Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Monopolidevastane võitlus: komisjon tegi Google'ile 2,42 miljardi euro suuruse trahvi selle eest, et otsingumootor kuritarvitab turgu valitsevat seisundit ja annab ebaseadusliku eelise oma hinnavõrdlusteenusele

Brüssel, 27. juuni 2017

Euroopa Komisjon tegi Google'ile 2,42 miljardi euro suuruse trahvi ELi konkurentsieeskirjade rikkumise eest. Google'i otsingumootor kuritarvitas turgu valitsevat seisundit ja andis ebaseadusliku eelise oma hinnavõrdlusteenusele.

Äriühing peab muutma oma käitumist 90 päeva jooksul või maksma trahvi 5% oma emaettevõtja Alphabet keskmisest ülemaailmsest päevakäibest.

Konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager sõnas: „Google on loonud mitmeid uuenduslikke tooteid ja teenuseid, mis on muutnud meie elu. See on positiivne. Kuid Google'i hinnavõrdlusteenuse puhul ei olnud ettevõtte strateegiaks saada kliente tänu konkurentidest paremale tootele. Google'i otsingumootor kuritarvitas turgu valitsevat seisundit sellega, et ta kasutas otsingutulemusi oma hinnavõrdlusteenuse edendamiseks ja paigutas konkurentide hinnavõrdlusteenused halvemale kohale.

Google'i teguviis on ELi konkurentsieeskirjade kohaselt ebaseaduslik. See võttis teistelt äriühingutelt võimaluse konkureerida tulemuste alusel ja luua innovatsiooni. Kõige olulisem aspekt on aga see, et nii võeti Euroopa tarbijatelt ära võimalus teha valik teenuste vahel ja saada innovatsioonist täiel määral kasu.

Google'i hinnavõrdlusteenuse strateegia

Google'i esindustoode on Google'i otsingumootor, mis annab otsingutulemusi tarbijatele, kes maksavad selle teenuse eest oma andmetega. Ligikaudu 90 % Google'i tulust tuleb reklaamist, nt reklaam, mida Google näitab otsingut tegevatele tarbijatele.

Google sisenes 2004. aastal eraldiseisvale Euroopa hinnavõrdlusteenuste turule, kasutades selleks toodet, mille nimi oli alguses Froogle ja mis sai 2008. aastal nimeks Google Product Search ning aastast 2013 on selle nimi Google Shopping. Hinnavõrdlusteenus võimaldab tarbijatel võrrelda tooteid internetis ja leida pakkumisi, mille on teinud eri liiki internetipõhised jaemüüjad, nt internetipoed ja internetipõhised tootjad, platvormid (nt Amazon ja eBay) ning muud edasimüüjad.

Kui Google tuli tootega Froogle hinnavõrdlusteenuste turule, oli sellel turul juba mitu end tõestanud ettevõtjat. Google'i enda hiljutised tõendid näitavad, et ettevõtja teadis Froogle'i suhtelisest halbadest tulemustest (ühes 2006. aastast pärit sisedokumendis oli öeldud, et Froogle simply doesn't work / Froogle lihtsalt ei tööta).

Hinnavõrdlusteenuste konkurentsivõime sõltub suhteliselt suures ulatuses infovoogudest. Suuremad infovood tähendavad rohkem klõpse lehel ja suuremat kasu. Peale selle meelitavad suuremad infovood ligi rohkem jaemüüjaid, kes tahavad oma tooteid hinnavõrdlusteenuse abil pakkuda. Arvestades Google'i turgu valitsevat seisundit interneti üldotsingu valdkonnas, on Google'i otsingumootoril oluline osa hinnavõrdlusteenuste infovoogude tagamisel.

2008. aastal hakkas Google Euroopa turgudel oma strateegiat põhjalikult muutma, et edendada oma hinnavõrdlusteenust. Strateegia põhines Google'i turgu valitseval seisundil interneti üldotsingu valdkonnas ning selle asemel, et konkureerida hinnavõrdlusteenuste turul tulemuste alusel, tegi ettevõte järgmist.

  • Google paigutas süstemaatiliselt oma hinnavõrdlusteenuse paremale kohale: kui tarbija teeb Google'i otsingumootoriga päringu, millega seoses Google'i hinnavõrdlusteenus tahab tulemusi näidata, kuvatakse need tulemused otsingutulemuste ülaosas või peaaegu ülaosas.
  • Google paigutas konkurentide hinnavõrdlusteenused halvemale kohale oma otsingutulemustes: konkurentide hinnavõrdlusteenused kuvatakse Google'i otsingutulemustes Google'i üldotsingu algoritmide alusel. Google lisas nendele algoritmidele mitu kriteeriumi, mille tulemusel konkureerivad hinnavõrdlusteenused paigutatakse halvemale kohale. Tõendid näitavad, et kõige kõrgemal kohal olevad konkureerivad teenused esitatakse üldiselt alles Google'i otsingutulemuste neljandal lehel ja teised veelgi tagapool. Google'i enda hinnavõrdlusteenuse suhtes ei kohaldata Google'i üldotsingu algoritme, sh sellist otsingutulemuste hulgas halvemas kohas esitamist.

Tänu sellele on Google'i enda hinnavõrdlusteenus Google'i otsingutulemustes tarbijatele palju rohkem nähtav ning konkurentide hinnavõrdlusteenused palju vähem nähtavad.

Tõendid näitavad, et tarbijad klõpsavad tunduvalt sagedamini tulemustel, mis on nähtavamad, st tulemustel, mis on esitatud Google'i otsingutulemustes kõrgemal kohal. Isegi lauaarvutiga tehakse üldotsingu esimese lehe kümnel esimesel tulemusel keskeltläbi 95 % kõigist klõpsudest (kõige kõrgemal kohal esitatud tulemusel tehakse 35 % kõigist klõpsudest). Google'i üldotsingu tulemuste teise lehe esimesel tulemusel tehakse üksnes umbes 1 % kõigist klõpsudest. Seda ei saa põhjendada sellega, et esimene tulemus on kõige asjakohasem, sest tõendid näitavad, et esimese tulemuse paigutamisel kolmandale kohale väheneb klõpsude arv ligikaudu 50 %. Mobiilsete seadmete puhul on mõju isegi tunduvalt suurem, arvestades tunduvalt väiksemaid ekraane.

See tähendab, et oma hinnavõrdlusteenuse paremal kohal ja konkurentide teenuse halvemal kohal esitamisega andis Google oma hinnavõrdlusteenusele märkimisväärse eelise võrreldes konkurentidega.

ELi konkurentsieeskirjade rikkumine

Google'i tegevus kujutab endast interneti üldotsingu turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja konkurentide hinnavõrdlusteenuse pärssimist.

Turgu valitsev seisund ei ole ELi konkurentsieeskirjade kohaselt iseenesest ebaseaduslik. Samas on turgu valitseva seisundiga äriühingul kohustus hoiduda kasutamast oma tugevat turupositsiooni konkurentsi piiramiseks nii nende domineeritaval turul kui ka teistel turgudel.

  • Täna tehtud otsuses järeldati, et Google'il on turgu valitsev seisund interneti üldotsingu turul kogu Euroopa Majanduspiirkonnas (EMPs), st kõigis 31 EMP riigis. Otsuses leiti, et Google'il on alates 2008. aastast olnud turgu valitsev seisund interneti üldotsingu turgudel kõigis EMP riikides, v.a Tšehhi Vabariigis, kus otsuse kohaselt on Google'il olnud valitsev seisnud alates 2011. aastast. See hinnang põhineb faktil, et Google'i otsingumootori turuosa on olnud väga suur kõigis EMP riikides ja ületanud enamus riikides 90 % turuosast. Turuosa on olnud väga suur vähemalt alates 2008. aastast, mis on komisjoni uuritav ajavahemik. Kõnealustel turgudel on turulepääsu takistused väga suured, eriti tulenevalt võrgumõjust: mida rohkem tarbijaid otsingumootorit kasutab, seda atraktiivsemaks see reklaamiettevõtetele muutub. Saadud kasu saab kasutada selleks, et meelitada ligi veelgi rohkem tarbijaid. Ka saab andmeid, mida otsingumootor tarbijate kohta kogub, kasutada otsingutulemuste parandamiseks.
  • Google'i otsingumootor kuritarvitas turgu valitsevat seisundit ja andis ebaseadusliku eelise oma hinnavõrdlusteenusele. Ta pani oma otsingutulemustes üksnes oma hinnavõrdlusteenuse paremale kohale ja konkurentide teenuse halvemale kohale. Ta pärssis hinnavõrdlusteenuste turul tulemuste alusel konkureerimist.

Google järgis seda tava kõigis 13 EMP riigis, kus ta käivitas oma hinnavõrdlusteenuse, alustades 2008. aasta jaanuaris Saksamaa ja Ühendkuningriigiga. Seejärel laiendas ta seda tava 2010. aasta oktoobris Prantsusmaale, 2011. aasta mais Itaaliale, Madalmaadele ja Hispaaniale, 2013. aasta veebruaris Tšehhi Vabariigile ning 2013. aasta novembris Austriale, Belgiale, Taanile, Norrale, Poolale ja Rootsile.

 4

Google'i ebaseadusliku tava mõju

Google'i ebaseaduslik tava on märkimisväärselt mõjutanud konkurentsi Google'i enda hinnavõrdlusteenuse ja konkureerivate teenuste vahel. Selline tava võimaldas Google'i hinnavõrdlusteenuste infovooge märkimisväärselt suurendada konkurentide arvelt ja Euroopa tarbijate huve kahjustades.

Arvestades Google'i turgu valitsevat seisundit interneti üldotsingu valdkonnas, on Google'i otsingumootoril oluline osa infovoogude tagamisel. Ebaseadusliku tava järgimine võimaldas Google'il oma hinnavõrdlusteenuse infovooge märkimisväärselt suurendada, samal ajal kui konkurentide teenuse infovood on püsivalt väga oluliselt vähenenud:

  • alates igast kuritarvitusest on Google'i hinnavõrdlusteenuse infovood suurenenud 45 korda Ühendkuningriigis, 35 korda Saksamaal, 19 korda Prantsusmaal, 29 korda Madalmaades, 17 korda Hispaanias ja 14 korda Itaalias;
  • konkurentide hinnavõrdlusteenuste infovood on aga märkimisväärselt vähenenud, sest Google paigutas nende teenused halvemale kohale; näiteks on komisjonil konkreetseid tõendeid teatavate konkureerivate kodulehtede infovoogude vähenemisest 85 % Ühendkuningriigis, 92 % Saksamaal ja 80 % Prantsusmaal; sellist järsku vähenemist ei saa seletada muude teguritega. Mõned konkurendid on olukorraga kohanenud ja suutnud infovood taastada teatavas ulatuses, kuid mitte täielikult.

Koos komisjoni tehtud muude järeldustega, näitab see, et Google'i järgitud tava on pärssinud tulemuspõhist konkurentsi hinnavõrdlusteenuste turul ja võtnud Euroopa tarbijatelt ära valikuvõimaluse ning takistanud innovatsiooni.

Tõendite kogumine

Otsuse tegemiseks kogus ja analüüsis komisjon põhjalikult mitmesuguseid tõendeid, sh järgmist:

1)   ajakohased Google'i ja muude turuosaliste dokumendid;

2)   väga suur hulk reaalaja andmeid, sh 5,2 terabaidi ulatuses tegelikke Google'i otsingutulemusi (ligikaudu 1,7 miljard otsingupäringut);

3)   katsed ja uuringud, mille käigus analüüsiti eelkõige otsingutulemuste nähtavuse mõju tarbijakäitumisele ja klõpsude tegemise määrale;

4)   finants- ja infovooge käsitlevad andmed, mis näitavad Google'i otsingumootori tulemuste nähtavuse ärilist tähtsust ja tulemuste halvemale kohale paigutamise mõju; ning

5)   tarbijaid ja konkurente hõlmav ulatuslik turu-uuring asjaomastel turgudel (komisjon esitas küsimustikud mitmele sajale äriühingule).

Otsuse tagajärjed

Komisjoni tehtud 2 424 495 000 euro suuruse trahvi puhul võetakse arvesse rikkumise kestust ja raskust. Vastavalt trahve käsitlevatele komisjoni 2006. aasta suunistele (vt pressiteade ja MEMO) võeti trahvi arvutamisel aluseks Google'i hinnavõrdlusteenuse abil 13 asjaomases EMP riigis teenitud tulu.

Komisjoni otsuse kohaselt peab Google lõpetama oma ebaseadusliku käitumise 90 päeva jooksul alates otsuse tegemisest ja hoiduma mis tahes selliste meetmete võtmisest, millel on sama eesmärk või mõju. Otsuse kohaselt peab Google hakkama oma ja konkureerivaid hinnavõrdlusteenuseid võrdselt kohtlema.

Google peab konkureerivate hinnavõrdlusteenuste paigutamisel ja kuvamisel Google'i otsingutulemuste lehel kohaldama samu protseduure ja meetodeid nagu oma hinnavõrdlusteenuse puhul.

Eeskirjade järgimise eest vastutab ainuüksi Google ning ta peab selgitama, kuidas ta seda teha kavatseb. Google'i valitavast variandist olenemata jälgib komisjon hoolikalt seda, kas Google täidab eeskirju, ning Google'il on kohustus hoida komisjon võetavate meetmetega kursis (esialgu 60 päeva jooksul alates otsuse tegemisest, seejärel perioodiliste aruannete kaudu).

Kui Google ei täida komisjoni otsust, peab ta maksma eeskirjade mittetäitmise eest 5 % oma emaettevõtja Alphabet keskmisest ülemaailmsest päevakäibest. Komisjon peab sellise eeskirjade mittetäitmise kindlaks tegema eraldi otsuses, kusjuures makse tuleb teha tagasiulatuvalt alates kuupäevast, mil eeskirju enam ei täidetud.

Tõenäoliselt võidakse Google'i vastu esitada ka tsiviilõiguslikke kahjunõudeid, mille menetlemist võib liikmesriikide kohtus taotleda iga isik või ettevõtja, keda Google'i konkurentsivastane käitumine mõjutab. Tänu ELi uuele konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju käsitlevale direktiivile on konkurentsivastase tegevuse tõttu kannatanutel lihtsam saada kahjutasu.

Muud Google'it puudutavad juhud

Komisjon on juba teinud esialgse järelduse, et Google kuritarvitas turgu valitsevat seisundit veel kahel juhul, mida praegu veel uuritakse. Need on järgmised:

1)   Androidi operatsioonisüsteem, mille puhul komisjon leidis, et Google pärssis valikuvõimalusi ja innovatsiooni mitmesuguste mobiilirakenduste ja -teenuste puhul, kuna ta järgis mobiilsete seadmete puhul üldist strateegiat, mille eesmärk oli kaitsta ja laiendada oma turgu valitsevat seisundit interneti üldotsingute valdkonnas; ning

2)   AdSense, mille puhul komisjon leidis, et Google vähendas valikuvõimalusi sellega, et ta ei võimaldanud kolmandate poolte veebisaitidel kasutada Google'i konkurentide vahendatud otsingureklaame.

Komisjon uurib jätkuvalt Google'i muude eriotstarbeliste otsinguteenuste tulemuste esitamist Google'i otsingutulemuste seas. Tänane otsus on pretsedent, millega luuakse raamistik sellise käitumise seaduslikkuse hindamiseks. Samas ei kao sellega vajadus teha juhtumipõhine analüüs, et võtta arvesse iga turu konkreetseid omadusi.

Taustteave

Vt ka teabeleht.

Tänane otsus on adresseeritud ettevõtjale Google Inc. ja tema emaettevõtjale Alphabet Inc.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 54 kohaselt on keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Tänane otsus järgneb kahele vastuväitele, mis saadeti Google'ile 2015. aasta aprillis ja 2016. aasta juulis.

Lisateavet käesoleva uurimise kohta saab Euroopa Komisjoni üldsusele mõeldud konkurentsipoliitika veebisaidilt avalikust registrist numbri 39740 all.

IP/17/1784

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar