Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

EL kiidab heaks uued eeskirjad liikmesriikidele õhusaaste märkimisväärseks vähendamiseks

Brüssel, 14. detsember 2016

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid täna vastu uue õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NEC-direktiiv), mis põhineb komisjoni ettepanekul kehtestada Euroopas viie peamise saasteaine jaoks rangemad piirnormid. Direktiiv jõustub 31. detsembril 2016.

Selle täieliku rakendamise korral vähenevad 2030. aastaks õhusaastest põhjustatud hingamisteede haigused ja enneaegsed surmad peaaegu poole võrra. Õhusaasteaine on küll nähtamatu vaenlane, kuid inimesed on üha rohkem teadlikud sissehingatava õhu kvaliteedist ning tunnevad selle pärast muret. Seepärast on rangemate piirnormide kehtestamine uues direktiivis tähtis saavutus. Samuti on uutest piirnormidest kasu magevee, mulla ja ökosüsteemide kvaliteedi parandamisel ning need aitavad vähendada selliste kliimamuutusi põhjustavate kahjulike osakeste mõju nagu tahm. Direktiiv on keskne osa komisjoni põhjalikumast Euroopa puhta õhu programmist.

ELi keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella sõnas: „Uued Euroopa õhukvaliteedi eeskirjad on oluline teetähis võitluses selle nähtamatu vaenlase ehk õhusaastega. Õhusaaste tapab Euroopas igal aastal üle 450 000 inimese. See on kümme korda rohkem kui liikluses hukkunute arv.  Nüüd on liikmesriikide valitsustel aeg hakata direktiivi rakendama, et tagada inimestele puhtam õhk. Komisjonil on kavas töötada koos liikmesriikidega ja neid selles ELi kodanike tervise parandamiseks tehtavas raskes töös toetada.“

Uute eeskirjade rakendamine praktikas

Liikmesriikide roll riigi tasandil tegevuse koordineerimisel ja direktiivi rakendamisel on väga tähtis. Liikmesriigid peavad direktiivi siseriiklikkusse õigusesse üle võtma 30. juuniks 2018. Aastaks 2019 tuleb neil koostada õhusaaste piiramise riiklik programm, milles sätestatakse meetmed viie peamise õhusaasteaine heitkoguste vähendamiseks 2020. aastaks ja 2030. aastaks kokkulepitud mahus. Samuti peavad liikmesriigid kooskõlastama kavasid transpordi, põllumajanduse, energeetika ja kliimavaldkonnas. See nõuab investeeringuid, kuid kulusid korvab mitmekordselt kasu, mis tuleneb eelkõige tervishoiu ja haiguse tõttu töölt eemalejäämisega seotud kulude kokkuhoiust. Komisjon rõhutab oma hiljuti avaldatud määruseettepanekus energialiidu juhtimise kohta õhukvaliteedi ja kliima ning energiapoliitika ja uue NEC-direktiivi vaheliste sünergiate tähtsust.

Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et tagada direktiivi nõuetekohane rakendamine. Näiteks kutsutakse selleks 2017. aasta sügiseks kokku uus puhta õhu foorum. Foorum toob kokku sidusrühmad, et vahetada kogemusi ja häid tavasid. Komisjon lihtsustab ka juurdepääsu ELi rahastamisvahenditele.

Lisaks valmistatakse direktiiviga ette läbivaadatud Göteburgi protokolli ratifitseerimist. Selles protokollis leppisid liikmesriigid kokku 2012. aastal ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis. Protokolliga vähendatakse õhusaastet Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikides. Sellest on kasu nii riikidel endil kui ka ELi kodanikel, kes puutuvad kõige otsesemalt kokku piiriülese õhusaastega.

Taustteave

2013. aasta detsembris avaldas komisjon Euroopa puhta õhu programmi, millega ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Programm koosneb keskmise võimsusega põletuskäitisi käsitlevast ettepanekust (direktiiv 2015/2193), uue NEC-direktiivi ettepanekust ning hiljuti muudetud Göteborgi protokolli ratifitseerimise ettepanekust.

NEC-direktiiviga kehtestatakse iga riigi jaoks ülemmäär viiele peamisele õhusaasteainele: tahked peenosakesed (PM2,5), vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan ning ammoniaak.

2020. aasta vähendamise kohustused on samad, milles liikmesriigid 2012. aastal Göteborgi protokolli läbivaatamisel rahvusvaheliselt juba kokku leppisid. 2030. aastaks võetud kohustuste täitmiseks tuleb õhusaastet tunduvalt rohkem vähendada. Nende kohustuste abil vähendatakse piiriülest õhusaastet ja taustkontsentratsioone kogu Euroopas.

Nii õhukvaliteedipoliitikaga seotud valdkonnad kui ka teatavad saasteained on olulised ka kliima- ja energiapoliitikas. Õhukvaliteedipoliitika ettepanekute koostamisel on püütud igal viisil tagada kooskõla õhukvaliteeti puudutavate ettepanekute ning kasvuhoonegaaside ja energeetikaga seotud liidu eesmärkide rakendamise ettepanekute vahel.

Poliitika tõhusaks rakendamiseks peavad panustama kõik sektorid, ka põllumajandus, kus õhusaaste on seni kõige aeglasemalt vähenenud. Komisjon teeb tervise- ja keskkonnakasu tagamiseks liikmesriikide ja sidusrühmadega igakülgset koostööd.

Lisateave

Küsimused ja vastused uue õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi kohta

ELi õhukvaliteedipoliitika läbivaatamine

IP/16/4358

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar