Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Julgeolekuliit: Tugevam kontroll terrorismi rahastamiseks kasutatavate kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo üle

Brüssel, 13. juuli 2017

Julgeolekuliit: Tugevam kontroll terrorismi rahastamiseks kasutatavate kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo üle

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku uute õigusnormide kohta, mille eesmärk on võidelda kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveoga ELi ja nendega äritsemisega, mis on tihtipeale seotud ka terrorismi rahastamise ja muu kuritegevusega. Tänane ettepanek on üks terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamist käsitleva komisjoni tegevuskava viimaseid rakendamata meetmeid. Selle eesmärk on niisugune äritegevus peatada ja keelustada päritoluriikidest ebaseaduslikult välja veetud kultuuriväärtuste toomine ELi. Ettepanek esitatakse paar päeva seda, kui Hamburgis toimunud G20 tippkohtumisel kutsuti riike üles võitlema jõuliselt terrorismi rahastamise ning selle juurde kuuluva rüüstamistegevuse ja antiikesemetega ebaseadusliku äritsemise vastu.

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Daeshi-sugused terroriorganisatsioonid vajavad raha nagu õhku. Tegutseme selle nimel, et likvideerida kõik nende rahastamisallikad. Nende hulka kuulub kultuuriväärtustega kauplemine, sest terroristid saavad raha arheoloogilise väärtusega paikade rüüstamisest ja kultuurikaupade ebaseaduslikust müügist. Käesolev ettepanek annab tolliasutustele vahendid, mida on vaja selleks, et ELi turg sellistele kaupadele sulgeda.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „Ebaseaduslik äritsemine kultuuriväärtustega on suur probleem. See võib teha tõsist kahju nende riikide kultuuripärandile, kellel on kõige vähem võimalusi oma huvisid kaitsta. Saadav tulu võib minna otse terroriaktide rahastamiseks, mistõttu tuleb selline tegevus juba eos likvideerida.“ 

Hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics sõnas: „Rüüstamine ja kultuuriväärtustega ebaseaduslik kauplemine võtab asjassepuutuvate riikide kodanikelt ära osa nende kultuurilisest identiteedist ja hävitab inimkonna kultuuripärandit. Tänane ettepanek annab tunnistust komisjoni sihikindlusest maailmapärandi kaitsmisel, seda enam, et 2018. aasta on kuulutatud Euroopa kultuuripärandiaastaks.“

Praeguseks on EL kehtestanud keelu Iraagist ja Süüriast pärit kaupadele, kuid puudub üldine ELi raamistik kultuuriväärtuste impordi kohta. Seniseid norme võivad ära kasutada esemete välja- ja sisseveoga tegelevad südametunnistuseta isikud, kes võivad kasutada tulu ebaseadusliku tegevuse, näiteks terrorismi rahastamiseks. Kuna selles valdkonnas olemasolevad siseriiklikud õigusaktid ei ole omavahel kooskõlas ega tulemuslikud, on selleks, et tagada kultuuriväärtuste sisseveo ühesugune kohtlemine kõigil ELi välispiiridel, vaja ELi tasandi meetmeid. See aitab takistada ebaseaduslike kultuuriväärtuste ELi toomist, mis kahjustab otseselt nende päritoluriikide kultuuri-, ajaloo- ja arheoloogilist pärandit.

Uute meetmete kava oli algselt mõeldud osana komisjoni Euroopa julgeoleku tegevuskavast ja selle 2016. aasta tegevuskavast terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks. 2016. aasta veebruaris tuletasid ELi liikmesriigid meelde, kui oluline on kiiremas korras tõhustada võitlust kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemisega, ning palusid komisjonil teha võimalikult kiiresti ettepaneku sellealaste seadusandlike meetmete võtmiseks.

Uute normidega kavandatakse arvukalt meetmeid, mis peaksid tagama, et tulevikus on ebaseaduslike kultuuriväärtuste sissevedu praegusest tunduvalt keerukam.

- Kultuuriväärtustele kehtestatakse uus määratlus, mida hakatakse kogu ELis nende sisseveol kohaldama. Uue määratluse alla kuulub lai valik esemeid, nagu arheoloogilised leiud, vanad kirjarullid, ajalooliste mälestusmärkide fragmendid, kunstiteosed, kollektsioonid ja antiikesemed. Uued normid hakkavad kehtima ainult neile kultuurikaupadele, mis on osutunud kõige rohkem ohus olevaks, see tähendab esemetele, mis on sisseveo ajal vähemalt 250 aastat vanad.

- Luuakse uus impordilubade süsteem arheoloogiliste leidude, mälestusmärkide fragmentide ning vanade käsikirjade ja raamatute jaoks. Importijad peavad enne selliste kaupade ELi toomist saama ELi pädevatelt asutustelt impordiloa.

- Muude kultuurikaupade kategooriate puhul tuleb importijatel nüüd läbida endisest rangem sertifitseerimine: neil tuleb esitada allkirjastatud avaldus või kirjalik kinnitus selle kohta, et kauba sissevedu kolmandast riigist on olnud seadusega kooskõlas.

- Tolliasutused saavad ka õiguse kaupu arestida ja kinni pidada, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused kultuurikaubad on eksporditud seaduslikult.

Kavandatakse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mille sihtrühmaks on kultuurikaupade ostjad, näiteks elukutselised kunstiimportijad, ent samuti Euroopa kultuuriväärtuste turu kliendid. Samal ajal korraldavad liikmesriigid koolitusi tolliametnikele ja muude õiguskaitseasutuste töötajatele, et nad oskaksid kahtlaseid saadetisi paremini ära tunda ja teha ebaseadusliku kaubanduse tõkestamisel tõhusamalt koostööd.

ELi liikmesriigid peavad tagama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused normide eirajatele, eriti nendele, kes esitavad valeväiteid või annavad valeinfot.

Taustteave

Viimasel ajal on omavahel vaenujalal olevad kildkonnad ja terroristlikud üksused meie ühise kultuuripärandi suhtes kogu maailmas korduvalt kuritegusid toime pannud. Samuti näitavad hiljutised teated, et hinnalisi kunstiteoseid, skulptuure ja arheoloogilisi väärtusi müüakse ja tuuakse teatavatest kolmandatest riikidest ELi ning et saadud tulu võidakse kasutada terrorismi rahastamiseks.

ELi liikmesriigid kohaldavad kunsti- ja antiikesemete impordi ja veo suhtes praegu üldiseid tollieeskirju ehk liidu tolliseadustikku. Samuti on olemas eriõigusaktid Iraagist ja Süüriast pärinevate kultuurikaupade jaoks. Viimastel aastatel on üha selgemalt ilmnenud, et nendest normidest ei piisa kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemiseks.

2017. aasta juulis kutsuti G20 tippkohtumisel riike üles „võitlema terrorismi rahastamise ning rüüstamise ja antiikesemetega ebaseadusliku äritsemise vastu“. Ka G7 esindajad on ärgitanud selle probleemiga kolmandates riikides tegelema. 

Kultuuripärandi kaitsmise tähtsust rõhutab 2018. aasta kuulutamine Euroopa kultuuripärandiaastaks. Selle käigus korraldatakse üritusi nii Euroopa, riigi, piirkonna kui ka kohalikul tasandil. Eesmärk on rõhutada kultuuripärandi tähtsust ning tutvustada uuenduslikke ja atraktiivseid võimalusi seda tulevaste põlvede jaoks säilitada.

Maailma kunsti- ja antiikesemete seadusliku turu käive 2016. aastal oli hinnanguliselt 56 miljardit eurot. Euroopa turu osa sellest oli umbes 19 miljardit eurot.

Järgmised sammud

Määruse eelnõu esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja ELi nõukogule ning komisjon loodab, et see võetakse kaasotsustamismenetluse teel kiiresti vastu.

Lisateave

Küsimused ja vastused kultuuriväärtustega ebaseaduslikku kauplemist käsitleva ettepaneku kohta

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebileht kultuuriväärtustega ebaseaduslikku kauplemist käsitleva ettepaneku kohta

Rohkem teavet Euroopa kultuuripärandiaasta kohta

IP/17/1932

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar