Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Tugevama finantssüsteemi loomine: ELi uued eeskirjad kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta

Brüssel, 28. november 2016

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku kehtestada uued eeskirjad, mille alusel saab probleemide korral tõhusalt hallata turu infrastruktuure, mis on finantssüsteemi jaoks süsteemse tähtsusega, nimelt keskseid vastaspooli.

Keskne vastaspool tegutseb finantsinstrumendiga (sealhulgas võlakirjad, aktsiad, tuletisinstrumendid ja kaubad (näiteks põllumajandustooted, nafta ja maagaas)) tehtava tehingu mõlema poole vahendajana. Nad on kriitilise tähtsusega, et aidata vähendada riske ja finantssüsteemi kaudu seotust. Nad aitavad finantsettevõtetel ja lõppkasutajatel, näiteks äriühingutel, oma äririske hallata. Kesksete vastaspoolte suurus ja tähtsus Euroopas ja üleilmselt on peaaegu kahekordistunud alates kriisijärgsest G20 raames võetud kohustusest kliirida standardsed börsivälised tuletisinstrumendid kesksete vastaspooltega. Suur osa 500 triljonist eurost ülemaailmselt sõlmitud tuletislepingutest kliiritakse 17 Euroopas asutatud keskse vastaspoole poolt.

ELi kesksete vastaspoolte kohta kehtivad juba ranged regulatiivsed standardid, mis on kehtestatud Euroopa turu infrastruktuuri määrusega (edaspidi „EMIR“, vt MEMO/12/232). Siiski ei ole kehtestatud kogu ELis kehtivaid eeskirjasid sellise ebatõenäolise stsenaariumi puhuks, kui kesksed vastaspooled satuvad suurde raskusse või jäävad maksejõuetuks ning seetõttu tuleb korrektselt taastada nende finantsseisund või leida kriisilahendus. Tänase ettepaneku eesmärk on luua finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik kesksete vastaspoolte jaoks, mis on finantssüsteemile süsteemselt olulised. See tagab kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide säilimise, säilitades samas finantsstabiilsuse ja aidates vältida raskustes olevate kesksete vastaspoolte restruktureerimise ja kriisilahendusega seotud kulude jäämist maksumaksjate kanda.

Euroopa Komisjoni asepresident ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik Valdis Dombrovskis ütles: „See ettepanek tugevdab Euroopa finantssüsteemi veelgi ja selle eesmärk on kaitsta maksumaksjaid, tagades, et me saame keskse vastaspoolega hakkama, kui see raskustesse satub. See on oluline, sest kesksed vastaspooled on meie finantssüsteemi kriitiline osa ja aitavad ettevõtetel oma riske hallata. See täiendab tuletisinstrumentide turu tugevamat reguleerimist, mille me panime paika pärast kriisi.“

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen lisas: „Kesksed vastaspooled töötavad piiriüleselt ja on olulise tähtsusega, et aidata vähendada riske kogu finantssüsteemis. Siiski peame me olema valmis võimaluseks – ükskõik kui ebatõenäoline see ka pole –, et keskne vastaspool jääb maksejõuetuks, ning meil peavad olema selleks vajalikud eeskirjad. Tänane ettepanek on oluline usalduse tagamiseks meie finantssüsteemi suhtes.

Finantskriis näitas selgelt, et olulise finantsasutuse maksejõuetus võib tekitada kriitilisi probleeme ülejäänud finantssüsteemile ja avaldada negatiivset mõju majanduskasvule. Oluline on, et ametiasutustel oleks Euroopas volitused sekkuda, kui keskne vastaspool maksejõuetuks jääb, ja leida korrektne lahendus.

Ettepaneku põhielemendid

Kavandatavate eeskirjadega kesksete vastaspoolte kohta kehtestatakse sätted, mis on võrreldavad pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse eeskirjadega (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) ja mis põhinevad rahvusvahelistel standarditel. Kuna aga kesksed vastaspooled on pankadest väga erinevad ettevõtted, sisaldab see ettepanek spetsiaalseid vahendeid, mis on paremini kooskõlas kesksete vastaspoolte rikkumismenetlustega ja tegevuseeskirjadega, eelkõige selleks, et määrata kindlaks, kuidas jagada kulud.

Kavandatavate eeskirjade kohaselt peavad kesksed vastaspooled ja ametiasutused valmistuma probleemide tekkeks, sekkuma varakult probleemide ennetamiseks ja sekkuma, kui asjad on valesti läinud.

Ettevalmistus ja ennetamine

Kavandatavate eeskirjade kohaselt peavad kesksed vastaspooled koostama taastamiskavad, mis sisaldaksid meetmeid, et saada üle mis tahes finantsraskustest, mille lahendamiseks rikkumismenetluse vahenditest ja muudest EMIRi kohastest nõuetest ei piiisa. Need peaks sisaldama stsenaariume, mis hõlmavad kohustuste mittetäitmisi keskse vastaspoole kliirivate liikmete kaupa ning muude riskide ja kahjude realiseerumist, näiteks pettusi ja küberrünnakuid. Taastamiskavad peab läbi vaatama keskse vastaspoole järelevalvaja.

Kesksete vastaspoolte kriisilahenduse eest vastutavad asutused (st kriisilahendusasutused) peavad ette valmistama kriisilahenduse kava, mis näitab, kuidas kesksed vastaspooled maksejõuetuse korral restruktureeritakse ja nende kriitilised funktsioonid säilitatakse.

Varane sekkumine

Varane sekkumine tagab, et finantsraskustega tegeletakse kohe nende tekkides ja probleeme saab ära hoida. Keskse vastaspoole järelevalvajale antakse konkreetsed volitused sekkuda kesksete vastaspoolte tegevusse, kui nende elujõulisus on ohustatud, kuid enne, kui nad muutuvad maksejõuetuks või kui nende tegevus võib kahjustada üldist finantsstabiilsust. Järelevalveasutused võivad nõuda ka, et keskne vastaspool võtaks oma taastamiskavas teatavaid meetmeid või muudaks oma äristrateegiat või juriidilist või tegevusstruktuuri.

Kriisilahendusõigused ja -vahendid

Kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu suunistega algatatakse keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetlus, kui ta on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks, kui ükski erasektori alternatiivne meede ei suuda maksejõuetust ära hoida ja kui tema maksejõuetuks jäämine kahjustaks avalikku huvi ja finantsstabiilsust. Lisaks võib kriisilahendusmenetluse algatada, kui edasiste taastamismeetmete kasutamine kahjustaks finantsstabiilsust, isegi kui eespool esitatud tingimused ei ole täidetud.

Koostöö liikmesriikide asutuste vahel

Kesksed vastaspooled on oma olemuselt piiriülesed, kusjuures suurimad neist tegutsevad rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et ametiasutused teeksid piiriülest koostööd, et tagada tõhus planeerimine ja vajaduse korral korrapärane kriisilahendus. Ettepanekuga luuakse iga keskse vastaspoole jaoks niinimetatud kriisilahenduse kolleegium, kuhu kuuluvad kõik asjaomased ametiasutused, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Pangandusjärelevalve.

Olemasolevad EMIRi alusel asutud kolleegiumid ja uued kriisilahenduse kolleegiumid peaksid ühiselt täitma neile selle määruse alusel antud konkreetseid ülesandeid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lihtsustab ühismeetmete võtmist ja tegutseb vajaduse korral siduva lepitajana.

Määruse eelnõu edastatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja ELi nõukogule heakskiitmiseks ja vastuvõtmiseks.

Taustteave

Euroopa Komisjon korraldas ajavahemikul 5. oktoobrist 28. detsembrini 2012 avaliku konsultatsiooni pangandussektoriväliste finantseerimisasutuste finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse võimaliku raamistiku kohta. See käsitles vajadust finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korra järele peamiselt seoses kesksete vastaspoolte, väärtpaberite keskdepositooriumide ja kindlustusandjatega. Tervikuna näitas konsulteerimine, et prioriteet peaks olema kogu ELi hõlmavate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse eeskirjade väljatöötamine kesksete vastaspoolte jaoks. G20 nõude, et standardiseeritud börsivälised tuletusinstrumendid tuleb keskselt kliirida, rakendamist peeti veenvaks argumendiks meetmete võtmise toetuseks.

Rahvusvahelisel tasandil kiitsid G20 juhid heaks finantsstabiilsuse nõukogu lähenemisviisi tegeleda riskidega, mida mis tahes üleilmselt süsteemselt olulise finantsasutuse (panga, finantsturutaristu, kindlustusandja jne) maksejõuetus võib finantssüsteemile tekitada, üldiste ja asjakohaste finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse vahendite kaudu. Lisaks on makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon välja töötanud juhised finantsturutaristute, sealhulgas kesksete vastaspoolte taastamiskavade kohta, samas kui finantsstabiilsuse nõukogu on avaldanud täiendavaid juhiseid oma tulemusliku kriisilahenduskorra põhinõuete rakendamise kohta finantsturutaristute, näiteks kesksete vastaspoolte suhtes. Need juhised kajastuvad komisjoni ettepanekus.

Laialdasem töö kriisilahenduse valdkonnas

Muude finantsettevõtete kui pankade ja kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse reguleerimise vajaduse analüüs on veel pooleli. See tuleneb peamiselt finantskriisi ajal saadud kogemustest, mis ei näidanud sama suurt vajadust selliste meetmete järele. Siiski võivad sellised meetmed osutuda vajalikeks tulevikus, võttes arvesse majandusliku ja finantsriski arengut asjaomastes sektorites.

Laialdasem rahvusvaheline töö kindlustusandjate valdkonnas on G20 tasandil suhteliselt varajases staadiumis. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on alustanud põhjalikku, võrdlevat ja laiaulatuslikku riiklike finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse tavade ja selle valdkonna arengusuundumuste läbivaatust ning on valmis esitama aruande selle teema kohta 2017. aasta esimeses pooles. Selle aruande alusel arutab komisjon, kuidas on kõige asjakohasem edasi liikuda, konsulteerides tihedalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja asjaomaste sidusrühmadega.

Põhiandmed

2015. aastal kliiriti keskmiselt rohkem kui 50% 493 triljoni USA dollari suurusest börsiväliste tuletisinstrumentide maailmaturust keskselt kesksete vastaspoolte kaudu.See on peaaegu poole rohkem võrreldes 2009. aastaga, mil G20 raames kohustus võeti. Keskmiselt 70% kõigist uutest tehingutest börsiväliste tuletisinstrumentidega saab nüüd kliirida.

Lisateave

vt küsimused ja vastused

IP/16/3747

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar