat ja Rumeeniat.“

Julgeolekuliidu volinik Julian King ütles: „ELi liikmesriikidel peaks olema võimalus astuda samme oma julgeoleku tugevdamiseks – erandlikel asjaoludel ning võttes arvesse Schengeni ala tohutut tähtsust ja eeliseid.“

Viimastel aastatel on komisjon astunud rea samme Schengeni ala julgeoleku parandamiseks ja selle välispiiride haldamise täiustamiseks. Schengeni piirieeskirju on varemgi mitu korda täiendatud, et tagada nende eesmärgile vastavus. Liikmesriigid on kasutanud Schengeni eeskirju ajutise piirikontrolli sisseseadmiseks ettenähtud ajapiirangute ja tingimuste raames, kaitstes Schengeni süsteemi toimimist laiemalt. Olemasolevad vahendid on teeninud Euroopat seni hästi, kuid olles silmitsi uute julgeolekuprobleemidega, tuleb Schengeni piirieeskirju ajakohastada, pikendades piirikontrolli ajapiirangut sisepiiridel ja karmistades kaitsemeetmeid. Komisjoni tänaste ettepanekute kohaselt eeskirju ajakohastatakse, tagades samal ajal nende tulemuslikuma kasutamise üksnes erakorralistes olukordades ja viimase võimalusena, juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Karmistatud eeskirjad nõuavad tihedamat koostööd naaber-liikmesriikidega, eelkõige vabale liikumisele avalduva mõju minimeerimiseks. 

Selleks et parandada Schengeni piirieeskirjade ja muude Schengeni eeskirjade ühist kohaldamist ning vastamaks üleskutsele, mille president Juncker tegi oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, kutsub nõukogu nüüd üles tegema otsuse võtta Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni ala täisliikmeteks ning võtta Horvaatia täisliikmeks niipea, kui ta täidab kõik kriteeriumid.

Täiustatud Schengeni piirieeskirjad astumaks vastu praegustele ohtudele

Ehkki kehtivad õigusnormid, mis reguleerivad ajutise piirikontrolli taaskehtestamist sisepiiridel, on osutunud enamikul juhtudest piisavaks, ei pruugi õigusaktides ette nähtud ajapiirangud olla piisavad, kui liikmesriik on silmitsi tekkivate tõsiste ohtudega avalikule korrale või sisejulgeolekule. Seepärast teeb komisjon ettepaneku pikendada vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklitele 25 ja 27 kohaldatavaid ajapiiranguid kuni ühe aastani (kuue kuu asemel), kehtestades samal ajal rangemad menetluslikud kaitsemeetmed, kaasa arvatud kohustuse liikmesriikidele hinnata, kas alternatiivsed meetmed aitaksid ohtu tõhusamalt tõrjuda, ja esitada üksikasjalik riskihinnang.

Tänaste ettepanekute kohaselt saavad liikmesriigid ka õiguse piirikontrolli kohaldamise aega erandjuhul pikendada, kui sama oht püsib kauem kui aasta ja kui selle ohu vähendamiseks on võetud riigi sees samaulatuslikke erimeetmeid, nagu erakorralise seisukorra kehtestamine. Sellise pikendamise jaoks on vaja nõukogu soovitust, milles tuleks võtta arvesse komisjoni arvamust, ning selle rangeks ülempiiriks oleks kuus kuud võimalusega seda pikendada kuni kolm korda ja maksimaalselt kaheks aastaks.

Kuni selliste seadusmuudatuste vastuvõtmiseni avaldab komisjon täna soovituse kujul ka liikmesriikidele mõeldud juhendi kehtivate Schengeni eeskirjade parema kohaldamise kohta. Liikmesriikidele tuletatakse meelde, et ajutise piirikontrolli kehtestamine sisepiiridel peab jääma erakorraliseks meetmeks, mida kasutatakse viimase võimalusena, et mõju vabale liikumisele peab olema piiratud, ning et eelistada tuleks alternatiivseid meetmeid, nagu politseikontroll ja piiriülene koostöö. Liikmesriigid peavad igasugust ajutist kontrolli regulaarselt hindama, teavitama sellest asjaomaseid liikmesriike ja nendega koostööd tegema, ning hoiduma igasugustest põhjendamatutest meetmetest.

Selleks, et liikmesriigid astuksid ohtudele vastu ühiselt, seistes külg külje kõrval tugevamal Schengeni alal, on tulnud aeg võtta Bulgaaria ja Rumeenia vastu Schengeni ala täisliikmeteks. Nõukogu peaks tegema otsuse kiita heaks nende ühinemine Schengeni alaga ja kaotama kontrollid sisepiiridel nende kahe liikmesriigi ja nende Euroopa Liidu naabrite vahel. Bulgaaria ja Rumeenia on näidanud, et nad on suutlikud kaitsma ELi välispiire ja peaksid seepärast saama meie sisepiirideta ala liikmeiks.

Taustteave

Schengeni ala on suurim vaba reisimise piirkond maailmas. See võimaldab rohkem kui 400 miljonil Euroopa Liidu kodanikul, aga ka külalistel ning kaupadel ja teenustel takistamatult liikuda. Schengeni ala on Euroopa integratsiooni üks suurimaid saavutusi, mida tuleb kaitsta ja säilitada.

Schengeni ala on oma loomisest peale olnud silmitsi mitut liiki probleemide ja ohtudega. Schengeni eeskirjad on taganud Schengeni süsteemi toimimise laiemalt, võimaldades sellel reageerida probleemidele. Näiteks käivitas komisjon ebaseaduslike rändajate teisese rände ja Kreeka välispiiri puuduliku haldamise tulemusena Schengeni piirieeskirjade artikli 29 kohase menetluse; sellega võimaldati kehtestada komisjoni üksikasjaliku Schengeni õigustiku kohaldamise hindamise alusel uuesti ajutine piirikontroll sisepiiridel viies enimmõjutatud riigis (Austria, Taani, Saksamaa, Norra, Rootsi).

Lisateave

Küsimused ja vastused: Schengeni ala säilitamine ja tugevdamine

Teatis Schengeni ala säilitamise ja tugevdamise kohta

Määrus, millega muudetakse õigusnorme, mida kohaldatakse ajutise piirikontrolli taaskehtestamise suhtes sisepiiridel

Soovitus Schengeni piirieeskirjade nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad ajutise piirikontrolli taaskehtestamist Schengeni ala sisepiiridel

Teabeleht: Schengeni eeskirjad lahtiseletatuna – September 2017

Teatis: Tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde“

 

 

IP/17/3407

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar