Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2017. aasta kevadine majandusprognoos: ees ootab püsiv majanduskasv

Brüssel, 11. mai 2017

2017. aasta kevadine majandusprognoos: ees ootab püsiv majanduskasv

Euroopa majandus on viiendat aastat elavnemas ning nüüd on see suundumus jõudmas kõikidesse ELi liikmesriikidesse. Eelduste kohaselt jätkub areng ühtlases tempos nii sellel kui ka järgmisel aastal.

Täna avaldatud Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt peaks euroala SKP kasv olema 2017. aastal 1,7 % ja 2018. aastal 1,8% (talveprognoosis vastavalt 1,6 % ja 1,8 %). SKP kasv ELis tervikuna peaks jääma mõlemal aastal samaks – 1,9 % (talveprognoosis 1,8 % mõlemal aastal).

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, märkis: „Täna esitatud majandusprognoos näitab, et ELi majanduskasv on tugevnemas ja töötus väheneb pidevalt. Liikmesriigiti on pilt veel väga erinev, sest paremaid majandustulemusi on saavutatud riikides, kus on rakendatud sihikindlaid struktuurireforme. Tasakaalu saavutamiseks on meil vaja otsustavaid reforme kõikjal Euroopas, alates meie toodete ja teenuste turgude avamisest kuni tööturu ja sotsiaalsüsteemide ajakohastamiseni. Demograafiliste ja tehnoloogiliste muutuste ajastul peab muutuma ka meie riikide majandus, mille eesmärk on pakkuda rohkem võimalusi ja paremat elatustaset meie inimestele.“

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „Euroopa majandus on viiendat aastat tõusuteel. Kasvu tagatiseks on toetav rahapoliitika, ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne ning maailmakaubanduse elavnemine. Hea uudis on see, et viimase kaheteistkümne kuu ebakindlus võib hakata hajuma. Kuid tööhõive ja investeeringute taastumine toimub euroalal endiselt ebaühtlaselt. Meie järgmiste kuude ja aastate peamine ülesanne on tegeleda nende erinevuste põhjustega.“

Maailma majanduskasv suureneb

Maailma majanduskasv hoogustus eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses, kui paljude arenenud ja tärkava turumajandusega riikide majandus hakkas üheaegselt kasvama. 2016. aastal kasvas maailma majandus 3,2 %. Käesoleval aastal on oodatav kasv (v.a ELis) 3,7 % ja 2018. aastal 3,9 % (andmed muutmata kujul talveprognoosist). Hiina majandus püsib lähiajal stabiilsena ning taastuvad kaubahinnad toetavad teisi tärkava turumajandusega riike. USA majanduse väljavaated on võrreldes talveprognoosiga suures osas samad. Netoekspordi mõju euroala SKP kasvule peaks 2017. ja 2018. aastal olema neutraalne.

Koguinflatsiooni ajutine suurenemine

Inflatsioon on viimastel kuudel märkimisväärselt suurenenud, peamiseks põhjuseks on siin naftahinna tõus. Kuid baasinflatsioon, milles ei võeta arvesse volatiilseid energia ja töötlemata toidu hindu, on olnud suhteliselt stabiilne ja tunduvalt allpool pikaajalist keskmist. Euroalal kasvab inflatsioon prognooside kohaselt 1,6 %-le 2017. aastal (2016. aastal 0,2 %) ning langeb seejärel naftahindade tõusu mõju vaibudes 1,3 %-le 2018. aastal.

Eratarbimine väheneb koos inflatsiooni tõusuga, investeeringute tase jääb samaks

Erasektori tarbimise tõus – viimaste aastate majanduskasvu peamine tõukejõud – oli 2016. aastal viimase 10 aasta suurim. Sel aastal see eeldatavasti kahaneb, kuna inflatsioon vähendab osaliselt leibkondade ostujõu senist kasvu. Kui inflatsioon järgmisel aastal prognoosi kohaselt väheneb, peaks eratarbimine taas veidi hoogustuma. Investeeringud peaksid püsivalt suurenema, kuid takistuseks on tagasihoidlik majanduskasvu prognoos ja vajadus jätkata finantsvõimenduse vähendamist teatavates sektorites. Mitmed tegurid toetavad siiski järkjärgulist elavnemist. Nendeks on tootmisvõimsuse rakendusastme ja ettevõtjate kasumlikkuse paranemine ning muu hulgas Euroopa investeerimiskava kaudu pakutavad atraktiivsed rahastamistingimused.

Jätkub töötuse langus

Töötuse langustrend jätkub, kuid paljudes riikides on töötus jätkuvalt suur. Euroalal peaks see langema 2017. aastal 9,4 %ni ja 2018. aastal 8,9 %ni, mis on madalaim tase alates 2009. aasta algusest. Languse põhjuseks on kasvav sisenõudlus, struktuurireformid ja mõne liikmesriigi valitsuse poliitikameetmed, millega julgustatakse rohkemate töökohtade loomist. See suundumus peaks olema kogu ELis sarnane, töötus peaks prognooside kohaselt vähenema 2017. aastal 8,0 %ni ja 2018. aastal 7,7 %ni, s.o madalaimale tasemele pärast 2008. aasta lõppu.

Riigi rahanduse olukord on paranemas

Valitsemissektori eelarvepuudujäägi suhe SKPsse ja brutovõla suhe SKPsse peaksid 2017. ja 2018. aastal vähenema ja seda nii euroalal kui ka ELis tervikuna. Madalamad intressimaksed ja avaliku sektori palkade kasvu piiramine peaksid tagama puudujäägi püsiva kahanemise, kuigi aeglasemas tempos kui viimastel aastatel. Euroalal peaks valitsemissektori eelarvepuudujäägi suhe SKPsse vähenema 1,5 %-lt SKPst 2016. aastal 1,4 %-le 2017. aastal ja 1,3 %-le 2018. aastal. ELis peaks see suhe samal ajal vähenema 1,7 %-lt 2016. aastal 1,6 %-le 2017. aastal ja 1,5 %-le 2018. aastal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks euroalal prognooside kohaselt kahanema 91,3 %-lt 2016. aastal 90,3 %-le 2017. aastal ja 89,0 %-le 2018. aastal. ELis tervikuna peaks see vähenema 85,1 %-lt 2016. aastal 84,8 %-le 2017. aastal ja 83,6 %-le 2018. aastal.

Prognoosist kõrvalekaldeid põhjustada võivad tegurid on paremini tasakaalus, kuid kalduvad siiski olema negatiivsed

Majanduse väljavaated on endiselt väga ebakindlad. Riskid on üldiselt paremini tasakaalus kui talvel, kuid negatiivsed tegurid on siiski ülekaalus. Välised riskid on seotud näiteks Ameerika Ühendriikide tulevase majandus- ja kaubanduspoliitika ning laiemate geopoliitiliste pingetega. Prognoosi ohustavate negatiivsete teguritena käsitatakse ka Hiina majanduse kohandamist, Euroopa pangandussektori olukorda ja tulevasi Brexiti-läbirääkimisi Ühendkuningriigiga.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. aprilli 2017. aasta seisuga. Eeldatavad intressimäärad ja kaubahinnad kajastavad prognoosi koostamise ajal tuletisinstrumentide turgudel valitsenud ootusi. Kõigi muude sisendandmete puhul, sealhulgas valitsuse poliitika kohta tehtavate eelduste puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 25. aprilli 2017. aasta seisuga (kaasa arvatud). Kui poliitikameetmed ei ole realistlikud ja neid ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitika ei muutu.

Lisateave

2017. aasta kevadine majandusprognoos:

Euroopa majandusprognoos – selgitav veebisait

Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

Volinik Moscovici Twitteris: @Pierremoscovici

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin

Pressiteade: 2017. aasta talvine majandusprognoos: tüürime muutlikes vetes

2017. aasta talvine majandusprognoos:

IP/17/1237

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar