Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Romade kaasamine: hariduse omandamise ja töökoha saamise võimaluste parandamiseks tuleb rohkem pingutada

Brüssel, 30. august 2017

Komisjon avaldas täna hinnangu, kuidas liikmesriigid rakendavad oma riiklikke romade kaasamise strateegiaid.

Hinnangus on toodud välja, kuidas romade olukord on alates 2011. aastast muutunud. Üldpilt on aegamisi paranenud. Näiteks saab rohkem roma lapsi alusharidust ja koolist väljalangenute arv väheneb. Küll aga elab hinnangu kohaselt tervelt 80% romadest vaesusohus, kuigi ka see määr on võrreldes 2011. aastaga pisut kahanenud.

Esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „EL rajaneb sallivusel ja võrdsusel. Kuid need väärtused ei kehti veel kõigi ELi kodanike suhtes ja sellega ei saa leppida. Kui me soovime teha lõpparve segregatsiooni, diskrimineerimise ja eelarvamuslike hoiakutega, millega romad ikka veel kokku puutuvad, peavad liikmesriigid romade integreerimist tõhustama.“

Õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová lisas: „ELi valitsused on komisjoni toel töötanud välja romade integreerimise strateegiad. Tegemist on olulise, kuid alles esimese sammuga. Nüüd on aeg, et liikmesriigid hakkaksid neid strateegiaid ellu viima ja inimeste elu reaalselt paremaks muutma. Eriti oluline on seda teha hariduse alal. Roma lastel peaksid olema täpselt samasugused võimalused koolis käia kui kõigil teistel. Just haridus on parema integreerumise võti, mis aitab ka töökohti leida ja seeläbi elujärge parandada.“

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik on romade integreerimise riikide poliitikas rohkem esiplaanile toonud. Samuti on see aidanud seada vajalikke eesmärke, luua struktuure, leida rahalisi vahendeid ja korraldada järelevalvet, et integratsiooni kogu Euroopas parandada.

Siiski on hinnangu kohaselt teatavates valdkondades, nagu haridus, tööhõive, tervishoid ja eluase, areng ebavõrdne ja tagasihoidlik.

  • Haridus. Alusharidusest ja lapsehoiust saab osa rohkem roma lapsi (2011. aastal 47%, 2016. aastal 53%), eriti märkimisväärseid edusamme on tehtud Hispaanias, Slovakkias, Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias. Ka varakult koolist lahkujate arv on vähenenud (2011. aastal 87%, 2016. aastal 68%). Kuid needki arvud on liiga suured ning on riike, kus hariduses esineb endiselt segregatsiooni. Näiteks Slovakkias, Ungaris ja Bulgaarias on üle 60% roma laste teistest eraldatud.
  • Tööhõive. Nende roma noorte määr, kes ei õpi ega tööta, on suurenenud (2011. aastal 56%, 2016. aastal 63%), mis on muret tekitav märk sellest, et hariduses saavutatud edusamme ei ole õnnestunud tööhõives ega muudes valdkondades tulemuslikult üle võtta. See määr on kasvanud Hispaanias, Rumeenias, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris.
  • Tervishoid. Paljudes liikmesriikides on teravaks probleemiks esmase ravikindlustuse puudumine. Näiteks Bulgaarias ja Rumeenias ei ole esmast ravikindlustust pooltel roma kogukonna liikmetel.
  • Eluase. Roma leibkondade juurdepääs põhiteenustele (kraanivesi ja elekter) on paranenud, eriti Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis, aga Portugali, Tšehhi Vabariigi ja Hispaania romad puutuvad üha rohkem kokku eluaset, sealhulgas sotsiaaleluruume, puudutava diskrimineerimisega.

Komisjon kutsub üles sellesuunalist tegevust Euroopa, riikide ja kohalikel tasanditel rohkem ja paremini koordineerima. Näiteks tuleks luua riiklikud romade integreerimise platvormid, mis koondavad kõikide tasandite osalejaid ja aitavad roma kogukondadega sujuvamalt koostööd teha, Liikmesriigid peavad diskrimineerimise ja romavastasusega võitlemise tähtsamale kohale seadma ning keskenduma roma noorte, naiste ja laste integreerimisele.

Järgmised sammud

Täna avaldatud hinnangu alusel töötab komisjon välja 2020. aasta järgse romasid käsitleva integreerimisstrateegia, nagu ELi liikmesriigid seda on soovinud.

Samuti on komisjon algatanud romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku tulemuslikkuse, asjakohasuse ja lisaväärtuse hindamise. Kõiki kodanikke, organisatsioone, institutsioone ja muid huvirühmi oodatakse oma arvamust avaldama avaliku konsultatsiooni vormis, mis kestab kuni 25. oktoobrini 2017.

Taustteave

2011. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku, mille eesmärk on kaotada lõhe romade ja mitteromade vahel neljas olulises valdkonnas:

  1. Haridus
  2. Tööhõive
  3. Tervishoid
  4. Eluase

Romade kaasamiseks on ette nähtud mitmesuguseid ELi tasandi õigus-, poliitika- ja rahastamisvahendeid. ELi õigusaktidega, sealhulgas rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv ja nõukogu raamotsus rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta, on keelatud romadevastane diskrimineerimine, vihakõne ja vihakuritegu.

Euroopa poolaasta kaudu edendatakse peavoolupoliitika reforme, mis toetavad romade kaasamist. 2014. – 2020. aasta perioodi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid võimaldavad liikmesriikidel tõrjutud kogukondade (nt romad) integreerimiseks ette näha konkreetse investeerimisprioriteedi.

Liikmesriigid on välja töötanud romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad ning määranud riiklikud kontaktpunktid, kes kooskõlastavad nende rakendamist ja järelevalvet. Alates 2016. aastast peavad liikmesriigid igal aastal komisjonile oma integratsioonimeetmetest aru andma. http://ec.europa.eu/justice/discrimination/files/roma_nationalcontactpoints_en.pdf

Lisateave:

  • Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku 2017. aasta vahehindamine ja komisjoni talituste töödokument
  • Nõukogu üleskutse töötada välja 2020. aasta järgne romade integreerimise Euroopa strateegiline lähenemisviis
  • Muu teave romade kohta ELis

 

 

IP/17/2961

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar