Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Komisjon algatab Poola suhtes rikkumismenetluse seoses kohtusüsteemi mõjutavate meetmetega

Brüssel, 29. juuli 2017

Euroopa Komisjon algatas märgukirja saatmisega Poola suhtes rikkumismenetluse pärast seda, kui Poola ametlikus väljaandes avaldati reedel, 28. juulil, üldkohtute töökorraldust käsitlev seadus.

Poola ametiasutustel on aega üks kuu, et märgukirjale vastata.

Komisjoni jaoks on üldkohtute töökorraldust käsitleva seaduse puhul peamine õiguslik probleem seotud soolise diskrimineerimisega, sest seaduses on sätestatud erinev pensioniiga naiskohtunikele (60 aastat) ja meeskohtunikele (65 aastat). See on vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 157 ja direktiiviga 2006/54, milles käsitletakse meeste ja naiste võrdset kohtlemist tööhõives. Märgukirjas väljendas Euroopa Komisjon ka muret, et justiitsministrile antava kaalutlusõigusega, mis võimaldab pikendada pensioniikka jõudnud kohtunike ametiaega ning tagandada ametist ja nimetada ametisse kohtute esimehi, seatakse kahtluse alla Poola kohtute sõltumatus (vt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõige 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47). Uusi eeskirju järgides on justiitsministril võimalik mõjutada iga üksikut üldkohtu kohtunikku, eelkõige seeläbi, et nende ametiaja pikendamisel lähtutakse ebamäärastest kriteeriumidest. Selline olukord õõnestab kohtunike ametist tagandamatuse põhimõtet. Kuigi pensioniiga on vähendatud, võimaldatakse justiitsministril seaduse kohaselt kohtunike ametiaega pikendada naiskohtunike puhul kuni kümme aastat ja meeskohtunike puhul kuni viis aastat. Samas ei ole justiitsministri jaoks kehtestatud tähtaega ametiaja pikendamist käsitleva otsuse tegemiseks, see annab justiitsministrile mõjuvõimu asjaomaste kohtunike üle nende ametiaja lõpuni jäänud aja jooksul.

Lisaks saatis komisjoni asepresident Frans Timmermans eile Poola välisministrile kirja, milles kordas soovi kohtuda Brüsselis võimalikult ruttu Poola välisministri ja justiitsministriga neile sobival ajal, et alustada dialoogi. Asepresident sõnas juba õigusriiki käsitleva dialoogi raames, et „lootes konstruktiivsele dialoogile on komisjoni endiselt avatud kontaktideks Poola ametiasutustega.“

Järgmised sammud

Poola valitsus peab komisjoni märgukirjale vastama ühe kuu jooksul. Pärast Poola vastusega tutvumist või kui ettenähtud tähtaja jooksul märkusi ei ole esitatud, võib komisjon esitada põhjendatud arvamuse, mis on rikkumismenetluse teine etapp.

Taustteave

Volinike kolleegium tegi kolmapäeval, 26. juulil, otsuse algatada rikkumismenetlus kohe pärast üldkohtute töökorraldust käsitleva seaduse avaldamist. Kõnealune seadus avaldati 28. juulil.

Rikkumismenetlus algatatakse lisaks juba käimasolevale õigusriiki käsitlevale dialoogile, mille komisjon algatas 2016. aasta jaanuaris, ja 26. juulil 2016 avaldatud soovitusele õigusriigi olukorra kohta. Õigusriigi põhimõte on üks ühistest väärtustest, millel Euroopa Liit rajaneb. See on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. Aluslepingute kohaselt vastutab Euroopa Komisjon koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga õigusriigi põhimõtte kui liidu ühe alusväärtuse ning ELi õiguse, väärtuste ja põhimõtete järgimise tagamise eest. Võttes arvesse Poolas toimunud sündmusi, otsustas Euroopa Komisjon alustada 2016. aasta jaanuaris dialoogi Poola valitsusega, lähtudes õigusriigi raamistikust. Raamistik, mille Euroopa Komisjon kiitis heaks 11. märtsil 2014, hõlmab kolme etappi. Kogu protsess põhineb komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pideval dialoogil. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja ELi nõukogu korrapäraselt ja põhjalikult dialoogi tulemustest.

 

I lisa – Õigusriigi raamistik

8

II lisa – Euroopa Liidu lepingu artikkel 7

1.   Nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega järeldada ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artiklis 2 osutatud väärtusi. Enne sellise järelduse tegemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt otsustades anda talle soovitusi.

Nõukogu kontrollib korrapäraselt, kas sellise järelduse tegemisel aluseks olnud põhjused kehtivad endiselt.

2.    Euroopa Ülemkogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt teha järelduse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artiklis 2 osutatud väärtusi, olles enne seda kutsunud asjaomast liikmesriiki üles esitama oma seisukohta.

3.   Kui rikkumine on lõike 2 alusel kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse peatada teatavad õigused, mis tulenevad aluslepingute kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus.                       Seda tehes võtab nõukogu arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.

Kõnealuse liikmesriigi aluslepingute järgsed kohustused on sellele riigile jätkuvalt siduvad.

4.   Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha hiljem otsuse lõike 3 alusel võetud meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada, kui nende kehtestamise tinginud olukord muutub.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel Euroopa Parlamendis, Euroopa Ülemkogus ja nõukogus kasutatav hääletamise kord määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 354.

IP/17/2205

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar