Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Komisjon astub samme, et säilitada Poolas õigusriik

Brüssel, 26. juuli 2017

Täna astub Euroopa Komisjon samme, et säilitada Poolas õigusriik.

Komisjon põhjendab oma tõsist muret Poola kavandatava kohtusüsteemi reformi üle sealsetele ametivõimudele adresseeritud soovituses õigusriigi olukorra kohta. Komisjoni hinnangul võimendab reform Poolas õigusriigile avalduvat süsteemset ohtu, mis tuvastati juba komisjoni poolt jaanuaris 2016 algatatud õigusriigi põhimõtet käsitleva menetluse käigus. Komisjon palub Poola ametivõimudel lahendada probleemid ühe kuu jooksul. Komisjon palub Poola ametivõimudel eelkõige mitte võtta meetmeid ülemkohtu kohtunike ametist vabastamiseks või sunniviisiliseks pensionile saatmiseks. Kui võetakse mõni selline meede, on komisjon valmis viivitamatult algatama artikli 7 lõike 1 kohase menetluse[1] – ELi ametliku hoiatuse, mille saab esitada ministrite nõukogus kokku tulnud liikmesriikide neljaviiendikulise häälteenamusega.

Ühtlasi otsustab komisjon algatada Poola vastu ELi õiguse rikkumise pärast rikkumismenetluse. Kui tavakohtute korralduse seadus avaldatakse, saadab volinike kolleegium viivitamata välja sellekohase märgukirja.

Samas tuletab komisjon meelde oma pakkumist jätkata Poola valitsusega konstruktiivset dialoogi.

Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles: „Komisjon on kindlalt otsustanud kaitsta õigusriigi põhimõtet kõikides meie liikmesriikides, sest tegemist on aluspõhimõttega, millele on üles ehitatud kogu Euroopa Liit. Sõltumatu kohtusüsteem on meie liidu liikmeks olemise vältimatu eeltingimus. Seepärast ei saa EL leppida süsteemiga, mis võimaldab kohtunikke oma suva järgi ametist kõrvaldada. Sõltumatud kohtud on meie liikmesriikide ja meie kohtusüsteemide vastastikuse usalduse alus. Kui Poola valitsus jätkab Poola kohtusüsteemi sõltumatuse ja õigusriigi õõnestamist, ei jää meil muud üle kui käivitada artikkel 7.“

Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Meie soovitused Poola võimudele on selged. On aeg taastada konstitutsioonikohtu sõltumatus ja kas võtta kohtusüsteemi reformimise seadused tagasi või viia need kooskõlla Poola põhiseadusega ja euroopalike kohtusüsteemi sõltumatuse normidega. Nagu kõikide teiste liikmesriikide, nii ka Poola kohtutelt oodatakse, et nad tagaksid ELi õiguse rikkumise korral tulemusliku õiguskaitse ja toimiksid neil juhtudel „liidu kohtunikena“. Seega peavad nad täitma kohtusüsteemi sõltumatuse nõudeid kooskõlas aluslepingu ja Euroopa põhiõiguste hartaga.  Me tahame lahendada need küsimused konstruktiivselt. Komisjon on endiselt valmis pidama Poola ametivõimudega dialoogi ja me tervitame rõõmuga iga sammu, millega neid seadusi muudetakse meie soovitustele vastavalt.“

1. Soovitus õigusriigi olukorra kohta

Täna vastu võetud soovitus õigusriigi olukorra kohta täiendab kahte varasemat soovitust, mis võeti vastu 27. juulil ja 21. detsembril 2016. Selles käsitletakse sõltumatu ja legitiimse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse puudumist Poolas. Praeguse seisuga ei ole Poola ametivõimud ikka veel lahendanud esimeses kahes soovituses esile toodud probleeme. Peale selle on Poola võimud astunud uusi samme, mis süvendavad veelgi muret kohtusüsteemi sõltumatuse pärast ja suurendavad oluliselt Poolas õigusriigile tekkinud süsteemset ohtu.

Täna Poolale saadetud komisjoni soovituses õigusriigi olukorra kohta käsitletakse nelja uut õigusakti, mille Poola parlament on nüüdseks vastu võtnud ja mis komisjoni hinnangul suurendavad süsteemset ohtu õigusriigi põhimõttele: ülemkohtu seadus, Poola Kohtute Nõukogu seadus (vabariigi president jättis need mõlemad 24. juulil välja kuulutamata), tavakohtute korralduse seadus (mille vabariigi president 25. juulil allkirjastas ning mis ootab avaldamist ja jõustumist) ning Poola riikliku kohtunike kooli seadus (avaldatud ja jõustunud 13. juulil). Oma praegusel kujul õõnestavad need seadused kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtet Poolas ning neil on vahetu ja väga tuntav negatiivne mõju kohtusüsteemi sõltumatule toimimisele.

Eelkõige süvendab õigusriigi põhimõttele avalduvat süsteemset ohtu tõsiselt ülemkohtu kohtunike ametist vabastamine. Seepärast palub komisjon Poola ametivõimudel mitte võtta meetmeid ülemkohtu kohtunike ametist vabastamiseks või sunniviisiliseks pensionile saatmiseks. Kui Poola ametivõimud peaksid võtma selliseid meetmeid, on komisjon viivitamata valmis käivitama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud mehhanismi.

Lähtudes oma õigusriigi olukorda käsitlevast soovitusest, kutsub komisjon Poola valitsust lahendama selles nimetatud probleemid ühe kuu jooksul ja teatama komisjonile võetud meetmetest.

2. ELi õigusel põhinev rikkumismenetlus

Volinike kolleegium võttis vastu ka otsuse valmistada ette rikkumismenetlus ELi õiguse võimaliku rikkumise asjus. Kolleegium on valmis saatma välja ametliku märgukirja tavakohtute korralduse seaduse kohta, niipea kui see seadus ametlikult avaldatakse. Peamine juriidiline mureküsimus, mida komisjon selles seaduses näeb, on seotud soolise diskrimineerimisega, mis ilmneb naiskohtunikele (60 a) ja meeskohtunikele (65 a) kehtestatud erinevas pensionieas. See on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 157 ja soolist võrdõiguslikkust tööhõives käsitleva direktiiviga 2006/54. Märgukirjas tõstatab komisjon ka probleemi, et kui justiitsministrile antakse õigus pensioniikka jõudnud kohtunike mandaati omal kaalutlusel pikendada ning kohtute esimehi ametisse nimetada ja ametist vabastada, õõnestab see Poola kohtute sõltumatust (vt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõige 1 koos ELi põhiõiguste harta artikliga 47).

Järgmised sammud

Komisjoni soovituses kutsutakse Poola valitsust üles lahendama probleemid ühe kuu jooksul ja teatama komisjonile selleks astutud sammudest. Komisjon on valmis jätkama Poola valitsusega konstruktiivset dialoogi. Rikkumismenetluse asjus saadab komisjon märgukirja, kui tavakohtute korralduse seadus avaldatakse.

Taustteave

Õigusriigi põhimõte on üks ühistest väärtustest, millel Euroopa Liit rajaneb. See on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. Euroopa Komisjon vastutab aluslepingute kohaselt koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga õigusriigi põhimõtte kui meie liidu alusväärtuse tagamise eest ja hoolitseb selle eest, et ELi õigust, väärtusi ja põhimõtteid austataks. Poola sündmused sundisid Euroopa Komisjoni alustama Poola valitsusega 2016. aasta jaanuaris õigusriigi raamistiku alusel dialoogi. Sellel raamistikul, mille komisjon kehtestas 11. märtsil 2014, on kolm etappi (vt 1. lisas olev joonis). Kogu protsess põhineb pideval dialoogil komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt ja põhjalikult olukorraga kursis.

Euroopa Parlament on komisjoni murelikke seisukohti alati toetanud, sealhulgas 13. aprilli ja 14. septembri  2016. aasta resolutsioonides. 16. mail 2017 andis komisjon üldasjade nõukogule ülevaate olukorrast Poolas. Väga suur enamus liikmesriike toetas komisjoni rolli ja jõupingutusi selle küsimuse lahendamisel ja kutsus Poola valitsust üles taasalustama dialoogi komisjoniga.

Sügavat muret Poola kohtusüsteemi reformi pärast on laialdaselt väljendatud ka Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Seda on teinud kohtusüsteemi esindajad mitmelt poolt Euroopast, sh Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik, Euroopa kohtute nõukogude võrgustik, Veneetsia komisjon, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, ÜRO inimõiguste komitee ja paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu Amnesty International ning inimõiguste ja demokraatia võrgustik.

Lisateave

[1]Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et nõukogu võib oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega järeldada ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi (vt II lisa). Komisjon võib selle protsessi käivitada põhjendatud ettepanekuga. 

 

 

I lisa: õigusriigi raamistik

1

 

II lisa: Euroopa Liidu lepingu artikkel 7

1.   Nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega järeldada ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artiklis 2 osutatud väärtusi. Enne sellise järelduse tegemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt otsustades anda talle soovitusi.

Nõukogu kontrollib korrapäraselt, kas sellise järelduse tegemisel aluseks olnud põhjused kehtivad endiselt.

2.   Euroopa Ülemkogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt teha järelduse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artiklis 2 osutatud väärtusi, olles enne seda kutsunud asjaomast liikmesriiki üles esitama oma seisukohta.

3.   Kui rikkumine on lõike 2 alusel kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse peatada teatavad õigused, mis tulenevad aluslepingute kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Seda tehes võtab nõukogu arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.

Kõnealuse liikmesriigi aluslepingute järgsed kohustused on sellele riigile jätkuvalt siduvad.

4.   Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha hiljem otsuse lõike 3 alusel võetud meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada, kui nende kehtestamise tinginud olukord muutub.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel Euroopa Parlamendis, Euroopa Ülemkogus ja nõukogus kasutatav hääletamise kord määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 354.

 

 

 

 

 

IP/17/2161

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar