Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Rahvusvaheline ookeanide majandamine: ELi panus ohututesse, turvalistesse, puhastesse ja säästvalt majandatud ookeanidesse

Brüssel, 10. november 2016

Maailma ookeanimajanduse väärtus on hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot. Kliimamuutused, vaesus ja toiduga kindlustatus on näited ülemaailmsetest probleemidest, mida saab tõhusalt lahendada, kui ookeanid on paremini kaitstud ja säästvalt majandatud.

Komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtsid täna vastu ühisteatise, milles on kavandatud meetmed ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud ookeanide jaoks. Euroopa Liit kui tugev ülemaailmne osaleja esitas ookeanide paremaks majandamiseks tegevuskava, mis tugineb valdkondadevahelisele, eeskirjadel põhinevale rahvusvahelisele lähenemisviisile.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini lausus: „Selle ühisteatisega kinnitame oma kohustust olla esirinnas ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamisel, et sellest saaksid kasu liidu kodanikud ja kogu maailm.Meie ookeane ohustavad kuritegevus, piraatlus ja relvastatud röövid. Katsed esitada territoriaal- või merinõudeid mõjutavad piirkondlikku stabiilsust ja maailma majandust. Peame ookeanide majandamiseks kasutama kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid ja muutma selle veel olulisemaks osaks Euroopa Liidu välistegevusest. See on ka konkreetne näide ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia toimimisest.“

Töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute eest vastutav asepresident Jyrki Katainen ütles: „Ookeanid pakuvad suurepäraseid võimalusi majanduskasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni edendamiseks, kuigi samal ajal on nad kesksel kohal selliste kõige pakilisemate ülemaailmsete probleemide lahendamisel nagu kliimamuutused, mereprügi ja maailma elanikkonna suurenemine.Kõnealuse teatisega suurendatakse ELi tugevat rolli säästva arengu toetamisel, ookeanide majandamise raamistiku üleilmsel rakendamisel ja ookeaniressursside kasutamisel.“

Keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella ütles: „Ookeanid moodustavad 70 % meie planeedist. Maailm on jõudnud arusaamisele, et ookeanide eest tuleb paremini hoolt kanda. Seda on võimalik saavutada üksnes tiheda rahvusvahelise koostööga. EL on võtnud eestvedaja rolli, et luua kogu maailmas tugevam ookeanide majandamise süsteem. Meie tegevuskavas keskendutakse ookeanide majandamise parandamisele, ookeanidele avalduva inimtegevusest tuleneva surve vähendamisele ja teadustegevusse investeerimisele. Sellega tagatakse, et mereressursse kasutataks säästvalt, et mereökosüsteemid oleksid terved ja ookeanimajandus elujõuline.“

Täna esitatud ettepanek sisaldab 14 meedet kolmes prioriteetses valdkonnas: 1) rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistiku parandamine; 2) ookeanidele avalduva inimtegevusest tuleneva surve vähendamine ja tingimuste loomine säästva meremajanduse jaoks ning 3) rahvusvaheliste ookeanialaste teadusuuringute tugevdamine ja andmete parandamine.

1. Rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistiku parandamine

Ookeane käsitlevaid kehtivaid eeskirju on vaja edasi arendada ja paremini täita, näiteks selleks, et käsitleda väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevaid alasid või rakendada rahvusvaheliselt kokkulepitud säästva arengu eesmärke (nt luua 10 % eesmärk aastaks 2020 merekaitsealade puhul). Rakendamise tagamiseks teeb EL teeb koostööd rahvusvaheliste partneritega ja korraldab oktoobris 2017 konverentsi „Meie ookeanid“, kus keskendutakse nendele kohustustele. 2018. aastaks esitab komisjon suunised loodusvarade uurimiseks ja kasutamiseks riikliku jurisdiktsiooni all olevatel aladel.

Euroopa Liit teeb merendusjulgeoleku strateegia alusel koostööd partnerriikidega, et vähendada merendusjulgeolekuga seotud ohte ja riske, nagu piraatlus, inim-, relva- ja uimastikaubandus, kasutades täiel määral ära uue Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) suutlikkust. Lisaks teeb EL tihedat koostööd Vahemerel ja India ookeanil läbiviidavate ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide raames. EUNAVFOR Atalanta võitleb piraatluse vastu Somaalia ranniku lähedal, samas kui EUNAVFOR MED SOPHIA aitab lõhkuda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate võrgustikke ning on seni aidanud päästa üle 28 000 inimelu Vahemere lõunapiirkonna keskosas.

2. Ookeanidele avalduva inimtegevusest tuleneva surve vähendamine ja tingimuste loomine säästva meremajanduse jaoks

Pariisi kliimakokkuleppe jõustumise järel teeb komisjon tööd ookeanidega seotud meetmete tugevdamiseks, et täita oma riiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi, alustades Marrakechis 12. novembril 2016 toimuva COP 22 konverentsiga „Ookeani päev“. Kuna ookeanid neelavad 25 % CO2-heitest, on neil oluline roll kliima reguleerimisel. Kui ookeanide soojenemise ja hapestumise vastu meetmeid ei võeta, tekib oht, et ookeanid võivad kliimasüsteemi tasakaalust välja viia.

Võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüügi) vastu on ELi prioriteet. Vähemalt 15 % maailma kalasaagist, mille väärtus on 8–19 miljardit eurot aastas, on ebaseaduslik. ETR-kalapüügi vastase võitluse eestvedajana edendab EL mitmepoolset tegevust ja Interpoli rolli suurendamist ETR-kalapüügi vastases võitluses. Komisjon käivitab katseprojekti, et jälgida satelliitside abil ebaseaduslikku kalapüüki kogu maailmas.

Ka mereprügi on tõsine oht ookeanidele. Ringmajanduse tegevuskava raames kavatseb EL esitada 2017. aastaks ettepaneku plasti käitlemise strateegia kohta, mis aitab vähendada mereprügi aastaks 2020 vähemalt 30 %.

Komisjon töötab 2025. aastaks välja mereruumi planeerimise rahvusvahelised suunised ja aitab kogu maailmas laiendada merekaitsealasid programmide „Horisont 2020“ ja LIFE raames.

3. Rahvusvaheliste ookeanialaste teadusuuringute tugevdamine ja andmete parandamine

Hinnanguliselt 90 % ookeanide merepõhjast on kaardistamata. Vähem kui 3 % sellest kasutatakse majandustegevuseks. Ookeaniressursside säästvaks majandamiseks ja inimtegevusest tuleneva surve vähendamiseks on oluline suurendada arusaama ja teaduspõhiseid teadmisi. ELi mereandmete võrgustik – Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk – sisaldab andmeid enam kui sajalt mereuuringutega tegelevalt asutuselt ja on kõigile juurdepääsetav. Komisjon esitab ettepanekud, kuidas arendada sellest andmebaasist ülemaailmne merendusandmete võrgustik.

Kavandatud meetmeid hakatakse arutama ELi liikmesriikidega nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Taustteave

Täna esitatud algatus on lahutamatu osa tegevusest, mida EL viib ellu ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030 ja eelkõige säästva arengu 14. eesmärgi (kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse) raames. See põhineb poliitilisel mandaadil, mille president Juncker andis volinik Vellale, „et osaleda rahvusvahelise ookeanide majandamise kavandamisel ÜROs ning muudel mitmepoolsetel foorumitel ja kahepoolsetel kohtumistel peamiste üleilmsete partneritega“.

ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga toetatakse ELi rolli edendada kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete partnerluste abil ohutust ja julgeolekut, ülemaailmse meremajanduse kasvu ning ülemaailmset juhtimist. Üldise strateegiaga, mille esitas kõrge esindaja/asepresident Federica Mogherini juunis 2016, nõutakse ühtsemat sise- ja välispoliitikat. Täna esitatud ühisteatise eesmärk on ühendada ookeanide hea majandamise sise- ja välisjulgeolekumõõde. Selles võetakse arvesse olemasolevaid strateegiaid, eelkõige ELi merendusjulgeoleku strateegiat ning selliseid piirkondlikke strateegiaid nagu Guinea lahe ja India ookeani strateegiad, sealhulgas integreeritud Arktika-poliitikat. Nende jõupingutuste eesmärk on paremini jagada meie ookeanidega seotud rahvusvahelisi kohustusi.

Lisateave

Ühisteatis ja teabeleht on esitatud rahvusvahelise ookeanide majandamise veebisaidil.

Infograafik rahvusvahelise ookeanide majandamise kohta

Infograafik ELi ja rahvusvahelise ookeanide majandamise kohta

ELi operatsioonid Vahemerel

IP/16/3619

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar