Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Liidu olukord 2017 – tööstuspoliitika strateegia: investeerime arukasse, innovaatilisse ja kestlikku tööstusesse

Brüssel, 18. september 2017

.

1

President Jean-Claude Juncker ütles 13. septembril oma iga-aastases kõnes olukorrast Euroopa Liidus: „Soovin muuta meie tööstussektori tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Uus tööstuspoliitika strateegia, mida komisjon täna esitleb, aitab meie tootmisharudel säilitada või saavutada liidripositsioon maailmas innovatsiooni, digiteerimise ja dekarboniseerimise valdkonnas.

ELi tööstuspoliitika uuendatud strateegia koondab tervikliku tööstusstrateegia alla kõik olemasolevad ja uued horisontaalsed ja sektoripõhised algatused. Samuti täpsustatakse selles kõigi osaliste täidetavad ülesanded ja nähakse ette vahendid, mille kaudu eelkõige tööstus ja kodanikuühiskond saavad tulevikus tööstuspoliitika meetmeid suunata – kord aastas peetav tööstuse päev, mis esimest korda toimus 2017. aasta veebruaris, ja kõrgetasemeline tööstuse ümarlaud.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav komisjoni asepresident Jyrki Katainen märkis: „Pannes tehnilised muutused enda kasuks tööle, jõudes teadusinvesteeringutest innovaatiliste äriideedeni ning olles vähese CO2-heitega ja ringmajanduses edaspidigi teerajajad, aitame kaasa aruka, innovaatilise ja kestliku tööstuse loomisele Euroopas.“

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinik Elżbieta Bieńkowska lisas: „Paljud Euroopa tööstusharud on praegu ristteel. Nüüdisaegne maailm eeldab tööstuspoliitikat, mis aitab tööstusel ka tulevikus piirkondadele ja kodanikele pakkuda kestlikku majanduskasvu ja luua töökohti.“

ELi tööstuspoliitika strateegia peamised uued elemendid on muu hulgas alljärgnevad.

  • Põhjalik pakett meie tööstusettevõtete küberturbe parandamiseks.See hõlmab küberturbe valdkonna tehnilise ja tööstusliku võimekuse arendamiseks Euroopa küberturbe teadus- ja pädevuskeskuse loomist, samuti kõikides liikmesriikides tunnustatud ELi-ülest toodete ja teenuste sertifitseerimise süsteemi (vastu võetud 13. septembril 2017).
  • Ettepanek isikustamata andmete vaba liikumise määruse kohta, mis võimaldaks andmete vaba piiriülest liikumist, aidates nii ajakohastada tööstust ja luua tõeliselt ühtne Euroopa andmeruum (vastu võetud 13. septembril 2017).
  • Mitu uut ringmajanduse valdkonna meedet, sh plasti käsitlev strateegia ning meetmed taastuvate bioloogiliste ressursside tootmise parandamiseks ja nende muundamiseks bioressursipõhisteks toodeteks ja bioenergiaks (sügis 2017).
  • Mitmed algatused intellektuaalomandi õiguste raamistiku nüüdisajastamiseks, sh intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva direktiivi toimimist käsitlev aruanne ning teatis, mis käsitleb standardi rakendamiseks oluliste patentide tasakaalustatud, selget ja prognoositavat Euroopa litsentsimisraamistikku (sügis 2017).
  • Algatus, millega parandatakse riigihangete toimimist ELis. See hõlmab vabatahtlikku mehhanismi, millega esitatakse suuri taristuprojekte kavandatavatele ametiasutustele selgitusi ja antakse neile juhiseid (sügis 2017).
  • Oskuste tegevuskava laiendamine, et hõlmata sellised uued olulised tööstussektorid nagu ehitus, teras, paber, keskkonnahoidlik tehnoloogia ja taastuvenergia, tootmine ja merelaevandus (sügis 2017).
  • Jätkusuutliku rahastamise strateegia, et erakapitalivooge paremini jätkusuutlikumatesse investeeringutesse ümber suunata (2018. aasta algus).
  • Tasakaalustatud ja edumeelse kaubanduspoliitika algatused ja selliste välismaiste otseinvesteeringute eelkontrolli Euroopa raamistik, mis võivad ohtu seada julgeoleku või avaliku korra (vastu võetud 13. septembril 2017).
  • Läbivaadatud nimekiri kriitilise tähtsusega toorainetest, mille puhul komisjon jätkab nende turvalise, jätkusuutliku ja taskukohase kättesaadavuse tagamist (vastu võetud 13. septembril 2017).
  • Uued ettepanekud liikuvuse keskkonnahoidlikkuse, konkurentsivõimelisuse ja ühendatuse saavutamiseks, sh autode ja kaubikute rangemad CO2-heite normid, alternatiivkütuste taristu tegevuskava laadimistaristu kasutuselevõtu toetamiseks ning isejuhtivate sõidukite edendamise meetmed (sügis 2017).

Sellise tervikliku strateegia elluviimine eeldab jagatud vastutust. Strateegia edu oleneb ELi institutsioonide, liikmesriikide ja piirkondade jõupingutustest ja koostööst ning eelkõige tööstussektori aktiivsusest.

Taustteave

Euroopa tööstussektor on tugev ja püsib maailmaturgudel endiselt paljudes sektorites liidripositsioonil. Tööstus annab kaks kolmandikku ELi ekspordist ja tööstussektoris töötab 32 miljonit inimest, neist 1,5 miljonit alates 2013. aastast loodud töökohal. Sellegipoolest on konkurentsieelise säilitamiseks ja suurendamiseks vaja olulisel määral panustada ajakohastamisele. Seetõttu on tööstus üks Junckeri komisjoni peamisi poliitilisi prioriteete. Kõigi komisjoni tegevuspõhimõtete eesmärk on luua tööstuses uusi töökohti ja parandada Euroopa konkurentsivõimet, edendada keskkonnahoidlikesse ja digitaalsetesse tehnoloogiatesse tehtavaid investeeringuid ja innovatsiooni ning kaitsta tööstuse muutumisest kõige rohkem mõjutatud Euroopa piirkondi ja töötajaid.

Uus tootmistehnoloogia muudab Euroopa tööstusmaastikku ja on Euroopa ettevõtjate üleilmse konkurentsivõime jaoks järjest olulisemal kohal. Uus tehnoloogia loob erinevate kanalite vahendusel uusi töökohti ja tootlikkust suurendavast tehnoloogiast võib tõusta kasu laiemale majandusele. Sellel võib olla ka põhimõtteline mõju töö laadile ja võimalike töökohtade arvule. Euroopa tööstuse tulevik oleneb pideva kohanemise ja uuendamise suutlikkusest nii uude tehnoloogiasse investeerimisel kui ka selliste muutuste enda kasuks tööle panemisel, mis kaasnevad üleminekuga järjest suuremale digiteerimisele ja vähese CO2-heitega ja ringmajandusele. Samal ajal on üleilmne konkurents suurem kui kunagi varem ning sugugi mitte kõik ühiskonnad ei ole üleilmastumise eelistest ja tehnilisest progressist võrdselt osa saanud. Junckeri komisjon näeb siin arenguruumi.

President Junckeri poliitilistes suunistes on rõhutatud tugeva ja kõrgetasemelise tööstuse olulisust Euroopa majanduse tuleviku jaoks. Sellest alates on innovatsiooni ja investeeringute toel töökohtade loomine ja majanduskasv olnud komisjoni põhialgatuste keskmes. „Junckeri kava“ (Euroopa investeerimiskava) ja kapitaliturgude liit aitavad majanduse elavdamiseks ressursse koondada; ELi tugi innovatsioonile aitab tööstusel ja eriti VKEdel oma tugevatele külgedele panustada; kõikjal maailmas on võetud suund vähese CO2-heitega ja ringmajandusele ning Euroopa on seejuures oma ringmajanduse, puhta energeetika ja vähese CO2-heitega majanduse algatustega esirinnas; põhiline progressi võimaldav tehnoloogia aitab tööstusel üleilmselt konkurentsis püsida; digitaalse ühtse turu strateegia, selle juurde kuuluv tööstuse digiteerimise strateegia ja tegevuskava „5G Euroopa jaoks“ aitavad ettevõtjatel muutustega kaasa minna ja luua hästi toimiv andmepõhine majandus; ühtse turu strateegia avab tööstusele 500 miljoni tarbijaga turu ja annab võimaluse luua väärtusahelaid, mida ei lõhu tolli- ega tehnilised tõkked; ning Euroopa uus oskuste tegevuskava aitab omanda paremaid oskusi inimestel, kes on meie tööstuse mootoriks.

Loetletud horisontaalsetel poliitikameetmetel on puutepunkt kõikide tööstusharudega ning neid täiendavad strateegilistes sektorites elluviidatavad erimeetmed, sh kosmosestrateegia, millega arendatakse edasi Euroopa tugevat ja konkurentsivõimelist kosmosetööstust, ettepanek luua Euroopa Kaitsefond, millega suurendada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovaatilisust, mitmesugused algatused autotööstuse keskkonnahoidlikkuse, kestlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks (sh algatus „Säästva liikuvuse suunas“, autode õhusaaste vähendamise meetmed ja GEAR2030-meede) ning terasetööstust käsitlev teatis, et tagada Euroopa terasetööstusele aus konkurents maailmaturul. 

 

Lisateave:

IP/17/3185

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar