Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

2016. aasta laienemispakett: usaldusväärne laienemisprotsess aitab kaasa muutuste käivitamisele ja stabiilsuse tagamisele Kagu-Euroopa riikides

Brüssel, 9. november 2016

2016. aasta laienemispakett: usaldusväärne laienemisprotsess aitab kaasa muutuste käivitamisele ja stabiilsuse tagamisele Kagu-Euroopa riikides

Euroopa Komisjon võttis täna vastu iga-aastase laienemispaketi, milles hinnatakse Lääne-Balkani riikide ja Türgi edusamme tähtsamate poliitiliste ja majandusreformide rakendamisel ja seda, mida tuleb teha ülejäänud kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Komisjon soovitab muu hulgas liikmesriikidel kaaluda võimalust alustada ühinemisläbirääkimisi Albaaniaga. Läbirääkimiste alustamine sõltub suurel määral sellest, kas Albaania teeb usaldusväärseid ja käegakatsutavaid edusamme kohtusüsteemi reformi rakendamisel ning ennekõike kohtunike ja prokuröride kvalifikatsiooni uuestihindamisel.

Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinik Johannes Hahn, kes laienemispaketti esitles, sõnas sissejuhatuseks: „Soov saada ELi liikmeks aitab endiselt kaasa muutuste käivitamisele ja stabiilsuse tagamisele Kagu-Euroopa riikides. Usaldusväärne laienemisprotsess on asendamatu vahend nende riikide tugevdamiseks ning poliitiliste ja majandusreformide tiivustamiseks. Täna avaldab Euroopa Liit taas toetust laienemisprotsessis osalevate riikide edusammudele ja kutsub nende riikide valitsusi vajalikke reforme veelgi aktiivsemalt rakendama ja selle oma südameasjaks tegema, aga mitte sellepärast, et EL seda nõuab, vaid sellepärast, et see on nende kodanike ja kogu Euroopa huvides.

Johannes Hahn lisas, et käesoleva aasta aruanne Türgi kohta esitatakse ajal, mis on nii Türgi jaoks kui ka ELi-Türgi suhete seisukohast väga oluline: „Oleme sügavalt mures õigusriigi ja demokraatlike põhimõtete eiramise ilmingute pärast, mis on hakanud avalduma ebaõnnestunud riigipöördekatse järel. Türgi peaks omaenda huvides EList kaugenemise protsessi peatama.

Laienemispoliitika annab tulemusi ja reformid kulgevad enamikus riikides jõudsalt, ehkki erinevas tempos. Seepärast on tähtis järgida põhimõtet „põhiküsimused kõigepealt“: komisjon jätkab jõupingutuste koondamist eelkõige õigusriigi põhimõtte, julgeoleku, põhiõiguste, demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi, aga ka majandusarengu ja konkurentsivõimega seotud küsimustele. Laiemas plaanis on endiselt oluline tugevdada kodanikuühiskonna ja sidusrühmade rolli.

Ülevaade olukorrast

Õigusriigi põhimõtte järgmiseks on tehtud jõupingutusi õigusraamistiku ja infrastruktuuri ajakohastamisel. Albaania võttis ühehäälselt vastu põhiseaduse muudatused, millega pandi alus kohtusüsteemi ulatuslikule ja põhjalikule reformile. Paraku on enamikul riikidel probleeme kohtuasutuste tõhususe, sõltumatuse ja vastutusega. Viimastel aastatel on kõik riigid tõhustanud oma õigusraamistikke korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks. Nüüd tuleb jõupingutused varasemast rohkem suunata usaldusväärsete tulemuste saavutamisele juhtumite uurimisel, süüdistuste esitamisel ja kohtuotsuste tegemisel kõikidel tasanditel. Laienemisprotsessis osalevad riigid on samuti muutnud oma kriminaalõigust ja terrorismivastaseid õigusakte, varustades end mõjusamate vahenditega nende nähtuste vastu võitlemiseks. Mitu riiki on vastu võtnud uue terrorismivastase strateegia ja tegevuskava, aga radikaliseerumise vastu on tarvis võtta rohkem meetmeid, eelkõige haridussektoris, ning radikaalse infosisu levitamist soodustavat välisrahastamist on tarvis paremini kontrollida.

Põhiõigused on laienemisprotsessis osalevate riikide õigusaktidega suures osas tagatud. Lääne-Balkani riikides tuleb praktikas küll ette puudujääke, aga olukord on laias plaanis stabiilne. Türgis on selles valdkonnas toimunud tagasiminek ja põhiõiguste tegelikul järgimisel esineb sageli suuri probleeme. Pärast juulis toimunud riigipöördekatset kehtestati riigis erakorraline seisukord, mille raames on võetud kaugeleulatavaid põhiõigusi piiravaid meetmeid. Riigipöördekatsele järgnenud ajal on väidetavalt väga raskelt rikutud piinamise ja väärkohtlemise keeldu ning menetlusõigusi.

Enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides teeb (ehkki erineval määral) endiselt muret puudulik sõna- ja ajakirjandusvabadus. Edusammude puudumist selles valdkonnas on juba täheldatud viimasel kahel aastal ja mõnel juhul on olukord koguni halvenenud. Samuti on suureks probleemiks haavatavate rühmade vastu suunatud diskrimineerimine ja vaenulikkus, sealhulgas seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu.

Möödunud aastal oli üks poliitilise elu põhiteema rändekriis. See tõi uuesti esile laienemispoliitika strateegilise tähtsuse selles piirkonnas. EL reageeris kriisile kõikehõlmavalt ja austas seejuures kõiki õigusi. Lääne-Balkani rändetee sulgemine selle tee ääres asuvates riikides ja ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamine on andnud kohapeal märgatavaid tulemusi – Kreeka saartele saabuvate ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate arv on märkimisväärselt langenud ja kui varem saabus Kreeka saartele mitu tuhat inimest päevas, on see arv nüüd keskmiselt alla saja. Tänu sellele on järsult langenud ka merel elu kaotanud inimeste arv.

Demokraatlike institutsioonide nõuetekohase toimimise saavutamine on paljude riikide jaoks endiselt üks suuremaid ülesandeid. Poliitilisse kultuuri tuleb juurutada parlamendi keskne roll demokraatlikus ühiskonnas. Türgis juulis toimunud riigipöördekatse oli demokraatlikult valitud institutsioonide vastu suunatud šokeeriv ja brutaalne rünnak. Türgi demokraatiat ja Türgi riiki ähvardanud tõsise ohu tõttu oli kiire ja otsustav reaktsioon igati õigustatud. Siiski on riigipöördekatse järelvõetud meetmete ulatus ja nende kollektiivne iseloom küsitav.

Avaliku halduse reformimise edusammud on olnud eri riikides erinevad. Kodanikele tuleb paremini tagada nende õigus heale haldusele, õigus pääseda juurde teabele ja õigus pöörduda halduskohtusse.

Piirkonna majanduslik olukord on järk-järgult paranenud. Sellest annavad märku suurem majanduskasv ja suuremad investeeringud ning erasektoris loodud uued töökohad. Paraku on kõikidel laienemisprotsessis osalevatel riikidel suured struktuursed majandus- ja sotsiaalprobleemid, nende haldusasutused ei tööta tõhusalt ja neil on kõrge töötuse määr. Ennekõike on endiselt murettekitavalt suur noorte töötus. Investeerimiskliimat mõjutavad negatiivselt ka probleemid õigusriigi põhimõtte järgimisel.

Poliitilist stabiilsust ja majanduslikke väljavaateid on toetanud ning suuremat piirkondlikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid on endiselt edendanud Berliini protsessist ja Lääne-Balkani riikide kuuiku algatusest saadud ajendid, eriti ELi ühenduvust käsitleva tegevuskavaga seotud meetmed.

TAUSTTEAVE

Laienemisprotsess

Praegune laienemisstrateegia hõlmab Lääne-Balkani riike ja Türgit. Ühinemisläbirääkimisi on alustatud kandidaatriikide Türgi (2005), Montenegro (2012) ja Serbiaga (2014), aga need ei ole veel alanud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi (kandidaatriik alates 2005. aastast) ja Albaaniaga (kandidaatriigi staatus alates 2014. aastast). Potentsiaalsed kandidaatriigid on Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo.

Vt üksikasjad ja soovitused igale riigile:

Strateegiadokument:

http://ec.europa.eu/enlargement/pdf/key_documents/2016/20161109_strategy_paper_en.pdf

Albaania:

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-3636_en.htm

Bosnia ja Hertsegoviina:

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-3637_en.htm

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik:

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-3634_en.htm

Kosovo:

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-3633_en.htm

Montenegro:

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-3638_en.htm

Serbia:

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-3635_en.htm

Türgi:

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-3639_en.htm

 

 

IP/16/3613

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar