Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Pagulaskriis: komisjon vaatab läbi 2015. aasta meetmed ja paneb paika 2016. aasta prioriteedid

Brüssel, 13. jaanuar 2016

Pagulaskriis: komisjon vaatab läbi 2015. aasta meetmed ja paneb paika 2016. aasta prioriteedid

Tänasel iganädalasel koosolekul arutas volinike kolleegium pagulaskriisi teemasid, käsitledes 2015. aastal võetud meetmeid ja 2016. aasta kevadel esitatavaid algatusi. Eelmisel aastal suurenes Euroopas rahvusvahelist kaitset otsivate inimeste arv dramaatiliselt, mis oli Euroopa varjupaigasüsteemile ja Schengeni alale oluliseks proovikiviks. Euroopa Komisjon võttis kriisiga toimetulekuks kiiresti meetmeid ning jätkab koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide partneritega, et ohjata rändevoogu, kaitsta Euroopa piire ja tegeleda sellise rändesurve algpõhjustega. 2016. aasta saab olema oluline liikumiseks sellise varjupaigasüsteemi suunas, mis põhineb solidaarsusel ja õiglaselt jagatud vastutusel.

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Üksnes üheskoos suudame sellest kriisist välja tulla. 2016. aastal tuleb saavutada selgeid ja konkreetseid tulemusi ebaseadusliku rändevoo ja meie piiride üle kontrolli taastamisel. Seda juba järgmistel nädalatel ja kuudel. Selleks peab EL tervikuna suurendama oma jõupingutusi. Komisjoni ettepanekud tuleb vastu võtta ja 2015. aastal kokku lepitud algatused täielikult rakendada. Peame tagama, et esmase vastuvõtu keskused toimivad täielikult ja et saabuvaid isikuid registreeritakse ja nendelt võetakse sõrmejäljed nõuetekohaselt, tegeledes selle kõrval ka teise rändega. Peame käivitama ümberpaigutamissüsteemi ja saatma tagasi need isikud, kellel ei ole õigust jääda. Samuti peaksime paremini tegema koostööd kolmandate riikidega, et tegeleda algpõhjustega, piirata sisserännet ning parandada tagasisaatmist ja tagasivõttu. 2016. aastal peame taastama Schengeni ala tavapärase toimimise. Selleks tuleb tagada, et liikmesriigid ei tunne vajadust kehtestada või pikendada kontrolli sisepiiridel. Komisjon teeb selleks kõik vajaliku. Lisaks vaatame tulevikku ja kaalume julgeid samme, et muuta meie varjupaigasüsteem tulevikukindlaks ja jätkusuutlikul viisil ohjata rändevoogusid.”

Euroopa Komisjoni volinik Dimitris Avramopoulos lisas: „Oleme 2016. aastal teelahkmel. Meie ühised otsused ja meetmed määravad liidu tuleviku, sest kaalul on just see, mis määratleb meid liiduna. Ühest küljest peame kiiresti saavutama tulemusi esmase vastuvõtu keskuste, ümberpaigutamise, tagasisaatmise, Euroopa piirivalve ja Schengeni ala tavapärase toimimise tagamise vallas. Teisest küljest peame julgelt vaatama tulevikku. Seepärast töötab komisjon pingsalt, et vaadata läbi Dublini süsteem, luua alaline ümberasustamiskava ning terviklik seadusliku rände ja integratsiooni pakett. Me ei tohi kaotada silmist tervikut.”

2015. aasta peamised meetmed

Euroopa rände tegevuskava

President Junckeri juhitud komisjon seadis 2014. aasta novembris ametisse astudes rändeteema üheks oma kümnest poliitilisest prioriteedist. Võtsime 2015. aastal viivitamata meetmeid, et lahendada kõige kiireloomulisemaid probleeme ja päästa inimelusid merel, määrates samal ajal kindlaks tervikliku strateegia rände igakülgseks paremaks ohjamiseks.

13. mail esitas komisjon kriisi ohjamiseks Euroopa rände tegevuskava. Kaks nädalat hiljem, 27. mail, esitas komisjon tegevuskava esimese rakenduspaketi, sealhulgas ettepanekud 40 000 isiku ümberpaigutamiseks Kreekast ja Itaaliast ning 20 000 väljastpoolt liitu pärit isiku ümberasustamiseks, ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks, ning kolmekordistas merepääste operatsioonideks ette nähtud eelarvet ja vahendeid. Samuti nähti ette sõrmejälgede võtmise suunised, et aidata liikmesriike rändajate registreerimisel.

Euroopa Komisjon esitas 9. septembril tegevuskava teise rakenduspaketi. See hõlmas ettepanekuid täiendava 120 000 varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks erilise surve all olevatest liikmesriikidest, alalise kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanismi käivitamiseks, ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja loomiseks, tagasisaatmise tegevuskava ja tagasisaatmise käsiraamatu kehtestamiseks ning ettepanekut Aafrika jaoks mõeldud usaldusfondi loomiseks, mille kogueelarve on 1,8 miljardit eurot. Septembris algas Kreekas ja Itaalias komisjoni, Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toetusel esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine. Oktoobris paigutati esimesed inimesed ümber, kuid kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks tuleb veel teha palju tööd.

Eelarvemeetmed

Seoses eelarvetoetusega on komisjon juba teinud ettepanekud oma 2015. ja 2016. aasta eelarve muutmiseks, mille tulemusel suurenevad pagulaskriisiga toimetulekuks eraldatavad vahendid 1,7 miljardi euro võrra. See tähendab, et komisjon kulutab aastatel 2015 ja 2016 pagulaskriisile kokku ligi 10 miljardit eurot. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogus kogunenud liikmesriigid on kiirendatud menetluse korras komisjoni muudetud eelarve heaks kiitnud. Liikmesriigid on kohustunud eraldama ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile, Maailma Toiduprogrammile ja muudele asjaomastele organisatsioonidele (500 miljonit eurot), Süüria jaoks loodud Euroopa Liidu piirkondlikule usaldusfondile (500 miljonit eurot) ja Aafrika jaoks mõeldud erakorralisele usaldusfondile (1,8 miljardit eurot) ELi toetusele vastavaid vahendeid.

Rändevoogude ohjamine

Selleks et paremini ohjata rändevoogusid ja piirata sisserännet Euroopasse, on komisjon koos kolmandate riikide partneritega võtnud palju meetmeid.

Kui olukord Lääne-Balkani rändeteel muutus kriitiliseks, kutsus president Juncker 25. oktoobril kokku rändeteel olevate riikide juhtide kohtumise. Seal lepiti kokku 17 punktist koosnev tegevuskava ning komisjon ja osalevad liikmesriigid korraldavad igal nädalal videokonverentsi, et tagada kava tõhus rakendamine (seni on toimunud 11 videokonverentsi).

15. oktoobril lepiti Türgiga kokku ühine tegevuskava, mis käivitati ELi-Türgi tippkohtumisel 29. novembril. Tegevuskava on osa terviklikust koostöökavast, mis põhineb jagatud vastutusel, vastastikel kohustustel ja kava rakendamisel. 24.novembril tegi komisjon ettepaneku Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu loomiseks, et koordineerida ELi rahalist panust (3 miljardit eurot) ajutise kaitse all olevate Süüria põgenike ja Türgi vastuvõtvate kogukondade toetuseks. 15. detsembril pani komisjon ette Türgiga sõlmitava ja Süüria põgenikke käsitleva vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava.

12. novembri rändeteemalisel tippkohtumisel Vallettas tulid kokku ELi ja Aafrika riigipead ja valitsusjuhid, et tugevdada koostööd ja tegeleda kriisi algpõhjustega. Selle tulemusel rakendatakse 2016. aasta lõpuks mitmed konkreetsed meetmed. Samal kohtumisel käivitati ametlikult ELi usaldusfond Aafrika jaoks, mille kaudu eraldatakse kokku 1,8 miljardit eurot ELi rahalisi vahendeid.

Piiride pakett

Komisjon esitas 15. detsembril piiride paketi, mis hõlmab olulisi meetmeid, et tagada ELi välispiiride kaitse, tõhusamalt ohjata rännet ja kaitsta vaba liikumist Schengeni alal. Komisjon tegi ettepaneku luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve, tugevdades Frontexi volitusi. Pakett hõlmas ka ettepanekuid Euroopa reisidokumendi kohta ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning Türgiga sõlmitava ja Süüria põgenikke käsitleva vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava kohta.

Edasised sammud 2016. aastal

2016. aastal tuleb saavutada selged ja konkreetsed tulemused ning rakendada kokkulepitud meetmed. Samuti tuleb jätkata tulevikupoliitika kujundamist, sealhulgas võtta võimalikult kiiresti vastu komisjoni esitatud ettepanekud. Vaja on ühist Euroopa lähenemisviisi.

Euroopa Liit peab suurendama 2016. aasta jõupingutusi järgmistes valdkondades:

  • Ümberpaigutamine: septembris nõukogus kokku lepitud 160 000 isikust on ümber paigutatud üksnes 272 isikut. Ümberpaigutamise elluviimiseks peavad nii kõige suurema surve all olevad liikmesriigid kui ka liikmesriigid, kuhu hädas olevad inimesed tuleks ümber paigutada, kiiresti rakendama kaks ümberpaigutamist käsitlevat otsust, eelkõige teatama koheseks ümberpaigutamiseks sobivatest kohtadest ja suurendama selliste kohtade arvu ning võtma vastu ümberpaigutatavaid isikuid.

  • Ümberasustamine: liikmesriikidelt ja assotsieerunud riikidest saadud teabe kohaselt tuli 2015. aastal kava alusel ümber asustada 5 331 isikut. Eelmise aasta lõpus sai komisjon kinnituse, et üksnes 779 isikut oli tegelikult ümber asustatud. 2017. aasta lõpuks tuleb ümber asustada kokku 22 504 isikut.

  • Esmase vastuvõtu keskused: Kreeka viiest esmase vastuvõtu keskusest toimib täielikult üksnes üks keskus (Lesvos). Itaalia kuuest esmase vastuvõtu keskusest toimivad seni vaid kaks keskust (Lampedusa ja Trapani). Esmase vastuvõtu keskused on vajalikud ümberpaigutamise elluviimiseks.

  • Tagasisaatmine: Euroopa peab suurendama selliste majandusmigrantide tagasisaatmist nende päritoluriikidesse, kellel ei ole õigust Euroopasse jääda. Selleks tuleb rakendada tagasisaatmise tegevuskava ja jätkata tagasivõtulepingute ja läbirääkimistega.

  • Schengeni ala: 2016. aasta prioriteet peaks olema Schengeni ala tavapärase toimimise taastamine, millega tagatakse, et liikmesriigid ei pea erakorraliselt kehtestama või pikendama kontrolli sisepiiridel.

  • Euroopa piiri- ja rannikuvalve teemal peavad Euroopa Parlament ja nõukogu viima läbirääkimised kiiresti lõpule, nagu lepiti kokku Euroopa Ülemkogu detsembrikuisel kohtumisel.

Samuti arutas kolleegium täiendavaid algatusi, mida on vaja praeguse kriisi ohjamiseks. Eelmise aasta sündmused tõid ilmsiks, et Dublini süsteem selle praeguses vormis ei ole jätkusuutlik. Nagu septembris teatavaks tehtud, töötab komisjon ühtse varjupaigasüsteemi loomise raames välja Dublini süsteemi reformi ja esitab märtsiks sellekohase ettepaneku. Ebaseadusliku rände piiramiseks töötab komisjon välja ka seadusliku rände meetmete paketi, mis hõlmab ka sinise kaardi direktiivi läbivaatamist. Samuti pannakse ette integratsioonimeetmed.

Komisjon esitab 2016. aasta lõpuks rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist käsitleva täiendava meetmepaketi. Komisjoni soovitust, mis käsitleb Türgiga kokkulepitavat vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel põgenike vastuvõtmise kava, tuleks täiendada kohapeal võetavate meetmete ja struktureerituma ümberasustamisraamistikuga. Märtsis esitab komisjon ettepaneku ühtse Euroopa lähenemisviisi tagamiseks tulevikus.

Välismõõde peaks keskenduma koostööle kolmandate riikidega, et tegeleda probleemide algpõhjustega ning eelkõige piirata ebaseaduslikku sisserännet Euroopasse ja saata tagasi isikud, kellel ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele. Kesksele kohale jääb partnerlus ja koostöö peamiste päritolu-, transiit- ja sihtriikidega. See toimub näiteks Hartumi ja Rabati protsesside, Aafrika-ELi rände- ja liikuvusdialoogi, Budapesti protsessi ja Praha protsessi raames.

Tulevast rahastamisvajadust hinnatakse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte raames.

Lisateave

Euroopa rände tegevuskava

Euroopa rände tegevuskava esimene rakenduspakett

Euroopa rände tegevuskava teine rakenduspakett

Euroopa rände tegevuskava kolmas rakenduspakett

Euroopa rände tegevuskava – pressimaterjal

Euroopa rände tegevuskava – õigusaktid

Kokkulepe ELi 2016. aasta eelarve kohta, millega suurendatakse pagulaskriisiga toimetulekuks 2015. ja 2016. aastal ette nähtud vahendeid ligi 10 miljardi euroni

Kohtumine Lääne-Balkani rändetee teemal

Ajakohastatud ülevaade pagulaskriisi lahendamiseks võetavate meetmete rakendamisest

TEABELEHT: Euroopa rände tegevuskava – ülevaade: jaanuar 2016

Pagulaskriisi ohjamine – ülevaade ja tulevased meetmed

IP/16/65

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar