Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus: kasutame purjedesse saadud tuult

Brüssel, 13. september 2017

2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus: kasutame purjedesse saadud tuult

1

 

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas täna Strasbourgis Euroopa Parlamendi liikmete ees kõne olukorrast Euroopa Liidus aastal 2017. Ta kirjeldas eeloleva aasta prioriteete ning oma ettekujutust sellest, kuidas Euroopa Liit võiks 2025. aastani areneda (vt kõne terviktekst). Juncker esitles ka tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu saavutamiseks (vt teabeleht tegevuskava kohta).

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles täna: „Euroopa on taas saanud tuule purjedesse. Selleks et edasi liikuda, tuleb aga osata soodsat tuule suunda ära kasutada. (...) Meil tuleb panna paika oma edasine suund. Mark Twain on kirjutanud, et tagantjärele ollakse rohkem pettunud asjade pärast, mis on tegemata jäetud, kui nende pärast, mida on tehtud. Kui soovime 2025. aastaks luua ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa, tuleb meil tegutseda praegu.

Samal ajal president Junckeri kõnega Euroopa Parlamendi ees võttis Euroopa Komisjon vastu konkreetsed algatused järgmistes valdkondades: kaubandus, investeeringute eelkontroll, küberturvalisus, tööstus, andmed ja demokraatia ning kiire jõudmine sõnadelt tegudele.

Täna avaldati ka mitu teabelehte, milles käsitletakse põhjalikumalt presidendi kõne mõningaid põhielemente.

2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus:  

Oleme saanud tuule purjedesse

Nüüd, kus kriisi algusest on möödunud kümme aastat, on Euroopa majandus lõpuks taas tõusuteel. Koos sellega ühtlasi inimeste usaldus. ELi 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on asunud tegutsema selle nimel, et seada liidus taas esikohale Euroopa. Ning anda üheskoos sõnale „liit“ tagasi selle algne mõte.

Püsime kursil

Tulevikuplaane tehes peame ühtlasi jälgima, et püsiksime valitud kursil. (...) Meil tuleb lõpule viia Bratislavas käima lükatud protsess.

Kaubandus: „Aina suurem hulk partnerriike kogu maailmast soovib meiega üksteise võidu kaubanduslepinguid sõlmida. (...) Täna esitame ettepaneku alustada kaubandusläbirääkimisi Austraalia ja Uus-Meremaaga.

Kuid samas ei tasu meid pidada lihtsameelseteks vabakaubanduse jüngriteks. Euroopa Liit peab alati kaitsma oma strateegilisi huve. Seepärast esitame täna uue ELi investeeringute eelkontrolli raamistiku ettepaneku.

Tööstus:Olen uhke meie autotööstuse üle. Kuid mind šokeerib see, kui tarbijaid teadlikult ja sihilikult eksitatakse. Kutsun autotööstust üles oma vigu tunnistama ja neid korrigeerima.“

Uus tööstuspoliitika strateegia, mida komisjon täna esitleb, aitab meie tootmisharudel saavutada või säilitada innovatsiooni, digiteerimise ja dekarboniseerimise valdkonnas liidrikoha.

Võitlus kliimamuutuste vastu: „Kuna Ameerika Ühendriigid on minemas stagnatsiooni teed, on Euroopa see, kes peab meie planeedi taas suureks tegema. Meil on inimkonnana ühine pärand.

Küberturvalisus: „Küberrünnakud võivad ohustada demokraatia ja majanduse stabiilsust rohkemgi kui relvad ja tankid. (...) Täna teeb komisjon ettepaneku uute vahendite, sealhulgas Euroopa Küberturbeameti kohta, et me saaksime end paremini kaitsta.

Ränne: „Euroopa on ja jääb solidaarsuse kantsiks, kus need, kes põgenevad tagakiusamise eest, leiavad varjupaiga.

Meil on küll ühised piirid, kuid geograafilise asukoha poolest eesliinil olevaid liikmesriike ei saa nende kaitsmisel üksi jätta. Ühised piirid ja ühine kaitse käivad kokku.“

Rändeteemadel rääkides ei saa jätta mainimata Itaalia väsimatut ja ennastsalgavat tööd. (...) Itaalia päästab Euroopa au Vahemere piirkonnas.

Euroopa solidaarsuskorpus (vt teabeleht): „Eriti uhke olen ma nende noorte eurooplaste üle (...), kes tegutsevad uues Euroopa solidaarsuskorpuses. Nemad hoiavad kõrgel Euroopa solidaarsusvaimu.

Aafrika (vt teabeleht): „Samuti peame näitama üles solidaarsust Aafrikaga. Aafrikas elavad uhked noored inimesed, see maailmajagu on inimkonna häll. Meie 2,7 miljardi euro suurune ELi Aafrika usaldusfond aitab luua uusi töökohti kõikjal Aafrikas.

Tegudele asumine

Nüüd on aeg [Euroopa tuleviku üle peetavast] arutelust esimesi kokkuvõtteid teha. Aeg on asuda mõtetelt tegudele, jõuda väitlemisest otsustamiseni. Täna soovin esitleda oma seisukohta, n-ö oma „kuuendat stsenaariumi“.

Minu jaoks tähendab Euroopa rohkem kui üksnes ühtset turgu. Enamat kui raha, enamat kui euro. Euroopa keskmes on alati olnud väärtused.

Idast läände: „Euroopa ulatub Vigost Varnani. Hispaaniast Bulgaariani. Ulatub idast läände – Euroopa peab hingama mõlema kopsuga. Muidu jääme lihtsalt õhku ahmima.“

Töötajate lähetamine (vt teabeleht): „Liidus, kus kõik on võrdsed, ei saa olla teisejärgulisi töötajaid. Töötajad peaksid saama samas kohas tehtava sama töö eest sama tasu.“

Euroopa tööjõuamet (vt teabeleht): „Näib absurdne, et pangandusnormide täitmise kontrollimiseks on meil pangandusjärelevalveasutus, aga ühisturul õigluse tagamiseks ühine tööjõuamet puudub. Me kavatseme selle luua.

Toiduainete kvaliteedierinevused (vt teabeleht): „Liidus, kus kõik on võrdsed, ei saa olla teisejärgulisi tarbijaid. Ei ole vastuvõetav, et mõnes Euroopa osas müüakse tarbijatele kehvema kvaliteediga toiduaineid kui teistes riikides. (...) Ei ole õiglane, et slovakkidele mõeldud kalapulkade sees on vähem kala, ungarlastele tehtud valmistoitudes vähem liha või tšehhide jaoks valmistatud šokolaadis vähem kakaod.

Õigusriigi põhimõtte järgimine: „Euroopas ei valitse mitte tugevama õigus, vaid õiguse jõud. (…) Õigusriigi põhimõtte järgimine ei ole Euroopa Liidus vabatahtlik. See on vältimatu kohustus.

Euroopa Liidu Kohtu otsuseid tuleb täita kõigil. Nende otsuste või ka liikmesriikide kohtute sõltumatuse õõnestamine tähendab kodanike ilmajätmist nende põhiõigustest.

Schengeni ala: „Kui soovime tugevdada oma välispiiride kaitset, peame Schengeni ala viivitamata Bulgaariale ja Rumeeniale avama. Samuti peaks Horvaatiast saama täieõiguslik Schengeni liikmesriik kohe, kui ta on kõik seatud tingimused täitnud.

Euroala (vt teabeleht): „Kui soovime, et euro ühendaks, mitte ei lõhestaks Euroopat, peaks see olema enamat kui ühe väljavalitud riikiderühma rahaühik. Euro on mõeldud kogu Euroopa Liidu ühisrahaks.

Laienemine: „Peaksime näitama Lääne-Balkani riikidele, et nende ELiga ühinemise väljavaade on reaalne. (...) On selge, et [nende] volituste ajal uut laienemist ei toimu. (...) Kuid seejärel hakkab Euroopa Liidu liikmesriikide arv kasvama.“

Türgi: „Türgi on juba mõnda aega pikkade sammudega Euroopa Liidust eemaldunud.“

„Ajakirjanike koht on toimetuses, mitte vanglas. Nad kuuluvad sinna, kus valitseb väljendusvabadus.

Pöördun Türgi võimukandjate poole järgmise nõudmisega: laske meie ajakirjanikud vabaks!“

Maksuküsimustes kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine: „Pooldan igati üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele otsuste puhul, mis käsitlevad äriühingu tulumaksu ühtset maksubaasi, käibemaksu, digitaaltööstuse õiglast maksustamist ja finantstehingute maksu.

Euroopa majandus- ja rahandusminister (vt teabeleht): „Meil peaks olema Euroopa majandus- ja rahandusminister: Euroopa minister, kes edendaks ja toetaks struktuurireforme liikmesriikides.“

Meil ei ole vaja paralleelstruktuure. (...) Euroala parlament on Euroopa Parlament.“

Võitlus terrorismi vastu: „Kutsun üles looma Euroopa luureüksust, mis tagaks, et andmeid terroristide, välisvõitlejate ja muude selliste kurjategijate kohta jagataks automaatselt luureteenistuste ja politseiga.

Tugevama roll üleilmsel tasandil: „Tahan, et liikmesriigid mõtleksid järele, millised välispoliitilised otsused võiks viia ühehäälse otsustamise alt kvalifitseeritud häälteenamuse alla. Aluslepingus on vastavad sätted juba ette nähtud.

Parem õigusloome (vt teabeleht): „Me ei tohiks sekkuda Euroopa kodanike igapäevaellu. (...) Me ei tohiks keskenduda ainult uute initsiatiivide väljamõtlemisele või pädevuse pidevale suurendamisele. Valdkondades, kus see on loogiline, tuleks pädevus anda liikmesriikidele tagasi.“

Moodustan juba sel kuul subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma, kes vaataks kriitilise pilguga üle kõik poliitikavaldkonnad, et teha kindlaks, et me tegutseme ainult seal, kus EL annab lisaväärtust.

Institutsioonide reformimineEuroopa suudaks paremini toimida, kui Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht ühendada. (...) Euroopat oleks lihtsam mõista, kui laeva juhiks ainult üks kapten. (...) Ühine president kajastaks paremini meie Euroopa Liidu olemust – seda, et ta on ühtaegu riikide liit ja kodanike liit.

„Kui tahta tugevdada Euroopa demokraatiat, ei ole võimalik tagasi pöörata esikkandidaatide –Spitzenkandidaten – esitamise demokraatlikku protsessi.“

Tegevuskava

Meie tulevik ei saa jääda stsenaariumiks. (...) Homse liidu peame valmis tegema täna.

30. märtsil 2019 oleme me 27 liikmesriigist koosnev liit. Me peaksime ennast kahekümne seitsmekesi ja ka ELi institutsioonides selleks hetkeks hästi ette valmistama.

Minu lootus on, et 30. märtsil 2019 ärkavad eurooplased liidus, kus me kõik seisame oma väärtuste eest; kus kõik liikmesriigid järgivad vankumatult õigusriigi põhimõtteid; (...) kus me oleme rajanud majandus- ja rahaliidu vundamendi, nõnda et meil on võimalik kaitsta oma ühisraha nii headel kui ka halbadel aegadel, ilma et oleks tarvis otsida abi väljastpoolt; (...) kus üksainus president, kes on valitud üleeuroopalise valimiskampaania järel, juhib komisjoni ja Euroopa Ülemkogu tööd.

Me oleme hakanud katust parandama. Aga see töö tuleb meil lõpule viia nüüd, kui ilm on päikeseline ja kuni ta seda veel on. (...) Nii et hiivakem ankur. Seilakem sadamast merele. Ja las tuul paisutab me purjesid.“

Taustteave

Iga aasta septembris peab Euroopa Komisjoni president Euroopa Parlamendi ees Euroopa Liidu olukorra kohta kõne, milles ta teeb kokkuvõtte aasta jooksul saavutatust ja esitab prioriteedid eelolevaks aastaks. Samuti räägib president sellest, kuidas komisjon kavatseb tegeleda kõige pakilisemate probleemidega, millega Euroopa Liit hetkel silmitsi seisab. Kõnele järgneb parlamendi täiskogu arutelu. Nii algatatakse dialoog Euroopa Parlamendi ja nõukoguga komisjoni järgmise aasta tööprogrammi ettevalmistamiseks.

Lisaks saatsid president Juncker ja esimene asepresident Timmermans täna Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujariigile kavatsusavalduse, kus kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida komisjon kavatseb õigusaktide või muude vahenditega võtta kuni järgmise (2018.) aasta lõpuni. Nii on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete 2010. aasta raamkokkuleppega.

Lisateave

Brošüür „Euroopa Liidu olukord 2017. aastal“ koosneb järgmistest dokumentidest:

  • 2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (ametlik versioon)
  • Kavatsusavaldus
  • Edusammud komisjoni kümne prioriteedi elluviimisel
  • Tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa Liidu saavutamiseks

Euroopa Liidu olukord 2017: veebileht

Euroopa Komisjoni 10 poliitilist prioriteeti

IP/17/3164

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar