Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi 2018. aasta eelarve: Euroopa Komisjon keskendub eelarves tööhõivele, investeeringutele, rändele ja julgeolekule

Brüssel, 30. mai 2017

Euroopa Komisjon esitas täna 2018. aasta eelarveprojekti, mis lubab võtta 161 miljardi euro ulatuses kulukohustusi, et stimuleerida töökohtade loomist, eriti noortele, ning toetada majanduskasvu ja strateegilisi investeeringuid.

Järgmise aasta eelarves on samuti ette nähtud vahendid rändeprobleemide tõhusaks haldamiseks nii ELis kui ka väljaspool seda, et jätkata juba eelmistel aastatel võetud meetmeid. Aruandluse täiustamine võimaldab keskenduda ELi rahastamise kaudu saavutatavatele konkreetsetele tulemustele.

Eelarve ja inimressursside volinik Günther H. Oettinger ütles: „Eelarves on püütud leida sobiv tasakaal, et täita ELi põhiprogrammidest tulenevad varasemad kohustused, kuid tegeleda ka uute ülesannetega, suurendades samal ajal ELi tegevuse lisaväärtust. Meie eesmärk on tagada rohkem töökohti Euroopa noortele ja strateegiliste investeeringute kasv. Kõigi ELi meetmete juhtpõhimõte on saavutada konkreetseid tulemusi ja parandada eurooplaste igapäevaelu.“

Eelarveprojektis on lähtutud piiridest, mis Euroopa Parlament ja liikmesriigid on seadnud mitmeaastases finantsraamistikus, kuid eeldusel, et nõukogu kiidab pärast 8. juunil Ühendkuningriigis toimuvaid valimisi kiiresti ametlikult heaks finantsraamistiku muutmise, milles on juba kokku lepitud. Vastasel korral võiksid sattuda ohtu mõned kavandatud lisakulud, näiteks noorte tööhõive algatusele 2018.–2020. aastaks ette nähtud 700 miljonit eurot, ning komisjon peaks rändele ja julgeolekule eraldatavad lisasummad ilmselt katma põllumajandusele mõeldud vahenditest.

Nüüd arutavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu liikmesriigid eelarveprojekti ühiselt läbi.

Tööhõive ja investeeringute toetamine

Junckeri kava tugisamba moodustab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), millel on ELi eelarve tagatis. Seda täiendavad omakorda Euroopa Investeerimispanga omakapitalist eraldatud vahendid. EFSI võimaldab olemasolevaid ja uusi rahastamisallikaid erainvesteeringute kaasamiseks arukamalt ära kasutada, et elavdada tööhõivet ja majanduskasvu. Hinnangute kohaselt ulatuvad tänu sellele kaasatud investeeringud praeguseks juba 194 miljardi euroni. Komisjon on teinud ettepaneku suurendada EFSI tagatisfondile ette nähtud vahendeid 2 miljardi euro võrra.

Struktuuri- ja investeerimisfondid jäävad ELi põhiliseks investeerimisvahendiks VKEde ja selliste valdkondade toetamisel nagu teadus, innovatsioon, transport, keskkond ja maaelu areng. ELi eelarvest eraldatakse struktuuri- ja investeerimisfondidele 55,4 miljardit eurot, et toetada piirkondi ja liikmesriike, ning põllumajandusele ja maaelu arengule peaaegu 59,6 miljardit eurot.

ELi 2014.–2020. aasta struktuuri- ja investeerimisprogrammide käivitumine on esimestel aastatel kulgenud aeglaselt, kuid liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi võetud kohustuste põhjal peaksid need 2018. aastal saavutama täismahu. Seetõttu suurenevad kogumaksed võrreldes 2017. aasta eelarvega 8,1%.

Väljaspool liitu võetavate meetmete rahastamisel ELi eelarvest pööratakse tähelepanu kestlikule arengule, kusjuures oluliselt suurenevad naaberriikidele eraldatavad vahendid. Seoses sellega oodatakse uuelt Euroopa Kestliku Arengu Fondilt, et see aitaks kaasata lisarahastamist, eelkõige erasektorist.

Noorte võimaluste avardamine

Programmi Erasmus+ eesmärk on saavutada liidu kokkulepitud poliitilised sihid hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas, parandades õpilaste oskusi ja pädevusi, tõstes haridus-, koolitus- ja noorsooinstitutsioonide ja -organisatsioonide kvaliteeti ning toetades poliitika väljatöötamist. 2018. aasta eelarves on selleks ette nähtud 2,3 miljardit eurot ehk 9,5% rohkem võrreldes 2017. aastaga.

2016. aasta lõpuks toetati noorte tööhõive algatuse kaudu rahastatud meetmetega ligikaudu 1,6 miljonit noort. Nimetatud algatus aitas vähendada noorte töötust enamikes liikmesriikides. Kuna töötuse määr on ikka veel kõrgem kui enne finantskriisi, tuleb jõupingutusi ja toetuse pakkumist ELi tasandil jätkata. Selleks on vaja rahastada algatust 2017.–2020. aastal veel 1,2 miljardi euroga, millest 233 miljonit eurot on lisatud 2018. aasta eelarveprojekti ja 500 miljonit eurot 2017. aasta paranduseelarvesse, mille ettepanek esitati samuti täna.

Veel üheks võimaluseks noortele on Euroopa solidaarsuskorpus, mis pakub vabatahtlikku tööd ja praktika- ja töökohti 2–12 kuuks ning toetab sel viisil liidu kogukondade solidaarsust. Tänase ettepaneku kohaselt saab Euroopa solidaarsuskorpus eraldi õigusliku aluse ja eelarvevahendid, mis võimaldavad tal 2020. aastaks kaasata 100 000 kodanikku. 2018.–2020. aastal rahastatakse Euroopa solidaarkorpuse meetmeid kokku 342 miljoni euroga, millest 89 miljonit eurot on mõeldud 2018. aastaks.

Tõhus reageerimine geopoliitiliste probleemidele

Rände- ja julgeolekuküsimused on endiselt esiplaanil, mistõttu komisjon kavatseb rahastada ELis ka edaspidi mitmesuguseid omavahel seotud meetmeid, näiteks humanitaarabi andmist, välispiiri halduse tugevdamist ja kõige suurema surve all olevate liikmesriikide toetamist. 2018. aasta eelarveprojektis on rändele ja julgeolekule ette nähtud 4,1 miljardit eurot, mis tähendab, et neile valdkondadele 2015.–2020. aastal eraldatud ELi vahendite kogusumma kerkib 22 miljardi euroni. Suurem osa sellest summast maksti välja perioodi alguses, mis selgitab vahendite jaotust 2018. aasta eelarveprojektis.

Samuti eraldatakse lisasummasid, et tegeleda rände algpõhjustega väljaspool liitu, abistades eelkõige riike nagu Liibanon ja Jordaania, kellel tuleb toime tulla massiliste rändevoogudega. Eelarveprojektis kajastuvad ka 2017. aasta aprillis Brüsselis Süüria tuleviku teemal toimunud konverentsil antud lubadused toetada piirkonda kokku 560 miljoni euroga.

Julgeoleku valdkonnas rahastatakse ELi vahenditest põhiliselt ennetusmeetmeid, näiteks võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega. See hõlmab liikmesriikide õiguskaitseasutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamist, ELi välispiiri julgeoleku parandamist ja liikmesriikide toetamist võitluses terrorismi ja küberkuritegevuse vastu.

Lisaks algatas komisjon 2017. aastal ettevalmistava meetme seoses ELi rahastatavate kaitsealaste teadusuuringutega. 2017.–2019. aastaks on kavas eraldada kokku 90 miljonit eurot, et rahastada teaduskoostööd uuenduslike kaitsetehnoloogiate ja -toodete alal.

Taustteave

ELi eelarveprojektis on iga rahastatava programmi jaoks kaks summat: kulukohustused ja maksed. „Kulukohustused“ tähendavad summat, mille ulatuses on sellel aastal võimalik lepinguid sõlmida; „maksed“ viitavad tegelikult väljamakstavatele summadele. 2018. aasta eelarveprojekti kulukohustused ulatuvad 161 miljardi euroni (1,4% rohkem kui 2017. aastal) ja maksed 145 miljardi euroni (8,1% rohkem kui 2017. aastal, sest ELi 2014.–2020. aasta struktuuri- ja investeerimisprogrammid, mille käivitumine kulges esimestel aastatel aeglaselt, peaksid 2018. aastal saavutama täismahu).

Lisateave

- ELi 2017. aasta eelarveprojekt – küsimused ja vastused

- Tulemustele keskenduv ELi eelarve

- EU Results (ELi rahastatud projektide elektrooniline andmebaas)

- Pressiteade Euroopa solidaarkorpuse kohta

IP/17/1429

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar