Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Komisjoni esimesed konkreetsed algatused Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide elluviimiseks

Brüssel, 26. aprill 2017

ELi elanike heaks Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise eest kannavad hoolt mitmed osalised.

Enamik samba eesmärkide täitmiseks vajalikest vahenditest on liikmesriikide ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna käsutuses, kuid ka Euroopa Liidu institutsioonid ja eelkõige Euroopa Komisjon saavad protsessile kaasa aidata sobiva raamistiku kujundamise ja suundanäitava tegevuse kaudu. Komisjon esitas täna lisaks Euroopa sotsiaalõiguste samba ettepanekule rea seadusandlikke ja muid algatusi, mis on seotud töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate teavitamise, sotsiaalkaitsele juurdepääsu ja tööajaga.

Asepresident Valdis Dombrovskise ja esimese asepresidendi Frans Timmermansi juhtimisel välja töötatud algatuste seas on kõige tähtsam ettepanek, mille eesmärk on muuta töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks lihtsamaks töö- ja eraelu ühitamine.

Esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Vajame 21. sajandil ajakohast suhtumist töö- ja eraellu ning naistesse ja meestesse. Meie tütred ja pojad ei peaks täitma meie vanavanemate päevil väljakujunenud rolle. Ei ole olemas üht ja ainuõiget tasakaalu. Kõik sõltub valikutest ja on ülim aeg anda kõigile inimestele võimalus valida, kuidas nad soovivad oma elu kujundada, lapsi kasvatada, tööelu korraldada, vanemate eest hoolitseda ja oma elu elada.“

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen märkis: Tööturul naiste osaluse suurendamine on õiglane ja ühtlasi kolmekordselt kasulik. Sellest saavad kasu töötavad lapsevanemad ja hooldajad, kellel on võimalik paremini tasakaalustada töö- ja eraelu, samuti ettevõtted, kelle jaoks avanevad paremad võimalused andekate töötajate leidmiseks ja tööl hoidmiseks, ning liikmesriigid, kes praegu jäävad meeste ja naiste tööhõive erinevuse tõttu ilma 370 miljardist eurost aastas.“

Töö- ja pereelu ühitamine on küsimus, millega tegelevad naised ja mehed iga päev kõikjal Euroopas,“ ütles õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová. „Meie ülesanne on luua sobiv raamistik, millele tuginedes saavad inimesed teha endale sobivaid otsuseid. Oma uue ettepanekuga soovime tugevdada töötavate lapsevanemate ja hooldajate õigusi ning võimaldada neil paremini ühitada töö ja pereeluga seotud kohustusi. Tahame pakkuda emadele, isadele ja hooldajatele suuremat paindlikkust ja kaitstust, kui nad soovivad võtta ennast töölt vabaks oma laste eest hoolitsemiseks, kasutada paindlikku töökorraldust või naasta tööle.“

Töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevas ettepanekus sätestatakse rida uusi või täiendatud miinimumnõudeid seoses vanema-, isa- ja hoolduspuhkusega. Muu hulgas nähakse isadele ette õigus võtta vähemalt 10 tööpäeva ulatuses puhkust lapse sünnile eelneval ja järgneval ajal. Ettepaneku kohaselt on tulevikus võimalik olemasolevat neljakuulise vanemapuhkuse võtmise õigust kasutada kuni lapse 12-aastaseks saamiseni. Praegu kehtib üksnes mittesiduv juhis, mille kohaselt võiks olla lubatud vanemapuhkust võtta kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Samuti muutub vanemapuhkus ettepaneku kohaselt ema ja isa individuaalseks õiguseks, mis tähendab, et neljakuulist perioodi ei saa teisele lapsevanemale n-ö üle kanda. See annab ka meestele tugeva stiimuli vanemapuhkuse kasutamiseks. Esmakordselt nähakse ette hoolduspuhkus, mida võib otsese sugulase haiguse korral võtta kuni viieks päevaks aastas. Kõigi nende perekonnaga seotud puhkusevormide eest nähakse ette toetus, mis peab olema vähemalt võrdne haigushüvitisega. Samuti antakse ettepanekuga kuni 12-aastaste laste vanematele ja hooldajatele õigus taotleda paindlikke töötingimusi, näiteks vähendatud või paindlikku tööaega või paindlikkust töökoha suhtes. Arvesse võetakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi ja püütakse tagada proportsionaalsus.

Kavandatud meetmete eesmärk on eelkõige pakkuda meestele rohkem võimalusi vanemlike ja hoolduskohustuste täitmist. See on kasulik lastele ja aitab suurendada naiste osalust tööturul, mis omakorda vähendab naiste ja meeste tööhõive määra erinevust, mis oli 2015. aastal endiselt 11,6% ja ulatus isegi 30%-ni nende perede puhul, kus kasvasid alla kuueaastased lapsed. Tööhõive määra erinevus on üks tegureid, mis põhjustab soolise palgalõhe (16,3%) ja pensionilõhe (40%) teket. Liikmesriigid võivad direktiivi rakendamise teha ülesandeks sotsiaalpartneritele, kui tagatakse seatud eesmärkide saavutamine.

Lisaks kirjeldatud seadusandliku ettepaneku esitamisele algatas komisjon täna ka kaks konsultatsiooni sotsiaalpartneritega, mis näitab, kui tähtis on sotsiaalpartnerite aluslepingutest tulenev roll Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel. Esimene konsultatsioon sotsiaalpartneritega käsitleb töölepinguid reguleerivate eeskirjade ajakohastamist. Kirjaliku tõendi direktiiviga (91/533/EMÜ) on uuel töökohal alustavatele töötajatele antud õigus olla kirjalikult teavitatud oma töösuhte põhiaspektidest. See õigus on endiselt väga asjakohane, kuid vajalikuks võib osutuda selle muutmine, et tagada õiglased töötingimused olukorras, kus tööturud muutuvad ning silmas tuleb pidada uusi asjaolusid ja tavasid. Seepärast soovib komisjon algatada arutelu selliste miinimumtagatiste teemal, mis võiksid kehtida kõigi töötajate jaoks, sealhulgas ka mittestandardsete töösuhete puhul. Komisjon kavatseb teha ettepaneku vaadata direktiiv aasta lõpuks läbi.

Komisjon algatas sotsiaalpartneritega konsultatsiooni ka sotsiaalkaitsele juurdepääsu teemal, et teha kindlaks, millised võiksid olla uued normid selles valdkonnas. Sotsiaalkaitsega seotud õigused ja kohustused on aja jooksul välja töötatud peamiselt tüüplepinguga töötajate jaoks. Samas ei ole selles valdkonnas toimunud piisavat arengut füüsilisest isikust ettevõtjate ja mittestandardsete töösuhete puhul. Tänapäevane paindlikum töökorraldus võimaldab eelkõige noortel leida uusi töövõimalusi, kuid võib samas tekitada uut laadi ebakindlust ja ebavõrdsust. Komisjon tahab need probleemid lahendada ja teha kindlaks, kuidas saaks kõikidele töötajatele tagada nende panusele vastava juurdepääsu sotsiaalkaitsele ning tööhõiveteenustele.

Lisaks võttis komisjon täna vastu tööaja direktiivi selgituse, milles antakse juhiseid direktiivi mitmesuguste sätete tõlgendamiseks vastavalt kohtulahenditele, mille hulk üha kasvab. See aitab liikmesriikidel õigustikku nõuetekohaselt rakendada ja vältida edaspidi rikkumisi.

Taustteave

Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtete ja õiguste elluviimine on ELi institutsioonide, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade ühine ülesanne. Euroopa Komisjon aitab välja kujundada selleks vajaliku raamistiku ja juhtida samba elluviimist, austades täielikult liikmesriikide pädevust ja võttes arvesse liikmesriikides valitsevate tingimuste mitmekesisust ning olukorda praegu ja tulevikus.

Täna esitletud algatused annavad hea ettekujutuse nii Euroopa sotsiaalõiguste samba raames lahendatavatest küsimustest kui ka nende lahendamise viisist. Mitme sambasse kuuluva põhimõtte ja õiguse jõustamiseks on vaja selliseid täiendavaid seadusandlikke algatusi nagu kavandatav töö- ja eraelu tasakaalu käsitlev direktiiv. Vajaduse korral ajakohastatakse ja täiendatakse olemasolevaid ELi õigusakte ning tagatakse nende parem täitmine. Sel eesmärgil võeti vastu näiteks tööaja direktiivi selgitav dokument. Komisjon soovib võimalikult palju konsulteerida kõigi sidusrühmadega ja neid kaasata. Nende seas on eriline roll sotsiaalpartneritel, nagu näha kahest äsja algatatud konsultatsioonist.

Kõik täna vastu võetud algatused kuuluvad komisjoni 2017. aasta tööprogrammi. Täiendavaid ELi tasandi algatusi võidakse arutada komisjoni iga-aastase tööprogrammi raames.

Lisateave

TEABEKIRI: Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide elluviimine – küsimused ja vastused

Teabeleht: UUS ALGATUS LAPSEVANEMATE JA HOOLDAJATE TÖÖ- JA ERAELU TASAKAALU TOETAMISEKS

Teatis: algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu toetamiseks 

Directive on Work-Life Balance

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase sotsiaalpartneritega konsulteerimise esimene etapp; konsultatsioon seoses kirjaliku tõendi direktiivi 91/533/EMÜ võimaliku läbivaatamisega Euroopa sotsiaalõiguste samba raames – C(2017) 2611

Talituste töödokument: kirjaliku tõendi direktiivi 91/533/EMÜ suhtes õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hindamine – C(2017) 2611

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase sotsiaalpartneritega konsulteerimise esimene etapp; konsultatsioon seoses väljakutsetega, mis puudutavad inimeste juurdepääsu sotsiaalkaitsele kõigi tööhõive vormide puhul Euroopa sotsiaalõiguste samba raames – C(2017) 2610

Tööajadirektiiv: tõlgendav teatis, mis käsitleb Euroopa parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) – C(2017) 2601

Lastesse investeerimise soovitus – rakendamist käsitlev talituste töödokument: komisjoni talituste töödokument 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse aitame välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ hindamise kohta

Aktiivset kaasamist käsitlev soovitus – rakendamist käsitlev talituste töödokument: komisjoni talituste töödokument tööturult tõrjutud isikute aktiivset kaasamist käsitleva 2008. aasta komisjoni soovituse rakendamise kohta

Asepresident Frans Timmermans Facebookis ja Twitteris

Asepresident Valdis Dombrovskis Facebookis ja Twitteris

Marianne Thyssen Facebookis ja Twitteris, #SocialRights

Vera Jourovà Twitteris

IP/17/1006

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar