Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Liidu olukord 2017 – kaubanduspakett: Euroopa Komisjon teeb ettepaneku luua välismaiste otseinvesteeringute sõelumise raamistik

Brüssel, 14. september 2017

Euroopa Liidu olukord 2017 – kaubanduspakett: Euroopa Komisjon teeb ettepaneku luua välismaiste otseinvesteeringute sõelumise raamistik

1

President Jean-Claude Juncker ütles 13. septembril oma iga-aastases kõnes olukorrast Euroopa Liidus: „Rõhutan veel kord: me ei ole lihtsameelsed vabakaubanduse jüngrid. Euroopa peab alati kaitsma oma strateegilisi huve. Seepärast esitame täna ettepaneku uue ELi investeeringute eelkontrolli loomiseks. Juhul, kui välismaine riigi osalusega ettevõte soovib osta Euroopa sadamat, osa liidu energiataristust või kaitsetehnoloogiafirmat, tuleb selle raamistiku kohaselt tagada läbipaistvus, teha hoolikas taustakontroll ja korraldada arutelu. Meie poliitiline kohustus on teada, mis toimub meie endi tagahoovis. See on tarvilik, et oleksime vajadusel võimelised tagama oma ühise julgeoleku.“

Euroopa Komisjon tegi täna teatavaks ettepanekud luua Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute sõelumise Euroopa raamistik. Paralleelselt selle ettepanekuga hakkab komisjon tegema üksikasjalikku analüüsi Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute voogude kohta ja loob liikmesriikidega koordineerimisrühma, et aidata kindlaks teha välismaiste otseinvesteeringutega seotud ühiseid strateegilisi kitsaskohti ja võimalikke lahendusi.

Asepresident Jyrki Katainen: „EL on ja jääb üheks avatumaks investeerimissüsteemiks maailmas. Välismaised otseinvesteeringud on oluline majanduskasvu, töökohtade ja innovatsiooni allikas. Kuid me ei saa vaadata läbi sõrmede sellele, et teatavatel juhtudel võivad välismaised ülevõtmised meie huvisid kahjustada.

ELi kaubandusvolinik Cecilia Malmström: „Meie ettepaneku eesmärk on hoida EL avatuna välisinvesteeringutele, luues selleks tingimused, mis on mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja ennustatavad. Välismaiste otseinvesteeringute sõelumise Euroopa raamistik võimaldab meil olukorrale ühiselt reageerida ja kaitsta Euroopa strateegilisi huvisid, kui need ohus on.“

ELi investeerimissüsteem on üks avatumaid maailmas. Avatus välisinvesteeringutele on sätestatud ELi aluslepingutes. Samas võivad välisinvestorid teatavatel juhtudel seada endale eesmärgiks strateegilise vara omandamise, mis annab neile võimaluse kontrollida või mõjutada Euroopa ettevõtjaid, kelle tegevus on määrava tähtsusega meie julgeoleku ja avaliku korra tagamisel. See hõlmab tegevusvaldkondi, mis on seotud elutähtsa tehnoloogia, taristute, sisendite või tundliku teabega. Välisriikidele kuuluvate või nende kontrollitavate ettevõtete omandamistehingud sellistes strateegilistes valdkondades annavad välisriikidele võimaluse neid vahendeid kasutada mitte üksnes ELi tehnoloogilise eelisseisu kahjustamiseks, vaid ka meie julgeoleku ja avaliku korra ohustamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku luua uus õiguslik raamistik, et aidata Euroopal oma esmatähtsaid huvisid jätkuvalt kaitsta. Selle elemendid on järgmised.

  • Välismaiste otseinvesteeringute sõelumise Euroopa raamistik, milles liikmesriigid sõeluvad välismaiseid otseinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel, lähtudes muu hulgas läbipaistvuskohustusest, eri päritolu välisinvesteeringute võrdse kohtlemise põhimõttest ja kohustusest tagada sõelumisprotsessi käigus tehtud otsustega seoses nõuetekohased õiguskaitsevõimalused.
  • Koostöömehhanism liikmesriikide ja komisjoni vahel. Mehhanismi on võimalik käivitada, kui teatav välisinvesteering ühes või mitmes liikmesriigis võib ohustada julgeolekut või avalikku korda teises liikmesriigis.
  • Euroopa Komisjoni sõelumisprotsess julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel juhtumites, kus välismaine investeering mõnda liikmesriiki võib mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See hõlmab projekte ja programme sellistes valdkondades nagu teadusuuringud (Horisont 2020), kosmoseuuringud (Galileo), transport (üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)), energeetikasektor (TEN-E) ja telekommunikatsioon.

Uus ELi tasandi investeeringute sõelumise raamistik tagab investoritele ja riikide valitsustele läbipaistvuse ja prognoositavuse. See põhineb siseriiklikel järelevalve mehhanismidel, mis on juba kehtestatud 12 liikmesriigis[1], ega mõjuta ELi riikide õigust näha ette mis tahes uusi järelevalve mehhanisme või neid mitte kehtestada. Mis puutub välismaiste otseinvesteeringute kohta tehtud otsustesse, siis jäetakse Euroopa raamistikuga liikmesriikidele vajalik paindlikkus. Liikmesriikidele jääb investeeringute sõelumises viimane sõna.

Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute sõelumise Euroopa raamistikku käsitleva määruse ettepaneku peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid nõukogus (seadusandlik tavamenetlus). Et aega mitte kaotada, teeb Euroopa Komisjon paralleelselt ettepaneku võtta kohe vastu veel kaks meedet.

Esiteks loob komisjon välismaiste otseinvesteeringute koordineerimisrühma, mis tegeleb sõelumist käsitleva määruse ettepanekuga seotud küsimustega ja juhib ka laiemat arutelu. Koordineerimisrühma ulatuslik pädevus hõlmab nende majandussektorite ja varade kindlakstegemist, millel võib liikmeriigi, piiriülesel või Euroopa tasandil olla strateegiline tähtsus julgeoleku, avaliku korra ja/või elutähtsate varade kontrollimise seisukohast. Rühma juhatab komisjon ja see koosneb liikmesriikide esindajatest.

Koordineerimisrühm vahetab teavet ja parimaid tavasid ning välismaiste otseinvesteeringute kohta tehtud analüüse. Arutatakse ka ühiseid murekohti, nagu toetused ja muud kolmandate riikide tavad, mis soodustavad strateegilist omandamist.

Teiseks viib komisjon 2018. aasta lõpuks läbi põhjaliku analüüsi ELi tehtavate välismaiste otseinvesteeringute voogude kohta, keskendudes strateegilistele sektoritele (energeetika kosmoseuuringud, transport) ja varadele (võtmetehnoloogiad, elutähtsad taristud, tundlikud andmed), mille kontrollimine võib ohustada julgeolekut või avalikku korda. See kehtib eriti olukorras, kus investor kuulub kolmandale riigile või kolmas riik investorit kontrollib või kus investor saab märkimisväärseid riiklikke toetusi. Komisjon, koostöös liikmesriikidega, kogub üksikasjalikku teavet, analüüsib suundumusi ja hindab investeeringute mõju, sh juhtumiuuringute kaudu.

Taustteave

ELil on üks avatumaid investeerimissüsteeme maailmas ning ELi liikmesriikidel kokku on maailmas kõige vähem välismaiste otseinvesteeringute piiranguid. OECD tunnustas seda asjaolu sõnaselgelt oma välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivate seadusandlike piirangute indeksis, milles võrreldakse välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivaid seadusest tulenevaid piiranguid enam kui 60 riigis.

Komisjoni 10. mai 2017. aasta aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta väljendati suurenevat muret selle üle, et välismaised investorid omandavad strateegilistel kaalutlustel üha enam võtmetehnoloogiaga Euroopa ettevõtteid. See seab kahtluse alla olemasoleva õigusliku raamistiku suutlikkuse neid probleeme lahendada.

2017. aasta juunis väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt komisjoni üleilmastumise ohjamise algatuse üle, eriti komisjoni algatuse üle analüüsida kolmandatest riikidest pärit investeeringuid strateegilistesse sektoritesse.

Euroopa Parlament kutsus omalt poolt komisjoni koos liikmesriikidega üles „jälgima välismaiseid otseinvesteeringuid, mida kolmandad riigid teevad ELi strateegilistesse majandusharudesse ja taristutesse ning peamistesse tulevastesse tehnoloogiatesse või muudesse varadesse, mis on julgeoleku ja neile sektoritele ligipääsu kaitsmise seisukohast olulised“.

Lisateave

Teabeleht komisjoni ettepaneku kohta

Määruse ettepanek

Teatis välismaiste otseinvesteeringute tervitatavuse kohta ja vajaduse kohta kaitsta samas esmatähtsaid huvisid

Komisjoni talituste töödokument

Komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta

Ülemkogu järeldused, mis käsitlevad üleilmastumise ohjamist ja kolmandate riikide poolt strateegilistesse sektoritesse tehtavate investeeringute analüüsimist

 

[1] Austria, Taani, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Itaalia, Poola, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik.

IP/17/3183

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar