Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Kas Euroopas on kevad? Eurobaromeetri värskeim standarduuring näitab optimismi kasvu

Brüssel, 2. august 2017

Aasta pärast Ühendkuningriigis toimunud referendumit on ELi elanike kasvav enamus Euroopa Liidu tuleviku koha pealt optimistlikud.

Peaaegu enamik eurooplasi suhtub optimistlikult ka oma riigi majanduse olukorda. Usaldus Euroopa Liidu vastu kasvab ja on jõudnud kõrgeimale tasemele pärast 2010. aastat ning toetus eurole on suurem kui kunagi varem pärast 2004. aastat. Esimest korda küsitleti rahvast ka 11 riigis, mis ei kuulu ELi, ning valdav enamus küsitletuid ütles, et suhtub ELi tunnustavalt. Need on värskeima, täna avaldatud Eurobaromeetri standarduuringu ja Eurobaromeetri kiiruuringu „Euroopa tulevik – Arvamused väljaspool ELi“ mõned olulisemad järeldused.

I Euroopa Liidu tulevikku ja riikide majanduslikku olukorda suhtutakse optimistlikult

Euroopa Liidu tulevik: enamik eurooplasi on optimistlikud ning usaldus ELi institutsioonide vastu kasvab.

Suurem osa eurooplasi (56%) on ELi tuleviku suhtes optimistlikud – see näitaja on võrreldes 2016. aasta sügisega kasvanud 6 protsendipunkti. Kõige märgatavam on optimismi suurenemine Prantsusmaal (55%, sügisega võrreldes +14 protsendipunkti), Taanis (70%, +13) ja Portugalis (64%, +10).

Tõusuteel on ka usaldus ELi vastu – praegune näitaja on 42% (võrreldes 36%ga 2016. aasta sügisel ja 32%ga 2015. aasta sügisel). Kõige suurem on usalduse kasv olnud Prantsusmaal (41%, +15 protsendipunkti), Taanis (56%, +11) ja Eestis (55%, +11). Ka Saksamaal on see kasvanud 10 protsendipunkti, ulatudes nüüd 47%ni.

Nagu ka eelmise kahe uuringu puhul, mis toimusid 2016. aasta kevadel ja sügisel, on suurenenud usaldus oma riigi parlamendi ja valitsuse vastu (vastavalt 36% ja 37%), kuid see on siiski madalam kui usaldus ELi vastu.

40% eurooplastest leiab, et ELi kuvand on positiivne (+5 protsendipunkti võrreldes 2016. aasta sügisega). Kuvandit positiivseks pidavate vastajate arv on kasvanud 24 liikmesriigis, eeskätt Prantsusmaal (40%, +11 protsendipunkti), Taanis (42%, +10) ja Luksemburgis (57%. +10).

Eurooplastest 68% tunneb, et nad on ELi kodanikud – nii kõrge ei ole see näitaja veel kunagi varem olnud.

Majandus: positiivsust on rohkem ja toetus eurole tugev

Pea pooled eurooplased leiavad, et nende riigi praegune majanduslik olukord on hea (46%, +5 protsendipunkti võrreldes 2016. aasta sügisega). Viimastel aastatel on see näitaja oluliselt kasvanud (2013. aasta kevadest +20 protsendipunkti; 2009. aasta kevadest +26 protsendipunkti).

Kuigi liikmesriigiti on suhtumine erinev, on positiivsete hinnangute andmine oma riigi majandusele lisandunud 22 liikmesriigis, eeskätt Soomes (59%, +19 protsendipunkti), Portugalis (33%, +18), Belgias (60%, +11) ja Ungaris (41%, +11).

Ligikaudu kolmveerand euroalal vastanutest toetab eurot (73%, +3 protsendipunkti), mis on parim tulemus pärast 2004. aasta sügist. Kuues riigis toetab eurot vähemalt 80% vastanuist: Slovakkias, Saksamaal, Eestis, Iirimaal, Sloveenias ja Luksemburgis.

II Esmakordselt peetakse terrorismi ELi jaoks suureks probleemiks

ELi praegustest probleemidest rääkides nimetatakse olulisima teemana terrorismi (44%, võrreldes 2016. aasta sügisega +12 protsendipunkti). 2015. aasta kevadest saati kõige suuremaks probleemiks peetud rändeteema on langenud teisele kohale (38%, –7 protsendipunkti). See on majanduslikust olukorrast (18%, –2), liikmesriikide rahanduse olukorrast (17%, muutumatu) ja tööpuudusest (15%, –1) tunduvalt eespool. Terrorismi peetakse ELi jaoks olulisimaks probleemiks 21 liikmesriigis. Võrdluseks olgu öeldud, et 2016. aasta sügisel arvati seda vaid ühes riigis. Terrorismi ja rännet peetakse olulisimateks probleemideks kõigis riikides peale Portugali ja Rootsi.

Riikide tasandil on peamisteks probleemideks endiselt tööpuudus (29%, –2) ja ränne (22%, –4), kuigi mõlemad näitajad kahanevad. Kolmandal kohal on praegu tervishoid ja sotsiaalkindlustusvaldkond (20%, +2), millele järgneb terrorism märgatavalt kasvanud näitajatega (19%, +5). Majanduslik olukord, mis oli 2011. aasta sügisel riikide tasandil suurim mureküsimus, on langenud viiendale kohale (16%, –3).

III Uuring „Euroopa tulevik – Arvamused väljaspool ELi“

Esimest korda hinnati Eurobaromeetri uuringus Euroopa Liidu kuvandit üheteistkümnes riigis väljaspool ELi[1]. Need riigid moodustavad 49% maailma rahvastikust ja 61% ülemaailmsest SKPst. Neist riikidest kolmes kõige rahvarohkemas (Hiinas, Indias, USAs) on ELil positiivne kuvand vähemalt kolmveerandi vastanute silmis.

Enamikus uuringuga hõlmatud riikides oli ELi kuvand vastanute jaoks positiivne: Brasiilias 94%, Hiinas 84%, Indias 83%, Jaapanis 76%, Kanadas 79%, USAs 75%, Austraalias 67% ja Türgis 54%. ELile lähemal asuvates riikides (Venemaal, Norras ja Šveitsis) oli suhtumine vastuolulisem (ELi suhtus positiivselt 43–46% vastanutest).

Uuringu käigus selgus, et küsitletud riikides peeti ELi üldiselt „stabiilseks kohaks muidu rahutus maailmas“, kuid näitajates oli olulisi erinevusi: Indias arvas nii 82% vastanuist ja Türgis 49%, kuid Venemaal jagas seda seisukohta vaid 33% vastanuist, 61% sellega nõus ei olnud.

Taust

2017. aasta kevadine Eurobaromeetri standarduuring (EB 87) korraldati intervjuuküsitlusena 20.–30. mail 2017. ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides küsitleti kokku 33 180 inimest[2].

Eurobaromeetri kiiruuring 450 „Euroopa tulevik – Arvamused väljaspool ELi“ korraldati telefoniküsitlustena 20.–25. veebruaril 2017. 11 ELi mittekuuluvas riigis intervjueeriti kokku 11 035 inimest.

Eurobaromeetri standarduuringu täna avaldatavad esialgsed tulemused annavad ülevaate eurooplaste suhtumisest ELi, kodanike põhimuredest ja sellest, kuidas eurooplased näevad majanduslikku olukorda.

Lisateave

Eurobaromeetri standarduuring nr 87

– Aruanne Eurobaromeetri kiiruuringu 450 „Euroopa tulevik – Arvamused väljaspool ELi“ kohta

 

[1]Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Jaapan, Kanada, Norra, Šveits, Türgi ja Venemaa.

[2] Euroopa Liidu 28 liikmesriiki, viis kandidaatriiki (endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Türgi, Montenegro, Serbia ja Albaania) ning Küprose türgi kogukond riigi selles osas, mis ei ole Küprose Vabariigi kontrolli all.

IP/17/2127

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar