Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi rahanduse tulevik. Kõrgetasemeline töörühm esitas ettepanekud, kuidas lihtsustada juurdepääsu ELi fondidele

Brüssel, 11. juuli 2017

Täna tutvustas ühtekuuluvuspoliitika sõltumatute ekspertide töörühm oma lõpparuannet ELi fondide lihtsustatud raamistiku kohta pärast 2020. aastat.

Kuigi ELi ühtekuuluvuspoliitika on kahtlemata kandnud head vilja, ei tee eeskirjade praegune suur hulk ELi fonde haldavate kohalike asutuste ja rahastamist taotlevate ettevõtjate elu mitte alati kergeks. Lihtsustamine on seepärast ülioluline ja Euroopa Komisjon peaks uurima, kuidas 2020. aasta järgses eelarveraamistikus juurdepääsu ELi fondidele veelgi lihtsustada.

See on peamine sõnum, millega kõrgetasemeline lihtsustamise töörühm soovib rikastada arutelu ELi rahaliste vahendite tuleviku üle, mille komisjon algatas 28. juunil oma spetsiaalse aruteludokumendiga, mis on viimane viiest aruteludokumendist, mis on avaldatud pärast 1. märtsil avaldatud komisjoni valget raamatut Euroopa tuleviku kohta.

Eelarve ja inimressursside volinik Günther H. Oettinger ütles: „Inimesed ootavad, et EL teeks rohkem, kuid ELi eelarve väheneb. Selle dilemma lahendamiseks peame iga kulutatava euroga saavutama maksimaalse tulemuse. Ja lihtsamad reeglid aitavad kulutada raha paremini.“

Regionaalpoliitika volinik Corina Crețu märkis: „Vähem eeskirju ja lihtsamad reeglid tähendavad paremaid tulemusi ja vähem vigu. Keskendugem sellele, mis on tähtis: inimeste elu parandamine kõikjal Euroopas.“

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen sõnas: „Kui kasutame lihtsustamise võimalusi täiel määral, hoiab see kokku raha ja aega, mida võime kasutada siis hoopis kogu Euroopa sotsiaalse konvergentsi edendamiseks.“

Kõrgetasemelise töörühma juht Siim Kallas sõnas: „Kui lihtsustame juurdepääsu ELi ühtekuuluvusfondidele ja nende kasutamist, aitab see tuua inimesi lähemale Euroopa Liidule.“

Töörühm leidis, et eeskirjade praegune struktuur on tõhus, kuid eeskirju on vaja korralikult kärpida. Ühine haldusjuhtimine peaks alles jääma, et säiliks vastastikune usaldus ning majanduskasvu ja töökohtade loomise ühiste eesmärkide järgimine. Kuid kõige lihtsamad eeskirjad on sellised, mida on arvuliselt vähe; töörühm tegi kindlaks eeskirjad, mis tuleks kas välja jätta või mida tuleks radikaalselt vähendada.

ELi eri fondide ja vahendite kohta käivaid eeskirju tuleks omavahel ühtlustada nii riigiabi, riigihangete kui ka kulude hüvitamise meetodite seisukohast, sest nii on lihtsam tekitada sünergiat ja anda toetusesaajatele võimalusi taotleda ühe ja sama projekti jaoks ELi rahastamist eri allikatest. Näiteks ühesuguste eeskirjade kohaldamine ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raamistikus tagaks kergema juurdepääsu toetustele väikeettevõtjate jaoks.

Veelgi lihtsam raamistik võiks olla kättesaadav kõigile liikmesriikidele ja piirkondadele, kui nad täidavad järgmisi nõudeid: usaldusväärne juhtimis- ja kontrollisüsteem; riiklik kaasrahastamine olulisel määral, et stimuleerida vahendite arukat kulutamist; peamiste rakendatavate struktuurireformide kindlaksmääramine ja keskendumine väiksele arvule prioriteetidele, millest võib loota tulemusi.

Töörühm teeb ettepaneku, et ELi eeskirjad piirduksid strateegiliste investeerimisprioriteetide ja kulutamise põhimõtete kindlaksmääramisega. ELi rahasid eraldataks olemasolevate riiklike haldusmehhanismide vahendusel ning komisjoni auditeerimine oleks piiratud. Liikmesriik ja komisjon lepiksid omavahel kokku, millised struktuurireformid tuleb ellu viia ja millised konkreetsed väljundid on aluseks hüvitamisel.

Lihtsustamine on juba näidanud oma väärtuslikkust: volinik Oettinger esitas täna kolm aruannet ELi 2016. aasta eelarve täitmise kohta. Üks õppetund on see, et ELi lihtsustatud eeskirjad muudavad kohalike asutuste, põllumajandustootjate ja ettevõtjate jaoks kergemaks ELi fondide tõhusa ja korrektse kasutamise. Septembris 2016 tegi komisjon samalaadse ettepaneku lihtsustada eeskirju, mille alusel liikmesriigid ja muud toetusesaajad saavad ELilt vahendeid.

Taustteave

Euroopa Komisjon lõi kõrgetasemelise töörühma 2015. aastal, et leida võimalusi ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade tarbetu keerukuse vähendamiseks, pidades silmas nii 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahepealset läbivaatamist, millele töörühm aktiivselt kaasa aitas, kui ka arutelu 2020. aastale järgneva finantsraamistiku üle.

Kõrgetasemelise töörühma esimees Siim Kallas on endine Euroopa Komisjoni asepresident, kes vastutas haldusküsimuste, auditi ja korruptsioonivastaste meetmete ning transpordiküsimuste eest. Lisaks tema volinikutöös omandatud asjatundlikkusele ELi fondide alal on Siim Kallas Eesti peaministri ja rahandusministrina omandanud ainulaadse kogemuse, kuidas ELi rahalist abi saab kõige paremini ühendada kohapealsete reformidega, et saavutada majanduskasvu.

Kõrgetasemelise töörühma kaksteist liiget esindavad riikide ja piirkondade asutusi ja erasektorit. Neil kõigil on isiklikud kogemused ELi fondidega töötamise alal, samuti värskeid mõtteid, kuidas seda süsteemi reformida.

Lisateave

Teabeleht. Lihtsustamise kõrgetasemelise töörühma peamised soovitused 2020. aasta järgse finantsraamistiku kohta.

Aruanne. Kõrgetasemelise töörühma ettepanek 2020. aasta järgse poliitika kujundajatele

Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta

Jälgige Twitteris: volinik Oettinger, volinik Creţu ja volinik Thyssen

IP/17/1921

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar