Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Tagasi Schengeni juurde: komisjon esitab tegevuskava täielikult toimiva Schengeni süsteemi taastamiseks

Brüssel, 4. märts 2016

Tagasi Schengeni juurde: komisjon esitab tegevuskava täielikult toimiva Schengeni süsteemi taastamiseks

Komisjon esitas täna üksikasjaliku tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid samme, mida on vaja korra taastamiseks ELi välis- ja sisepiiride haldamises. Sisepiirideta Schengeni ala loomine on toonud Euroopa kodanikele ja ettevõtetele olulist kasu, ehkki viimastel kuudel on pagulaskriis selle süsteemi rängalt proovile pannud. Euroopa Ülemkogu 18.-19. veebruari kohtumisel leiti, et tuleb taastada Schengeni ala tavapärane toimimine ning teha seda kooskõlastatud viisil, toetades igakülgselt keerulises olukorras olevaid liikmesriike.

Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans sõnas: „Schengen on Euroopa integratsiooni üks hinnatumaid saavutusi ja selle kaotamine tooks kaasa tohutuid kulusid. Meie eesmärk on lõpetada kõik sisepiiride kontrollid nii kiiresti kui võimalik ja teha seda hiljemalt 2016. aasta detsembriks. Selleks vajame praeguse ühepoolsetest otsustest tingitud killustatud olukorra asemel kooskõlastatud Euroopa lähenemisviisi piirikontrolli ajutisele kehtestamisele Schengeni eeskirjade raames. Seni peame aga täielikult rakendama tegevuskavas esitatud meetmeid, et tugevdada kontrolli välispiiril ja parandada varjupaigasüsteemi toimimist. Me peame jätkama ka koostööd Türgiga, et rakendada täies ulatuses ühtset tegevuskava ja oluliselt vähendada saabujate vooge.”

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos lisas: „Selle tegevuskavaga tutvustame järgmisi samme, mille peame koos tegema, et taastada Schengeni ala tavapärane toimimine niipea kui võimalik, ning selleks on vaja võtta olulisi meetmeid. Esiteks peavad kõik liikmesriigid järgima õigusnorme – tuleb teha lõpp kontrollita edasiliikumist võimaldavale lähenemisviisile ning liikmesriigid peavad võimaldama juurdepääsu varjupaigataotlejatele, kuid keelama riiki sisenemise neil, kes soovivad üksnes läbi sõita. Teiseks peame kõrvaldama välispiiridel tuvastatud tõsised puudused, sest sisepiiride kontrollist loobumine on võimalik üksnes juhul, kui meil on olemas tugev välispiiride kontroll. Seepärast on vaja, et liikmesriigid võtaksid viivitamata vastu komisjoni detsembris esitatud ettepaneku Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta, nii et see saaks alustada tööd juba suvel. Nüüd on aeg, et liikmesriigid koondaksid oma jõud, et ühiste huvide kaitseks kindlustada liidu üht suurimat saavutust.”

Schengenist loobumise hind

Ajutine piirikontroll mitte üksnes ei takista isikute vaba liikumist, vaid toob kaasa ka märkimisväärsed majanduslikud kulud. Komisjon on hinnanud, et täies ulatuses piirikontrolli taastamine Schengeni alal põhjustaks otseseid kulusid 5–18 miljardit eurot aastas (või 0,05 %–0,13 %-ni SKPst). Need kulud oleksid suuremad teatavate osaliste ja piirkondade jaoks, kuid mõjutaksid tahes-tahtmata ELi majandust tervikuna. Näiteks:

  • selliste liikmesriikide jaoks nagu Poola, Madalmaad ja Saksamaa suureneksid kaupade maanteetranspordi kulud üle 500 miljoni euro;

  • Hispaania ja Tšehhi Vabariigi ettevõtted peaksid kandma täiendavaid kulusid rohkem kui 200 miljoni euro ulatuses;

  • piirikontrollid läheksid 1,7 miljonile piiriülesele töötajale või ettevõtetele, kus nad töötavad, kaotatud ajana maksma 1,3 kuni 5,2 miljardit eurot;

  • kaotada võidakse vähemalt 13 miljonit turisti veedetud ööd, mis tähendaks 1,2 miljardi euro suurust kulu;

  • valitsused peaksid kandma piirkontrollide tagamiseks vajaliku täiendava personali eest halduskulusid vahemikus 0,6 kuni 5,8 miljardit eurot.

Välispiiride kaitse tagamine

ELi välispiiri kindlustamine ja tõhusa piirikontrolli tagamine on vaba liikumise toimimise eeltingimus. See peab olema jagatud vastutus. Komisjon tegi 2015. aasta detsembris ambitsioonika ettepaneku luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve. On äärmiselt oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad selle ettepaneku vastu hiljemalt juunis, nii et suvel ollakse valmis tegevust alustama. Täna kutsub komisjon liikmesriike ja Frontexit üles alustama juba vajalikke ettevalmistusi uue süsteemi käivitamiseks, tehes selleks kindlaks vajalikud inim- ja tehnilised ressursid. Samuti kutsub komisjon seniks liikmesriike üles pakkuma suuremat toetust Frontexi praegusele tegevusele.

Kreeka kohene toetamine

Massiline sisseränne paneks tõsise surve alla välispiirikontrolli mis tahes liikmesriigis. Kreeka välispiir on tohutu surve all ja seal on piirihalduse praeguste puudustega vaja kohe tegelda. Lähikuudel tehtavad sammud on selgelt määratletud:

  • komisjoni eksperdid peaksid Kreekas jätkama koostööd Kreeka ametiasutustega ja koordineerimist teiste asjaosalistega;

  • kõikide sisenemiste 100% tuvastamine ja registreerimine, sealhulgas süstemaatilised julgeolekukontrollid andmebaaside põhjal;

  • Kreeka peaks esitama tegevuskava Schengeni hindamisaruande soovituste elluviimiseks ning vajaduste hindamise, et teistel liikmesriikidel, ELi ametitel ja komisjonil oleks võimalik anda riigile õigeaegset toetust;

  • vajaduse korral peaks Frontex viivitamata ette valmistama Euroopa piirivalverühmade täiendava kasutamise ja tegema uue üleskutse koostööpakkumiste saamiseks 22. märtsiks;

  • teised liikmesriigid peaksid võtma endale vastutuse ja reageerima nendele üleskutsetele 10 päeva jooksul inimressursside ja tehnilise varustuse andmisega.

Samuti jätkatakse ELi-Türgi ühise tegevuskava ja Türgiga kokkulepitud vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava rakendamist, et Kreekasse saabujate arvu kiiresti vähendada. Hädaolukorras ümberpaigutamise kavade tõhusam rakendamine ning arvukamad tagasipöördumised Türgisse ja päritoluriikidesse peaksid samuti vähendama survet Kreekale.

Vahepeal on Lääne-Balkani rändeteedel piirikontroll tihenenud ja Kreekasse suunduvate rändevoogude jätkumisega suureneb migrantide arv Kreekas. See tähendab, et liikmesriigid peaksid hakkama ümberpaigutamise otsuseid kiiremini ja paremini rakendama. Komisjon aitab ümberpaigutamist kiirendada ja annab igal kuul aru tehtud edusammude kohta. Selle nädala alguses esitas komisjon ettepanekud uue erakorralise abi rahastamisvahendi kohta, et kriisidele reageerimist ELis kiiremaks muuta.

Õigusnormide kohaldamine ja kontrollita edasiliikumise lubamise lõpetamine

Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. veebruari 2016. aasta järelduses nenditi selgelt, et praegune kontrollita edasiliikumist võimaldav lähenemisviis ei ole õiguslikult ega poliitiliselt vastuvõetav. Liikmesriigid peavad tagama kõigi nende piiril esitatud taotluste puhul juurdepääsu varjupaigamenetlustele. Otsus selle kohta, milline liikmesriik vastutab taotluse menetlemise eest, tuleks seejärel teha kooskõlas ELi õigusega, eelkõige kehtiva Dublini süsteemiga. See tähendab, et varjupaigataotlejatel peab olema reaalne võimalus naasta esimesse riiki, kuhu nad saabusid. Seepärast on komisjonil kavas esitada oma hinnang selle kohta, mis võimalused on isikute järk-järgulise Kreekale üleandmise taasalustamiseks vastavalt Dublini määrusele, enne juunis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist.

Samal ajal peaksid liikmesriigid keelama riiki sisenemise kolmanda riikide kodanikel, kes ei vasta Schengeni piirieeskirjade tingimustele ja kes ei ole esitanud varjupaigataotlust, ehkki neil on olnud selleks võimalus. Tuleb meeles pidada, et ELi õiguse kohaselt puudub varjupaigataotlejatel õigus kaitset andvat liikmesriiki ise valida. Neid sisenemiskeelde tuleks rakendada Schengeni välispiiril ja nende liikmesriikide piiridel, kes rakendavad ajutiselt sisepiiride kontrolli. Nende põhimõtete tõhus kohaldamine aitab tugevdada Schengeni ja Dublini süsteemi ning hädaolukorras ümberpaigutamise kava.

Sisepiiride kontroll: killustatud kontrollisüsteemide asemel ühtne süsteem

Ajutine piirikontroll sisepiiridel peaks jääma erandlikuks ja proportsionaalseks eesmärgiga taastada tavapärane olukord võimalikult kiiresti. Alates 2015. aasta septembrist on kaheksa riiki taaskehtestanud oma sisepiiridel kontrolli pagulaskriisiga seotud põhjustel. Praeguseni on seda tehtud ühepoolsete meetmete näol vastavalt Schengeni piirieeskirjadele (artiklid 23–25).

Kui praegune rändesurve ja välispiirikontrolli tõsised puudused püsivad ka pärast 12. maid, oleks komisjonil vaja esitada nõukogule Schengeni piirieeskirjade artikli 26 lõike 2 kohane ettepanek, milles soovitatakse vastu võtta ühtne liidu lähenemisviis sisepiirikontrolli küsimustes seniks, kuni välispiirikontrolli struktuursed puudused on kõrvaldatud. Komisjon on selliseks olukorraks valmis ja tegutseks viivitamata, tehes ettepaneku kontrolliks ainult nendel piirilõikudel, kus see on vajalik ja proportsionaalne.

Eesmärk on kõigi sisepiirikontrollide lõpetamine detsembriks, nii et 2016. aasta lõpuks oleks võimalik taastada Schengeni ala tavapärane toimimine.

Lisateave

Teatis: Tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde”

Lisad: Tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde”

Eduaruanne esmase vastuvõtu keskuste lähenemisviisi rakendamise kohta Kreekas

ELi-Türgi ühine tegevuskava — kolmas rakendusaruanne

Pressiteade: Komisjoni viisa eduaruanne: Türgi teeb edusamme viisanõude kaotamise suunas

TEABELEHT: Schengeni piirieeskirjade selgitused

TEABELEHT: ELi ja Türgi ühine tegevuskava - rakendusaruanne

TEABELEHT: Kreeka: eduaruanne

LISA: TEGEVUSKAVA

Schengeni ala täieliku toimimise taastamise tegevuskava koosneb järgmistest sammudest:

  • 4. märts 2016 (ja edaspidi korra kuus): Kreeka esitab aruande komisjoni soovituses (milles käsitletakse kiireloomulisi meetmeid üleandmiste järk-järguliseks taasalustamiseks vastavalt Dublini määrusele) nimetatud meetmete rakendamisel saavutatu kohta.

  • Hiljemalt 12. märts 2016: Kreeka esitab nõukogu soovituste rakendamise tegevuskava ja selle vajaduste hindamise tulemused.

  • 16. märts 2016: komisjon võtab vastu teatise Dublini määruse läbivaatamise kohta lähtuvalt liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja koormuse õiglase jaotamise eesmärgist.

  • 16. märts 2016: komisjon esitab oma esimese aruande ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohustuste kohta.

  • Hiljemalt 22. märts 2016: Frontex teeb uue üleskutse Euroopa piirivalverühmade täiendavaks kasutamiseks, et toetada Kreekat.

  • Hiljemalt 1. aprill 2016: liikmesriigid vastavad Frontexi üleskutsele, eraldades inimressursse ja tehnilist varustust.

  • Hiljemalt 12. aprill 2016: komisjon esitab oma hinnangu Kreeka koostatud tegevuskava piisavuse kohta.

  • 16. aprill 2016: komisjon esitab oma teise aruande ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohustuste kohta.

  • 11.–17. aprill 2016: Schengeni hindamine, mille raames liikmesriigi eksperdid ja komisjon hindavad olukorda Kreeka õhu-, maismaa- ja merepiiril.

  • Hiljemalt 12. mai 2016: Kreeka esitab aruande nõukogu soovituste rakendamise kohta.

  • 12. mai 2016: juhul kui välispiirikontrollis esineb endiselt tõsiseid puudusi, esitab komisjon Schengeni piirieeskirjade artikli 26 lõike 2 kohase ettepaneku.

  • 13. mai 2016: juhul kui välispiirikontrollis esineb endiselt tõsiseid puudusi, võtab nõukogu vastu Schengeni piirieeskirjade artikli 26 lõike 2 kohase soovituse liidu ühtse lähenemisviisi kohta ajutise sisepiirikontrolli kehtestamisel.

  • 16. mai 2016: komisjon esitab oma kolmanda aruande ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohustuste kohta.

  • Hiljemalt juunis 2016: kaasseadusandjad saavutavad poliitilise kokkuleppe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve kohta ja võtavad vastu sellekohase õigusakti.

  • Juuni 2016: komisjon esitab oma hinnangu selle kohta, mis võimalused on isikute järk-järgulise Kreekale üleandmise taasalustamiseks vastavalt Dublini määrusele.

  • Hiljemalt augustis 2016: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve alustab tegevust.

  • Hiljemalt septembris 2016: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve tegutseb täismahus ja esimene haavatavuse kontroll on läbitud, et võtta vajalikke ennetavaid meetmeid.

  • Detsember 2016: kui üldolukord võimaldab, lõpetatakse detsembris seni kehtinud erakorraliste kaitsemeetmete rakendamine.

IP/16/585

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar