Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa poolaasta talvepakett: ülevaade liikmesriikide tegevusest majanduslike ja sotsiaalsete prioriteetide täitmisel

Brüssel, 22. veebruar 2017

Euroopa Komisjon avaldab täna iga-aastase analüüsi liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta ning hindab allesjäänud tasakaalustamatust.

Lisaks sellele avaldab komisjon aruande fiskaalkokkuleppe rakendamise kohta, Itaalia võlakoormuse analüüsi sisaldava aruande ning koos nõukogule trahvide kohaldamiseks tehtava ettepanekuga ka aruande ebaõige statistika esitamise kohta Austrias.

Liikmesriigid liiguvad investeeringute hoogustamise, struktuurireformide elluviimise ja vastutustundliku eelarvepoliitika tagamise positiivsele kolmnurgale toetuvate möödunudaastaste individuaalsete poliitikasuuniste rakendamisel edasi. Liikmesriikide edasimineku praegune hindamine on osa ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise iga-aastasest tsüklist ja praegust etappi nimetatakse Euroopa poolaasta talvepaketiks. Paketile eelnes majandusprognoosi avaldamine eelmisel nädalal.

Täna avaldatud 27 riigiaruannet (aruanded on kõigi riikide kohta peale Kreeka, kelle suhtes kohaldatakse eraldi majanduslikku kohandamisprogrammi) sisaldavad komisjoni töötajate iga-aastast analüüsi liikmesriikide majanduse olukorra kohta ning vajaduse korral ka makromajandusliku tasakaalustamatuse hindamist. Kui novembris avaldatud 2017. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovitustega esitati ELi tasandi esmatähtsad eesmärgid eelseisvaks aastaks, siis tänase paketiga nihkub tähelepanu Euroopa poolaasta riiklikule tasandile, et valmistuda kevadisteks riigipõhisteks soovitusteks.

Riigiaruannete varajane avaldamine enne riiklike kavade tutvustamist ja riigipõhiste soovituste ajakohastamist on osa Junckeri komisjoni püüdlustest optimeerida ja tugevdada Euroopa poolaastat. Selle eesmärk on anda aega, et pidada liikmesriikidega dialoogi Euroopa ja riikide prioriteetide üle ja keskenduda põhjalikumalt tööhõivele ja sotsiaalküsimustele.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, märkis: „Tänane analüüs näitab, et meie poliitiline strateegia, mille eesmärk on hoogustada investeeringuid, viia ellu struktuurireformid ja ajada vastutustundlikku eelarvepoliitikat, kannab vilja. Seepärast peaksime rahvale realiseerimatute võltslubaduste jagamise asemel jätkama samal kursil ning tegelema edasi kriisi ja struktuursete nõrkuste järelmõjudega meie majandusele. ELi ja riikide poliitika peaks olema suunatud majanduse vastupanuvõime suurendamisele ja selle tagamisele, et majanduse taastumist märkaksid kõik.“

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen lisas: „Euroopa teeb tõelisi edusamme. Tööhõive kasvab jätkuvalt ning näeme, et ka palgad hakkavad kasvama. Kui mõõdukas kasv taastub, peame kasutama võimalust, et võidelda veelgi jõulisemalt vaesuse riski ning sissetuleku ja võimaluste ebavõrdsusega.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici kommenteeris omalt poolt: „Viimase kaheteistkümne kuu jooksul on mitu ELi riiki liikunud edasi – kuigi veel mitte piisavalt – peamiste majanduslike probleemide lahendamise suunas. Kuigi olud meie ümber on ebakindlad, on üks asi selge: neist probleemidest saadakse üle vaid praegu võimul olevate valituste ja nende järeltulijate otsusekindla tööga.“

Tänaste riigiaruannete analüüsist ilmneb, et enamikus liikmesriikides on majanduse elavnemine aidanud kaasa tööpuuduse vähenemisele, kuigi see on endiselt suurem kui enne kriisi. Mõnes aruandes sisalduv põhjalik analüüs näitab, et jooksevkonto suured puudujäägid on korrigeeritud ning era- ja valtsemissektori võla ja välisvõla osakaal SKPst on hakanud vähenema. Samas on hulk riske endiselt alles: jooksevkonto suuri ülejääke korrigeeritakse üksnes piiratult ning mõnedes liikmesriikides koormab finantssektorit mittetöötavate laenude suur maht.

Möödunu aasta novembris alustas komisjon 13 liikmesriigi kohta põhjalikku analüüsi, et selgitada välja, kas neis riikides esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, ja hinnata selle tasakaalustamatuse tõsidust. Kõigis käesoleval aastal uuritud 13 liikmesriigis esines möödunud aastal tasakaalustamatust või ülemäärast tasakaalustamatust. Nende analüüside tulemused on lisatud vastava riigi aruandesse.

Komisjon jõudis järeldusele, et Soomes ei esine enam tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Ülejäänud 12 liikmesriigis esineb kas tasakaalustamatust (kuues riigis) või ülemäärast tasakaalustamatust (kuues riigis). Nende 12 riigi suhtes kohaldatakse ka edaspidi erijärelevalvet vastavalt nende majanduse tasakaalustamatuse ulatusele ja laadile. Selle raames keskendutakse riikide ametiasutustega peetava intensiivse poliitilise dialoogi, ekspertide lähetuste ja eduaruannete käigus riikides olukorra parandamiseks võetud poliitilistele meetmetele. Põhjalike analüüside tulemused on lühidalt kokku võttes järgmised.

  • Bulgaaria, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Portugali ja Küprose majanduses esineb ülemäärast tasakaalustamatust.
  • Saksamaal, Iirimaal, Hispaanias, Madalmaades, Sloveenias ja Rootsis esineb majanduse tasakaalustamatust.
  • Soome majanduses tasakaalustamatust ei esine.

Fiskaalkokkuleppe ülevõtmise aruanne

Volinike kolleegium võttis täna vastu ka teatise ja aruande, milles käsitletakse fiskaalkokkuleppe ülevõtmist siseriiklikku õigusesse. Fiskaalkokkulepe on valitsustevahelise majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu keskne element. See seob 22 liikmesriiki (euroala ja Bulgaaria, Taani ja Rumeenia) tugevdatud fiskaaldistsipliini põhimõtetega ja tasakaalus eelarve nõudega, millele lisandub korrigeerimismehhanism. Fiskaalkokkulepe oli osa ELi poliitilisest vastusest majandus- ja finantskriisile. Mõned selle elemendid on hiljem ELi õigusaktidesse inkorporeeritud.

Tänasest aruandest nähtub, et kõik fiskaalkokkuleppes osalevad liikmesriigid on selle sisulise osa nüüdseks oma riiklikesse eelarveraamistikesse üle võtnud. Riikide lähenemisviisid erinevad, kuid see on aluslepinguga loodud raamistiku loomulik tagajärg - aluslepingus on sätestatud üksnes põhimõtted ja suhteliselt üldised nõuded.

Fiskaalkokkulepe sõlmimise ajal ei olnud võimalik ELi õiguskorra kohaselt aluslepingut sõlmida ja seega otsustati valitsustevahelise lepingu kasuks. Samas kavandatakse siiski samme valitsustevahelise majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu inkorporeerimiseks ELi õigusesse, et suurendada demokraatlik vastutust ja õiguspärasust kogu liidus.

Aruanne Itaalia võlakoormuse kohta

Komisjon võttis ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 alusel vastu Itaaliat käsitleva aruande, milles vaadatakse läbi riigi vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti võlakriteeriumile ja võla vähendamise sihtkiirusele.

Aruandes tõdetakse, et kui lubatud ajaks ei kehtestata valitsuse poolt hiljemalt 2017. aasta aprillis vastu võtta lubatud täiendavaid, vähemalt 0,2%ni SKPst ulatuvaid struktuurimeetmeid, et vähendada 2017. aastal (ja seega 2016. aastal) vahet ennetusliku osa üldise järgimisega, ei saa aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/1997 määratletud võlakriteeriumi praegu täidetuks lugeda.

Otsus selle kohta, kas soovitada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alustamist, tehakse siiski alles komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi põhjal, võttes arvesse 2016. aasta arvandmeid ja Itaalia ametivõimude poolt 2017. aasta veebruaris võetud eelarvealaste kohustuste rakendamist.

Aruanne ebaõige statistika esitamise juhtumi kohta ja ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Austria trahvimise kohta.

Komisjon võttis täna vastu ka nõukogu rakendusotsuse ettepaneku, mille kohaselt peaks Austria tasuma 29,8 miljoni euro suuruse trahvi valitsemissektori võla kohta mõningate ebaõigete andmete esitamise tõttu, Pärast uurimist ja suhtlemist Austria ametivõimudega tõdes komisjon, et Salzburgi liidumaa valitsusüksuste raske hooletuse tõttu esitati 2012. ja 2013. aastal Eurostatile ebaõiged statistilised andmed Austria 2008.–2012. aasta eelarvepuudujäägi ja võlaandmete kohta. Pärast seda, kui Austria võla- ja eelarvepuudujäägi näitajad 2014. aasta aprillis korrigeeriti, on Eurostat need avaldanud ilma reservatsioonideta.

Järgmised sammud Euroopa poolaasta raames

Nõukogu peaks komisjoni riigiaruannete ja põhjalike analüüside üle aru pidama. Seejärel korraldab komisjon liikmesriikidega kahepoolsed kohtumised iga riigi aruande teemadel. Asepresidendid ja volinikud külastavad liikmesriike, et kohtuda valitsuste, parlamentide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Sellised arutelud on kooskõlas liikmesriikide suurema kaasatusega enne riigiaruannete avaldamist ning need peaksid jätkuma ka riiklike reformikavade ja stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ettevalmistamise käigus.

Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriigid kaasaksid jõuliselt riiklikud parlamendid ja sotsiaalpartnerid ning tagaksid, et arvukad sidusrühmad tunneksid reformiprotsessi eest vastutustunnet. Eeskätt kutsutakse liikmesriike üles selgitama, kuidas on kava ettevalmistamisse kaasatud piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, sest kava rakendamise edukus oleneb valitsuse eri tasanditest.

Komisjon esitab uued riigipõhised soovitused hiliskevadel.

Taust

Riigiaruannete varane avaldamine on osa Junckeri komisjoni püüdlustest optimeerida ja tugevdada Euroopa poolaastat kooskõlas viie juhi aruandega ning komisjoni väljakuulutatud meetmetega majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimiseks. Muudatused tehti selleks, et Euroopa poolaasta tsükli alguses saaks pidada tulemuslikku dialoogi Euroopa prioriteetide üle, mille hulka kuuluvad ka euroala probleemid, ja jätta rohkem aega dialoogidele liikmesriikide ja kõigi tasandite sidusrühmadega. Tänastes aruannetes väljendub ka suurem tähelepanu tööhõivele ja sotsiaalküsimustele, mille komisjon lisas Euroopa poolaastasse.

Ühtlasi muutis komisjon möödunud aastal selgemaks ja läbipaistvamaks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse rakendamise, kui vähendas tasakaalustamatuse kategooriate arvu kuuelt neljale: tasakaalustamatuse puudumine, tasakaalustamatus, ülemäärane tasakaalustamatus ja ülemäärane tasakaalustamatus, mis eeldab parandusmeetmeid (ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus). See kuulutati välja 2015. aasta oktoobri teatises majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta.

Lisateave

Teabekiri

Riigiaruannete teatis

Riigiaruanded

Fiskaalkokkuleppe teatis ja aruanne

Aruanne Itaalia võlakoormuse kohta

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Austria trahvimise kohta

Austria teabekiri

Aruanne Austria kohta

2017. aasta talvine majandusprognoos:

2017. aasta Euroopa poolaasta algus: sügispakett

2017. aasta häiremehhanismi aruanne

 

IP/17/308

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar