Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Vahemere keskosa rändetee: komisjon esitab tegevuskava Itaalia toetuseks, surve vähendamiseks ja solidaarsuse suurendamiseks

Strasbourg, 4. juuli 2017

Kuna olukord Vahemere keskosa rändeteel on muutumas järjest pingelisemaks, esitab komisjon täna hulga meetmeid, mida ELi liikmesriigid, komisjon ja ELi ametid ning Itaalia saavad võtta viivitamata.

Tuginedes kahe viimase aasta jooksul tehtud tööle, mida on tehtud selleks, et merel elusid päästa ja Vahemere keskosa rändeteed mööda järjest suurenevat hulka saabujaid hallata, peavad kõik osalejad nüüd oma pingutusi tõhustama ja kiirendama, võttes arvesse olukorra pakilisust ja ELi juhtide võetud kohustusi. Täna esitatavad meetmed peaksid olema arutelu aluseks justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel, mis toimub neljapäeval Tallinnas.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles: „Kohutav olukord Vahemerel ei ole uus ega mööduv reaalsus. Viimase kahe ja poole aasta jooksul oleme liikunud jõudsalt tõelise ELi rändepoliitika poole, kuid olukorra pakilisuse tõttu peame oma ühistööd nüüd oluliselt kiirendama, et Itaaliat mitte abita jätta. Meie pingutused peavad olema rajatud solidaarsusele – nendega, kes põgenevad sõja ja tagakiusamise eest, ning liikmesriikidega, kes kannatavad suurima rändesurve all. Samal ajal peame tegutsema Liibüa toetuseks, et võidelda inimkaubitsejate vastu ja tugevdada piirikontrolli, et vähendada nende inimeste arvu, kes võtavad ette ohtliku teekonna Euroopasse.”

Meetmed Itaalia toetuseks ja rändevoogude pidurdamiseks

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku järgmiste meetmete kohta, mida saab võtta Euroopa Liidu ühistöö kiirendamiseks Vahemere keskosa rändeteel.

Komisjon teeb järgmist:

  • Tugevdab veelgi Liibüa ametivõimude suutlikkust koos Itaaliaga ettevalmistatava 46 miljoni eurose projekti abil;
  • Toetab täielikult toimiva merepääste ja koordineerimise keskuse rajamist Liibüas;
  • Suurendab rändehalduse rahastamist Itaalias, kusjuures täiendavad 35 miljonit eurot saab kohe kasutusele võtta;
  • Tagab ELi ametite täieliku tegevusse rakendamise:
    • Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) on valmis suurendama taotluste menetlemist toetavate mobiilsete rühmade arvu;
    • Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks viivitamatult arutama Itaalia ettepanekuid ühisoperatsiooni Triton kohta
    • ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve kiirreageerimisreserv, mis koosneb rohkem kui 500 tagasisaatmiseksperdist, on Itaalia käsutuses, kui ta seda vajab;
  • Käivitab täna koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga uue kohustuste võtmise ümberasustamise vallas, mis hõlmab eeskätt Liibüast, Egiptusest, Nigerist, Etioopiast ja Sudaanist saabuvaid rändajaid, ning rahastab seda;
  • Töötab koos Liibüaga, et tugevdada kontrolli lõunapiiril koostöös G5 Saheli riikidega ja liikmesriikidega ELi rahalise toetuse abil;
  • Tõhustab pingutusi, et liikmesriikide toel sõlmida tagasivõtulepingud (või samaväärsed mitteametlikud kokkulepped) rändajate päritolu- ja transiidiriikidega;
  • Jätkab partnerlusraamistiku kohaselt suhtlemist Nigeri ja Maliga, et ära hoida liikumist Liibüa suunal;
  • Jätkab tööd koos Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM), et kiirendada rändajate toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast ja Nigerist nende päritoluriikidesse, pakkudes muu hulgas lisarahastust;
  • Tagab koos liikmesriikidega partnerlusraamistiku täieliku rakendamise, hõlmates ka muid riike lisaks viiele algsele prioriteetsele riigile ning kasutades nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjutusvahendeid;
  • Tagab lisaks 2017. aastal ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-Aafrika harust kasutuselevõetud 200 miljonile eurole samaväärse rahastuse 2018. ja järgnevateks aastateks ELi eelarvest ja liikmesriikidelt (vt tabel);

Liikmesriigid peaksid:

  • Panustama rohkem ELi Aafrika usaldusfondi, lisaks ELi piiratud eelarvest eraldatud 2,6 miljardile eurole, vastavalt 2015. aasta novembrist saadik antud lubadustele (vt tabel);
  • Kiirendama rändajate ümberpaigutamist Itaaliast, reageerides kiiremini Itaalia abipalvetele ning võttes suuremaid ja korrapärasemaid kohustusi;
  • Aitama komisjoni ja Euroopa välisteenistuse kõrval edendada suhteid Tuneesia, Egiptuse ja Alžeeriaga, et soovitada neil liituda Vahemere piirkonna võrgustikuga „Seahorse” ning kutsuda Tuneesiat, Liibüat ja Egiptust üles deklareerima oma otsingu- ja päästealad ning rajama ametliku merepääste ja koordineerimise keskuse;
  • Kiirendama koostöös Euroopa Parlamendiga arutelu selle üle, kuidas reformida Dublini süsteemi varjupaigataotluste jaotamiseks ELis, et tagada sellega seotud probleemide lahendamiseks tulevikus stabiilsem raamistik;
  • Mobiliseerima Euroopa piiri- ja rannikuvalve kõrval oma ressursid, et toetada ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist Itaaliast.

Itaalia peaks:

  • Koostama koostöös komisjoniga ja dialoogis vabaühendustega Vahemerel otsingu- ja päästetegevusega seotud vabaühenduste käitumisjuhendi;
  • Täitma oma kohustused rändajate ümberpaigutamise vallas, tehes järgmist:
    • registreerima kiirkorras kõik Itaalias viibivad eritrealased;
    • tsentraliseerima ja standardima ümberpaigutamismenetluse;
    • võimaldama saatjata alaealiste ümberpaigutamist
    • ning olema paindlikum teiste liikmesriikidega kahepoolselt kokkulepitud turvakontrollide osas;
  • Kiiresti rakendama Minniti seaduse, tehes sealhulgas järgmist:
    • rajama rohkem esmase vastuvõtu keskuseid;
    • suurendama vastuvõtusuutlikkust ja märkimisväärselt suurendama kinnipidamissuutlikkust, et jõuda kiiremas korras vähemalt 3000 kohani;
    • pikendama kinnipidamise maksimaalset kestust vastavalt ELi õigusnormidele
    • ning oluliselt kiirendama varjupaigataotluste menetlemist edasikaebamise etapis;
  • Tõhustama rändajate tagasisaatmist, tehes järgmist:
    • kohaldama kiirendatud tagasisaatmismenetlust;
    • kasutama laiemalt kiirmenetlusi ja kohaldama taotluste vastuvõetamatust;
    • koostama riikliku loetelu turvaliste päritoluriikide kohta;
    • andma varjupaigataotluse kohta otsuse tegemisel vajadusel kohe välja ka tagasisaatmisotsuse;
    • kaaluma elukohapiirangute kasutamist
    • ning vältima varjupaigataotlejatele reisidokumentide välja andmist.

Vt komisjoni tegevuskava terviktekst siin.

Järgmised sammud

Komisjon töötab koos Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi Eestiga ning täna esitatud meetmed peaksid olema aluseks arutelule selle üle, kuidas Itaaliat viivitamata toetada, justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel, mis toimub neljapäeval Tallinnas.

Taustteave

Euroopa Liit ja liikmesriigid on järk-järgult kehtestanud üha tugevamaid ja selgemaid poliitilisi meetmeid, et hallata rändevooge ja päästa inimesi Vahemere keskosas (vt siin).

Kuid inimeste hukkumine ja peamiselt majandusmigrantide jätkuvad rändevood Vahemere keskosa rändeteel on struktuurne probleem ning endiselt kiireloomuline ja tõsine mureküsimus.

22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogul kinnitasid riigijuhid, et nüüd tuleb otsustavalt tegutseda „tõhustades koordineerimist ja tulemuste saavutamist kõigi Malta deklaratsioonis, partnerlusraamistikus ning ühises Valletta tegevuskavas sisalduvate elementide osas, ning seda tuleb toetada piisavate rahaliste vahenditega.

Komisjon teeb täna kindlaks, milliseid konkreetseid meetmeid saaks iga osaleja võtta ja peaks võtma, et neid lubadusi täita.

Itaalia on juba astunud tarvilikke samme, et toetada koostööd Liibüaga rände haldamise valdkonnas ja parandada veelgi ELi rändepoliitika rakendamist Itaalias. Hiljuti vastu võetud Minniti seaduse eesmärk on olnud oluliselt tõhustada Itaalia praegust varjupaiga- ja tagasisaatmissüsteemi, selgitades kiiresti välja kaitset vajavad isikud ja võttes samas meetmeid, et saata kiiresti tagasi majandusmigrandid.

Lisateave

Komisjoni tegevuskava

Teabeleht: Vahemere keskosa rändetee: komisjoni tegevuskava Itaalia toetuseks ja rändevoogude pidurdamiseks

Teabeleht: ELi ja liikmesriikide panused ELi Aafrika usaldusfondi

2017. aasta jaanuari teatis: Ränne Vahemere keskosa rändeteel. Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine.

 

 

 

 

LISA: EUROOPA KOMISJONI TEGEVUSKAVA ITAALIAT TOETAVATE MEETMETE KOHTA, ET VÄHENDADA VAHEMERE KESKOSA RÄNDETEE SURVET JA SUURENDADA SOLIDAARSUST

Inimeste hukkumine ja peamiselt majandusmigrantide jätkuvad rändevood Vahemere keskosa rändeteel on struktuurne probleem ning endiselt kiireloomuline ja tõsine mureküsimus mitte ainult Euroopa, vaid ka kogu Aafrika mandri jaoks. 30. juunil saatis Itaalia siseminister Marco Minniti kirja ELi nõukogu eesistujale, Eesti siseministrile Andres Anveltile ning rände, siseasjade ja kodakondsuse volinikule Dimitris Avramopoulosele hoiatades, et olukord Itaalias ei ole varsti enam jätkusuutlik. Vahemere keskosa rändevoogude küsimus on 6. ja 7. juulil toimuva justiits- ja siseministrite mitteametliku kohtumise päevakorras. Käesolev dokument on Euroopa Komisjoni panus selle kohtumise aruteludesse ning sellega ei välistata arutelude tulemusel ja kohapealsest olukorrast lähtuvalt võetavaid edasisi meetmeid.

 

I. Meetmed Vahemere keskosa rändeteega seotud surve vähendamiseks ja solidaarsuse suurendamiseks

·         Koordineerida paremini Vahemere keskosas toimuvat otsingu- ja päästetegevust

o   Koostöös komisjoniga ja dialoogis vabaühendustega peaks Itaalia koostama otsingu- ja päästetegevusega seotud vabaühenduste käitumisjuhendi. Nõukogu võiks selle käitumisjuhendi heaks kiita.

o   Tuleks parandada Itaalia ja naaberriikide merepääste koordineerimiskeskuste koostööd ja muud liiki operatiivset koostööd, et tagada õigeaegne ja tõhus sekkumine.

o   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks viivitamatult arutama Itaalia ettepanekuid ühisoperatsiooni Triton kohta.

o   Põhja-Aafrika partnereid, eelkõige Tuneesiat, Egiptust ja Liibüat, tuleks toetada, et nad määraksid ametlikult kindlaks oma otsingu- ja päästetegevuse piirkonnad ning looksid merepääste koordineerimiskeskused. Sel eesmärgil peaks Itaalia kiiresti lõpule viima Itaalia rannavalve käimasoleva teostatavusuuringu Liibüa võimekuse kohta seoses otsingu- ja päästetegevusega, et kiirendada täielikult toimiva merepääste koordineerimiskeskuse loomist Liibüas. See võimaldaks Liibüal võtta üle vastutus ning korraldada/koordineerida oluliselt rohkem otsingu- ja päästeoperatsioone kui praegu.

o   Tuneesiat, Egiptust ja Alžeeriat tuleks kutsuda üles ühinema Vahemere piirkonna võrgustikuga Seahorse.

 

·         Tugevdada meetmeid, mis aitavad parandada Liibüa suutlikkust piire kontrollida

o   Vaja on tõhustada Liibüa rannikuvalve koolitamist ja koos Liibüa ametiasutustega tuleb kindlaks määrata seadmete soetus- ja hooldamiskuludega seotud prioriteedid.

o   ELi usaldusfondi juhatus peaks juuli lõpuks vastu võtma Liibüa mere- ja maapiiri haldusprojekti, mida Itaalia koos komisjoniga koostab ning mille maht on 46 miljonit eurot.

 

·         Tugevdada meetmeid, et vähendada rändesurvet Liibüale ning võidelda inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu.

o   Tuleks parandada teabevahetust asjakohaste ühiste julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide, Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning Europoli vahel ning läbivaadatud volitustes tuleks see sõnaselgelt ette näha.

o   Tuleks kiirendada toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast ja Nigerist päritoluriikidesse Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ühisalgatuse kaudu, vajaduse korral tuleb eraldada selleks täiendavaid rahalisi vahendeid;

o   Komisjon algatab koos ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga uue ümberasustamisprogrammi, alustades isikutest, kes vajavad rahvusvahelist kaitset Liibüas, Egiptuses, Nigeris, Etioopias ja Sudaanis.

o   EL ja selle liikmesriigid tihendavad koostööd Nigeri ja Maliga, et hoida ära isikute Liibüasse liikumist.

o   EL ja liikmesriigid peaksid tegema Liibüaga koostööd, et tugevdada märkimisväärselt ja kiiresti kontrolli Liibüa välispiiril (eelkõige lõunapiiril) ning vähendada Liibüasse suunduvat rändevoogu. See tähendab koostöö tõhustamist G5 Saheli riikidega ning ühendvägede loomist ELi rahalisel toetusel (50 miljonit eurot) vastavalt G5 tippkohtumisel tehtud otsusele, mille eesmärk on taastada piirikontroll Mali, Burkina Faso ja Nigeri transiidialadel.

o   EL ja liikmesriigid peaksid tõhustama partnerlusraamistike rakendamist kaasates ulatuslikumalt viit praegust partnerriiki ning kohaldades eelkõige peamiste päritoluriikide suhtes nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjureid, kehtestades sealhulgas vajaduse korral viisarežiimi.

 

·         Saavutada tegelikku edu ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisel

o   Euroopa Liit peaks:

§  liikmesriikide täielikul toetusel sõlmima kolmandate riikidega viivitamata hästi toimivad tagasivõtulepingud ja kehtestama praktilise korra, kasutada selleks kõiki võimalikke hoobasid ja stiimuleid;

§  kasutama täielikult ära liikmesriikide ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimalusi, et toetada Itaaliat taotluse korral ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisel, tehes seda peamiselt Euroopa tagasisaatmisrühmade toel ning korraldades tagasisaatmisoperatsioone, mis hõlmavad nii tellimus- kui ka regulaarlende.

o   Itaalia peaks:

§  kohaldama kiirendatud tagasisaatmismenetlust;

§  väljastama teatavasse kategooriasse kuuluvate varjupaigataotlejate suhtes või tagasilükatud varjupaigaotsuse korral kohe ka tagasisaatmisotsuse;

§  rakendama koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga laialdasemalt toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja reintegratsioonimenetlusi.

 

·         Täita täies ulatuses võetud ümberpaigutamiskohustusi

o   Liikmesriigid peavad kiirendama ümberpaigutamist Itaaliast, näidates üles suuremat paindlikkust Itaalia poolt ümberpaigutamiseks esitatud taotlejate vastuvõtmisel, vastates kiiremini Itaalia taotlustele, võttes suuremaid kohustusi taotlejaid ümber paigutada ja tehes seda korrapäraselt.

o   Itaalia peaks kiirkorras registreerima kõik riigis viibivad eritrealased, koondama ümberpaigutamismenetlused spetsiaalsetesse ümberpaigutamispunktidesse ning standardima menetluse, et paigutada ümber saatjata alaealisi. Lisaks peaks Itaalia jääma paindlikuks ja leppima teatavate liikmesriikidega kokku kahepoolse korra täiendavateks turvakontrollideks. Itaalia peaks soodustama EASO registreerimiskampaaniat, mille raames tuvastada ja registreerida kõik ümberpaigutamiseks sobivad taotlejad, kes on saabunud Itaaliasse 2016. ja 2017. aastal ning kes on endiselt seal.

 

·         Liikmesriigid peaksid kiirkorras pakkuma lisarahastamist ELi usaldusfondile ja eriti selle Põhja-Aafrika harule, et tagada kooskõlas võetud kohustustega selle jätkusuutlikkus ka 2018. aastal ja pärast seda. EL on omalt poolt eraldanud 2017. aastal täiendavad 200 miljonit eurot, mis tehakse peagi kättesaadavaks ja mille kohta asutakse sõlmima lepinguid. EL otsib praegu ELi eelarvest aktiivselt võimalusi lisarahastamiseks 2018. aastal.

 

II. ELi rändepoliitika rakendamise kiirendamine Itaalias

Lisaks meetmetele, mille eesmärk on hallata paremini Vahemere keskosa rändevoogusid , saaks võtta ka meetmeid ELi rändepoliitika rakendamise täiustamiseks Itaalias. Hiljuti vastu võetud Minniti seaduse eesmärk on olnud oluliselt tõhustada Itaalia praegust varjupaiga- ja tagasisaatmissüsteemi, selgitades kiiresti välja kaitset vajavad isikud ja võttes samas meetmeid, et saata ruttu tagasi majandusmigrandid, kes moodustavad lõvisoa Itaaliasse saabuvatest ja seal viibivatest migrantidest.

 

·         Itaalia peaks kiirendama Minniti seaduse täielikku rakendamist, sealhulgas tegema järgmist

o   Suurendama märkimisväärselt esmase vastuvõtu alaliste keskuste suutlikkust (praegust kohtade arvu (1600) tuleks vähemalt kahekordistada). Esmase vastuvõtu keskuste suutlikkuse suurendamine peaks võimaldama tagada migrantide identimise, registreerimise ja nendelt sõrmejälgede võtmise 100 % ulatuses. See võimaldaks korraldada maabumist, esialgset kontrolli ning suunamist kas varjupaiga- või tagasisaatmismenetlusse peamiselt esmase vastuvõtu keskustes (taotlejate kontroll ja suunamine). Igas esmase vastuvõtu keskuses peaks olema piisavalt Eurodaci, viisainfosüsteemi ja sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi terminale.

o   Suurendama märkimisväärselt üldist struktureeritud vastuvõtusuutlikkust.

o   Suurendama kinnipidamissuutlikkust kiirkorras vähemalt 3000 kohani. Pikendama kooskõlas komisjoni soovitusega tagasisaatmisdirektiivi rakendamise kohta kinnipidamise praegust maksimaalset kestust, kasutades ära ELi õigusaktide kohaselt lubatud ajavahemikku.

o   Tagama kohtuasutuste piisava suutlikkuse ja märkimisväärselt kiirendama taotluste läbivaatamist nii esimeses kui ka apellatsiooniastmes.

 

·         EL peab kiirendama rändehalduse rahastamist Itaalias

o   Lühiajalise meetmena saaks eraldada täiendavad 35 miljonit eurot, et toetada Minniti reformide rakendamist.

 

·         Lisaks peaks Itaalia tegema järgmist

o   Kasutama kiirmenetlusi, mille raames vaadatakse taotlus läbi siis, kui taotlejat hoitakse kinnises keskuses eesmärgiga ennetada migrantide põgenemist ja lihtsustada vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu taotluse esitanud isikute tagasisaatmist.

o   Lähtuma sobivatel juhtudel sagedamini vastuvõetamatuse kriteeriumitest, eriti kuulutama taotluse vastuvõetamatuks esimese varjupaigariigi / turvalise kolmanda riigi põhimõtte alusel ja kasutama rohkem kiirmenetlusi, eriti turvalisest kolmandast riigist saabunud taotlejate puhul või ametiasutusi eksitanud taotlejate puhul. Kaaluma riikliku loetelu loomist turvaliste päritoluriikide kohta, asetades põhirõhu riikidele, kust saabutakse Itaaliasse kõige sagedamini. Üle-euroopalise ulatuse andmiseks võiks koostada nõukogu järeldused turvaliste päritoluriikide kohta.

o   Kasutama elukoha/ vaba liikumise piiranguid ja vältima reisidokumentide välja andmist varjupaiga taotlejatele muudel kui tõsistel humanitaarsetel põhjustel, et vältida teisest rännet.

 

·         Lisameetmetele, eriti kiirmenetlustele tuleks võimaldada täiendavat EASO toetust

 

III. Kestliku kriisiohje loomine

Selleks et tugevdada kriisisituatsioonide ohjamise korda, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu jõudma kiirkorras kokkuleppele Dublini ettepaneku alastel läbirääkimistel. Kuni kohustuste täpsustamiseni pakuks uuendatud Dublini süsteem koos käesolevas teatises tutvustatud meetmetega osana laiapõhjalisest lähenemisviisist lahendust solidaarsuse üles näitamisel Itaaliale ja muudele surve all olevatele liikmesriikidele.

IP/17/1882

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar