Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Komisjon teeb ettepaneku uue hädaabi rahastamisvahendi kohta, et kiirendada kriisidele reageerimist ELis

Brüssel, 2. märts 2016

Pagulaskriis avaldab jätkuvalt survet paljudele Euroopa Liidu liikmesriikidele ning seepärast teeb komisjon ettepaneku, et vajalik toetus oleks kiiresti kättesaadav laialdaste humanitaarkriiside leevendamiseks liidus.

Pagulaskriis avaldab jätkuvalt survet paljudele Euroopa Liidu liikmesriikidele ning seepärast teeb komisjon ettepaneku, et vajalik toetus oleks kiiresti kättesaadav laialdaste humanitaarkriiside leevendamiseks liidus.

Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku hädaabi rahastamisvahendi kohta, mis võimaldab Euroopa Liidul kiiremini ja eesmärgipärasemalt suurtele kriisidele reageerida, aidates ühtlasi liikmesriikidel suure pagulastulvaga toime tulla.

Algatus tehakse nüüd, sest pagulaskriis on saavutanud enneolematu ulatuse ja kohest erakorralist toetust tuleb anda mitmes sellises liikmesriigis, kes on oma territooriumile vastu võtnud suurel hulgal pagulasi.

Juba pagulaskriisi puhkedes püüdis komisjon toetada liikmesriike kõigi võimalike vahendite kaudu. Käesolev ettepanek kujutab endast otsest vastust Euroopa Ülemkogu 18.–19. veebruari 2016. aasta kohtumisele, mille käigus valitsusjuhid kutsusid komisjoni üles töötama välja liidusisese hädaabi andmise suutlikkuse.

Humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik Christos Stylianides: „Ettepaneku tulemusena saame Euroopa Liidus kriiside korral hädaabi anda palju kiiremini kui varem. Praegu pole kahtlustki selles, et see on eriti vajalik pagulaste toetamiseks. Me ei tohi kõigi võimalike vahendite kasutuselevõtmisel aega kaotada, sest vaid nii saame vältida inimkannatusi meie enda liikmesriikides. Tänase ettepaneku tulemusena tehakse kättesaadavaks 700 miljonit eurot abi andmiseks seal, kus seda on kõige rohkem vaja. Loodan, et liikmesriikide valitsused ja Euroopa Parlament toetavad ettepanekut.”

Liikmesriigid, kelle reageerimisvõime on sattunud surve alla kiireloomuliste ja erakorraliste asjaolude tõttu, nagu pagulaste ootamatu sissevool või muud tõsised häired, võivad samuti uuest vahendist abi saada. Hädaabi andmise aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõige 1. See artikkel võimaldab anda kiiret ja laialdast abi liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus.

Hädaabi antakse tihedas koostöös liikmesriikide ja eri organisatsioonidega, näiteks ÜRO asutused, valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid, ning abi andmine hõlmab eluks esmavajaliku tagamist, nagu toit, peavari ja arstiabi ELi riikidesse saabuvatele lastele, naistele ja meestele.

Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule kui eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku ELi 2016. aasta eelarve paranduseelarve kohta, et luua nimetatud rahastamisvahendi jaoks eelarverida. Vajaminev summa on 2016. aastal hinnanguliselt 300 miljonit eurot, lisaks on nii 2017. kui ka 2018. aastal vaja 200 miljonit eurot.

Seega ei toimu rahastamine olemasolevate humanitaarabi programmide arvelt, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool ELi. Lisaks ELi humanitaarabile, millega päästetakse elusid üleilmsetes hädaolukordades, on EL olnud kogu Süüria kriisi vältel rahvusvahelise humanitaarabi osutamisel esirinnas.

Taust

10. veebruaril andis komisjon teada oma kavatsusest arendada ELi suutlikkust liidusisese humanitaarabi andmiseks. Seda kavatsust toetati Euroopa Ülemkogu 19. veebruari järeldustes. Tuginedes humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kogemusele, antakse humanitaarabi pagulaste ja rändajate humanitaarvajaduste rahuldamiseks ELi liikmesriikides.

Pagulaskriisile reageerimiseks ELis on kasutatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF), Sisejulgeolekufondi (ISF) ja Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), millest on eraldatud märkimisväärses mahus rahalisi vahendeid abi andmiseks Euroopas. Nimetatud vahendid on end õigustanud, kuid need ei olnud ette nähtud suurte humanitaarkriisidega seonduvate vajaduste rahuldamiseks.

Liidu kodanikukaitse mehhanismi (EUCPM) on kasutatud materiaalse toetuse, nt peavarju, hügieeni- ja meditsiinitarvete pakkumiseks, aga ka eksperdiabi andmiseks Ungarile, Kreekale, Sloveeniale, Horvaatiale ja Serbiale pagulaste sissevooluga toimetulekuks. See solidaarsusmehhanism oli aga mõeldud selliste olukordade jaoks, kus hätta satub vaid üks liikmesriik – mehhanismi kaudu vahendeid ei eraldata ning see toimib liikmesriikide vabatahtlike panuste alusel, kuid liikmesriikide toetusvõime võib praegusel ajal olla niigi piiratud.

Erakorralise toetuse andmist käsitleva ettepanekuga püütakse seega praegust lünka täita ja luua asjakohane liidu tasandi vahend, mida saaks kasutada humanitaarvajaduste rahuldamiseks ELi territooriumil.

Lisateave

MEMO/16/483: Humanitaarkriiside lahendamine Euroopa Liidus

Ettepanek: nõukogu määrus erakorralise toetuse andmise kohta liidus

Komisjoni teatis:

Teabeleht

Euroopa rände tegevuskava

Humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese veebisait: http://ec.europa.eu/commission/2014-2019/stylianides_en

IP/16/482

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar