Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa energiasiire edeneb jõudsalt

Brüssel, 1. veebruar 2017

Teine energialiidu olukorda käsitlev aruanne tõestab, et Euroopa Liidu majanduse moderniseerimine ja liikumine vähese CO 2-heitega ajastu suunas on tegelikkus.

Euroopa liigub kasvuhoonegaaside heitkoguste, energiatõhususe ja taastuvenergia osas aastaks 2020 püstitatud eesmärkide täitmisel edasi. Et see liikumine jätkuks, teeb komisjon täna teatavaks uue energialiidu ringreisi toimumise.

Euroopa Komisjon, kooskõlas talle antud kohustusega esitada igal aastal aruanne energialiidu kohta, esitab täna oma teise energialiidu olukorda käsitleva aruande. Aruandes kirjeldatakse edusamme, mis on tehtud pärast seda, kui 2015. aasta novembris avaldati esimene aruanne energialiidu olukorra kohta. Need aruanded näitavad, kuidas Junckeri komisjon rakendab kavandatud prioriteeti.

Energialiidu eest vastutav asepresident Maroš Šefčovič ütles: „Energialiit tegeleb enamaga kui ainult energia ja kliima. Selle abil kiirendatakse kogu Euroopa majanduse täielikku moderniseerimist, vähese CO2-heitega majandusele üleminekut ning majanduse energia- ja ressursitõhusamaks muutmist sotsiaalselt vastutustundlikul viisil. Et tugevdada ELi üleilmset liidrirolli, tuleks suurendada ka energialiidu välismõõdet. Suur osa asjakohastest õigusaktide ettepanekutest on arutluseks esitatud ning 2017. aastal tuleks algust teha nende õigusaktide rakendamisega. See on sõnum, mida kavatsen 3. veebruaril algaval energialiidu uuel ringreisil liikmesriikidele edastada.“

Kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete lisas: „Euroopa on saavutamas 2020. aastaks püstitatud kliima- ja energiaalaseid eesmärke. Hoolimata praegusest geopoliitilisest ebakindlusest, teeb Euroopa edusamme puhtale energiale üleminekul. Alternatiivi ei ole ja faktid räägivad enda eest. Taastuvenergia kulud on tänaseks konkurentsivõimelised ja mõnikord on taastuvenergia hinnad odavamad kui fossiilkütuste omad, taastuvenergia valdkonnas töötab Euroopas üle miljoni inimese, sellesse investeerimine on võrreldes mitme teise sektoriga atraktiivsem ning kokkuvõttes on meie fossiilkütuste impordi arve vähenenud 16 miljardi euro võrra. Nüüd on vaja töötada selle nimel, et Euroopa koos oma partneritega juhiks üleilmset võidujooksu kestlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse suunas."

Pärast esimese energialiidu olukorda käsitleva aruande avaldamist on ELi üleminekul vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele jätkatud mitmeid varasemaid suundumusi ja tugevdatud jõupingutusi. Komisjon kavatseb liikmesriikide poliitikat süvitsi analüüsida, kasutades 2017. aastal läbiviidavat energialiidu ringreisi.

Energialiidu jaoks oli 2016. aasta aeg, mil energialiidu raamstrateegia visioonist sai tegelikkus ja selle alusel võeti vastu uued konkreetsed õiguslikud ja mitteõiguslikud algatused, eelkõige tuleks nimetada 30. novembril 2016 esitatud paketti „Puhas energia kõikidele eurooplastele“.

EL tervikuna on olnud energialiidu eesmärkide, eelkõige 2020. aastaks püstitatud kliima- ja energiaalaste eesmärkide suunas liikumisel jätkuvalt edukas (vt MEMO/17/162 ja MEMO/17/163). 2020. aastaks püstitatud energiatarbimise lõppeesmärk on juba saavutatud. Sama lugu on kasvuhoonegaaside heitkogustega: 2015. aastaks olid kasvuhoonegaaside heitkogused ELis 22% väiksemad kui 1990. aastal. EL on edasi liikunud ka taastuvenergia sektoris – 2014. aasta andmete põhjal ulatus taastuvenergia osakaal ELi kogu energia lõpptarbimises 16%-ni. Veel üks oluline suundumus on, et EL jätkab edukalt majanduskasvu lahtisidumist kasvuhoonegaaside heitkogustest. Ajavahemikul 1990–2015 kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) ELis 50%, samas vähenesid heitkogused 22%.

EL ratifitseeris Pariisi kokkuleppe kohe pärast selle sõlmimist 2015. aasta detsembris ning seega sai võimalikuks kõigi aegade esimese üldise õiguslikult siduva ülemaailmse kliimaleppe jõustumine 4. novembril 2016.

Kiiresti muutuvas geopoliitilises keskkonnas on hästi toimiv energialiit ülimalt oluline selleks, et kaitsta Euroopa ja siinsete elanike pikaajalisi majandushuve ning heaolu. Just seepärast on energialiit viimaste kuude jooksul keskendunud energiapoliitika diplomaatia kujundamisele suurendamaks energiatarnete kindlust, laiendamaks vähese CO2-heitega ELi tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu teistes riikides ning hoogustamaks samas Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

2016. aastal esitas komisjon vähese heitega liikuvuse Euroopa strateegia, milles oli seatud selge eesmärk: sajandi keskpaigaks tuleb transpordisektoris vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 60 %, liikuda kindlalt nulltaseme suunas ning kindlustada seejuures inimeste ja kaupade liikumisvajaduste rahuldamine ja üleilmsete ühendusteede pakkumine.

Lisateave

Energialiidu olukorda käsitlev teine teatis ja kõik sellega kaasnevad dokumendid on leitavad komisjoni veebisaidil:

MEMO/17/162 energiatõhusust käsitleva eduaruande kohta:

MEMO/17/163 taastuvenergiat käsitleva eduaruande kohta:

Tutvumaks 2017. aasta energialiidu ringreisiga vt energialiidu eest vastutava asepresidendi Maroš Šefčoviči veebisaiti

IP/17/161

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar