Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2017. aasta talvine majandusprognoos: tüürime muutlikes vetes

Brüssel, 13. veebruar 2017

Kõikide ELi liikmesriikide majandus kasvab 2016., 2017. ja 2018. aastal

Euroopa majandus, mis osutus eelmisel aastal üleilmsetele probleemidele vastupanuvõimeliseks, peaks prognooside kohaselt nii käesoleval kui ka järgmisel aastal elavnemist jätkama: esimest korda pea kümne aasta jooksul eeldatakse kõigi ELi liikmesriikide majanduse kasvu kogu prognoositaval ajavahemikul (2016., 2017. ja 2018. aasta). Paraku varjutab seda väljavaadet tavalisest suurem ebakindlus.

SKP reaalkasv euroalal on jätkunud 15 järjestikuse kvartali jooksul, tööhõive kasvab kiires tempos ning tööpuudus järjest väheneb, ehkki püsib kriisieelsest tasemest siiski kõrgemal. Majanduse elavnemise peamine mootor on endiselt eratarbimine. Investeeringud küll tasapisi suurenevad, ent paraku vaid tagasihoidlikult.

Täna avaldatud Euroopa Komisjoni talveprognoosi kohaselt peaks euroala SKP kasv olema 2017. aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,8%. Võrreldes sügisprognoosiga on näitajaid veidi ülespoole korrigeeritud (sügisprognoos: 2017: 1,5%, 2018: 1,7%), sest 2016. aasta teisel poolel olid majandusnäitajad oodatust paremad ja 2017. aasta on alanud tugevalt. SKP kasv ELis tervikuna peaks järgima sama suundumust ning prognoosi kohaselt peaks see olema käesoleval ja järgneval aastal 1,8% (sügisprognoos: 2017: 1,6 %, 2018: 1,8 %).

Nende prognoosidega on seotud erakordselt suured riskid, ning ehkki suurenenud on mõlemad – nii positiivsed kui ka negatiivsed riskid –, kipuvad negatiivsed domineerima.

Euro ja sotsiaaldialoogi ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis märkis: „Majandus kasvab Euroopas viiendat aastat. Praegusel ebakindlal ajal on aga väga tähtis, et Euroopa riigid püsikid konkurentsivõimelised ja suudaksid kohaneda muutuvate oludega. Selleks on vaja teha struktuurireforme. Me peame keskenduma kaasavale majanduskasvule ja tagama, et majanduse elavnemist tunnevad kõik. Kuigi inflatsioon on kiirenemas, ei saa me loota, et selline rahapoliitiline stiimul kestab igavesti. Seepärast riigid, kus on suur eelarvepuudujääk ja kõrge võlatase, peaksid jätkama nende vähendamist, et suurendada vastupanuvõimet majandusšokkidele.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „Euroopa majandus on pidanud vastu talle möödunud aastal osaks saanud mitmele šokile. Majanduskasv jätkub ning tööpuudus ja eelarvepuudujääk vähenevad. Siiski on praeguse suure ebakindluse taustal varasemast tähtsam kasutada majanduskasvu toetamiseks ära kõik poliitikavahendid. Eelkõige peame me tagama, et majanduskasvu mõju oleks tuntav kõikides euroala piirkondades ja kõikides ühiskonnakihtides.“

Maailma majandus elavneb

Viimastel kuudel on paranenud väljaspool ELi asuvate arenenud majandusega riikide kasvu väljavaated. Selle põhjuseks on suurel määral fiskaalstiimul, mida oodatakse Ameerika Ühendriikidelt ning mis on toonud kaasa pikaajaliste intressimäärade tõusu ja USA dollari kallinemise. Ka tärkava turumajandusega riikidele prognoositakse kuni 2018. aastani majanduskasvu tugevnemist, ehkki see prognoos on riikide ja piirkondade lõikes erinev. Kokkuvõttes võib see anda tõuke Euroopa kaupade ja teenuste ekspordi suurenemisele pärast nõrka 2016. aastat.

Inflatsioon kiireneb

Euroala inflatsioon on viimasel ajal hakanud kiirenema, sest energiahindade varasem langus asendus hiljuti hinnatõusuga. Inflatsioon, mis oli möödunud kahel aastal väga aeglane, hakkab käesoleval ja järgmisel aastal prognooside kohaselt kiirenema, ent ei saavuta „2%-st madalamat, ent selle lähedal olevat taset keskpikas perspektiivis“, nagu on määratletud hindade stabiilsus. Baasinflatsioon, mille puhul ei võeta arvesse ebastabiilseid energia- ja toiduhindu, kiireneb vaid tasapisi. Kokkuvõttes peaks inflatsioon euroalal suurenema 0,2%-lt 2016. aastal 1,7%-le 2017. ja 1,4%-le 2018. aastal. ELis peaks inflatsioon prognooside kohaselt suurenema 0,3%-lt 2016. aastal 1,8%-le 2017. aastal ja 1,7%-le 2018. aastal.

Sisenõudlus on endiselt majanduskasvu alustala

Peamine kasvumootor on endiselt eratarbimine, mida hoogustab tööhõive püsiv suurenemine ja nominaalpalga tõus. Kuna inflatsioon kiireneb ja see vähendab leibkondade ostujõudu, on käesoleval ja järgneval aastal siiski oodata eratarbimise kasvu aeglustumist.

Investeeringud peaksid jätkuvalt suurenema, ehkki mõõdukas tempos. Seda protsessi toetavad mitmesugused soodsad tegurid nagu väga väikesed rahastamiskulud ja majandustegevuse üleilmne elavnemine. Era- ja avaliku sektori investeeringuid peaksid üha enam toetama Euroopa investeerimiskava raames rahastatavad projektid, mis on jõudmas heakskiitmise etapist rakendamisetappi. Kokkuvõttes peaksid investeeringud euroalal suurenema käesoleval aastal 2,9% ja 2018. aastal 3,4% (kogu ELis vastavalt 2,9% ja 3,1%), kokku 8,2% alates 2013. aasta algusest, mil majandus hakkas uuesti elavnema. Paraku jääb investeeringute osakaal SKPs endiselt allapoole sajandivahetuse taset (20% 2016. aastal võrreldes 22%-ga aastatel 2000–2005). Investeeringute püsiv vähesus tekitab kahtlusi majanduse elavnemise ja kasvupotentsiaali jätkusuutlikkuse suhtes.

Tööhõive suurenemine aitab alandada töötuse määra

Majanduse elavnemisel on mitmes liikmesriigis toimunud ulatuslike struktuurireformide tõttu tugev positiivne mõju tööturule. Tööhõive kasv peaks prognooside kohaselt püsima võrdlemisi tugev, ehkki 2017. ja 2018. aastal on see eeldatavasti veidi vähem dünaamiline kui möödunud aastal. Euroalal peaks töötuse määr endiselt alanema – 10,0%-lt 2016. aastal 9,6%-le käesoleval aastal ja 9,1%-le 2018. aastal. Kogu ELis peaks see määr prognooside kohaselt alanema 8,5%-lt 2016. aastal 8,1%-le käesoleval aastal ja 7,8%-le 2018. aastal. Need on kõige väiksemad tööpuuduse näitajad alates 2009. aastast, aga kriisieelsetest näitajatest on need ikka veel suuremad.

Valitsemissektori võlakoormus ja eelarvepuudujääk vähenevad

Euroala üldine valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võla suhe SKPsse peaksid 2017. ja 2018. aastal veelgi vähenema. Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks euroalal prognooside kohaselt vähenema 1,7%-lt SKPst möödunud aastal 1,4%-le nii 2017. kui ka 2018. aastal. Vähenemine on tingitud erakordselt madalatest intressimääradest tulenevatest väiksematest intressikuludest. Lisaks kajastab see tööturu edasist paranemist: sotsiaalmakseid ja muid makse maksab üha enam ja sotsiaalsiirdeid saab üha vähem inimesi. Võla suhe SKPsse peaks vähenema järk-järgult 91,5%-lt 2016. aastal 90,4%-le 2017. aastal ja 89,2%-le 2018. aastal.

Kõikide liikmesriikide majandus kasvab

Esimest korda alates 2008. aastast osutab komisjoni prognoos kõigi ELi liikmesriikide majanduse kasvule kogu prognoositaval ajavahemikul (2016., 2017. ja 2018. aasta). Möödunud aastal peaks olema uuesti kasvama hakanud ka nende liikmesriikide majandus, kes said majanduslanguses kõige enam kannatada. Paraku võib USA dollari kallinemise ja pikaajaliste intressimäärade tõusu mõju siiski suurendada erinevusi liikmesriikide majanduskasvu määrades.

Komisjoni talveprognoosi mõjutavad erakorralised riskid

Käesoleva talveprognoosiga kaasnev erakordselt suur ebakindlus tuleneb sellest, et USA uue valitsuse kavatsused olulistes poliitikavaldkondades ei ole veel selged. Samuti on selle põhjuseks Euroopas käesoleval aastal toimuvad mitmed valimised ja eelolevad „artikli 50 läbirääkimised“ Ühendkuningriigiga.

Ehkki suurenenud on mõlemad – nii positiivsed kui ka negatiivsed riskid –, kipuvad negatiivsed riskid domineerima. Lühemas perspektiivis võib Ameerika Ühendriikide fiskaalstiimulil olla majanduskasvule tugevam mõju kui praegu eeldatakse. Keskpikas perspektiivis tulenevad majanduskasvu väljavaadetele avalduvad riskid hiljutise kriisi järelmõjudest, Ühendkuningriigi otsusest Euroopa Liidust lahkuda, võimalikest kaubandusprobleemidest, rahapoliitika kiiremast karmistamisest Ameerika Ühendriikides (millel võib olla negatiivne mõju tärkava turumajandusega riikidele) ning Hiina kõrge ja veelgi kasvava võlataseme võimalikest tagajärgedest.

Taustteave

Käesolev prognoos põhineb oletustel välistegurite kohta, mis on seotud vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindadega 1. veebruari 2017. aasta seisuga. Aluseks võetud andmed kajastavad prognoosi koostamise ajal tuletisinstrumentide turgudel valitsenud ootusi. Kõigi muude sisendandmete puhul, sealhulgas valitsuse poliitika kohta tehtavate eelduste puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 1. veebruari 2017. aasta seisuga (kaasa arvatud). Arvesse on võetud ainult selliseid poliitikameetmeid, mis on realistlikud ja mida on piisavalt täpselt kirjeldatud. Prognoosides eeldatakse, et poliitika ei muutu.

IP/17/251

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar

Documents


WF17 Tables_en.pdf