Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Liidu olukord 2016. aastal: ELi eelarve läbivaatamine aitab keskenduda prioriteetidele, suurendab paindlikkust ja vähendab bürokraatiat

Strasbourg, 14. september 2016

„Euroopa eelarve on finantssolidaarsuse elav tõestus.“ – President Juncker, kõne olukorrast Euroopa Liidus 2016. aastal

Seoses president Junckeri 2016. aasta kõnega olukorrast Euroopa Liidus avaldab komisjon täna ELi mitmeaastase eelarve (2014–2020) läbivaatamise tulemused. Kavandatud paketi abil vabaneb 2020. aastani täiendavalt 6,3 miljardit eurot, ilma et oleks vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku lepitud kulude ülemmäärasid. Selle raha abil edendatakse töökohtade loomist, investeeringuid ja majanduskasvu ning tegeldakse rände ja selle algpõhjustega. Samuti tehakse ettepanekud, kuidas saaks ELi eelarve abil ettenägematute olukordadega paremini toime tulla ja neile kiiremini reageerida, lihtsustades samas finantseeskirju ja keskendudes tulemustele.

Eelarve ja inimressursside eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Kristalina Georgieva ütles: „Olen uhke, et ELi eelarve on aidanud meil tulla toime poliitiliste prioriteetidega, investeerida töökohtade loomisse ja majanduskasvu ning tagada inimeste julgeoleku Euroopas ja kaugemal. Tänases läbivaatamise rahastamispaketis teeme ettepaneku tugevdada neid prioriteete 6,3 miljardi euro abil ning muuta ELi eelarve kasutamine lihtsamaks ja paindlikumaks. Eelarve läbivaatamine näitab meie püüdlust keskenduda rohkem tulemustele ja tagada, et iga euro ELi eelarvest oleks kulutatud mõistlikult.“

Rohkem raha elutähtsatele valdkondadele ja tulemuslikele programmidele

Täiendav rahastamine aastani 2020 on mõeldud investeeringute ja rändega seotud prioriteetide jaoks. See jaguneb järgmiselt:

  • 2,4 miljardi euroga hoogustatakse veelgi majanduskasvu ja töökohtade loomist, eraldades rohkem raha sellistele tulemuslikele programmidele nagu pikendatud kestusega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) (vt pressiteade), noorte tööhõive algatus, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“, ELi ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (COSME), Erasmus ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF), millega toetatakse üleeuroopaliste võrkude väljaarendamist transpordi, energeetika ja digitaalteenuste valdkonnas. See hõlmab 50 miljonit eurot WiFi4EU jaoks, mille eesmärk on aidata Euroopa kogukondadel pakkuda kodanikele tasuta WiFi levialasid. Rahastamispaketi kogumaht on seega 120 miljonit eurot.
  • 2,5 miljardi euroga toetatakse rände, julgeoleku ja välispiirikontrolli valdkonnas tehtavat tööd, sealhulgas Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning ELi varjupaigaameti loomist, ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi.
  • 1,4 miljardit eurot „välisinvesteeringute kava“ raames Euroopa Säästva Arengu Fondi jaoks (vt teabeleht), millega toetatakse investeerimist ELi-välistesse piirkondadesse ja püütakse leida eraõiguslikke partnereid rände algpõhjustega tegelemiseks, aidates samal ajal kaasa muude arengueesmärkide saavutamisele, ning rändepartnerluste, makromajandusliku finantsabi ja välislaenude jaoks, et stabiliseerida olukorda naaberriikides.

Koos 2017. aasta eelarveprojekti suurendamisega (1,8 miljardit eurot) ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamispaketi tehnilise kohandusega, mille abil saavad kõnealused prioriteedid lisarahastust (4,6 miljardit eurot), käsitleb läbivaatamine rahastamispaketti, mille kogumaht on peaaegu 13 miljardit eurot.

Liikmesriikidel ei paluta maksta rohkem, kui nad on juba mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames eraldanud. Raha saadakse mõnest eelarvereservist, nagu näiteks mittesihtotstarbelised varud ja erivahendid.

Eeskirjade lihtsustamine

Koos kõnealuse läbivaatamisega teeb komisjon ettepaneku lihtsustada eeskirju, mille alusel eraldatakse liikmesriikidele ja teistele abisaajatele ELi rahalisi vahendeid. Lihtsustamiselt oodatakse muu hulgas järgmisi tulemusi.

  • Lihtsam juurdepääs ELi vahenditele. Näiteks ei pea teadlased ega üliõpilased enam kulutama aega reisikuludega seotud vormide täitmisele, vaid saavad selle asemel pühenduda rohkem teadustööle.
  • Koostöö hõlbustamiseks saab EL toetuda muude rahastajate (nt ÜRO) tehtud audititele ja kontrollidele. Nii hoiavad mitmelt rahastajalt raha saavad vabaühendused kokku paberimajandusele kuluvat aega, mis võimaldab neil rohkem oma valdkonnaga tegeleda.
  • Soodustatakse kodanike kaasamist. Näiteks saavad kodanikud avaldada arvamust selle kohta, kas nende külale eraldatud raha kulutatakse uue külaväljaku või mänguväljaku rajamiseks.
  • Finantseeskirjad on sisult lihtsamad ja 25% lühemad kui praegu.

Paindlikum eelarve ja uus ELi kriisireserv

Komisjon tegi ettepaneku parandada ELi eelarve suutlikkust reageerida kiiresti ja asjakohasel viisil ettenägematutele sündmustele:

  • luues Euroopa Liidu uue kriisireservi, mis on mõeldud prioriteetidega seotud kuludeks, mida rahastatakse kasutamata vahenditest;
  • kahekordistades paindlikkusinstrumendi suurust (kuni 1 miljardi euroni) ja hädaabireservi (kuni 0,5 miljardi euroni);
  • kehtestades esmakordselt nn paindlikkuspuhvri ELi-välise toetuse jaoks reservi abil, mis moodustab kuni 10% aastastest kulukohustuste assigneeringutest;
  • võimaldades kasutada usaldusfonde hädaabi- või erimeetmete jaoks ELi-siseselt (praegu on lubatud neid kasutada üksnes väljaspool ELi).

Praeguse ELi eelarvetsükli raames tehtud edusammud

Läbivaatamise raames antakse ülevaade seitsmeaastase eelarvetsükli põhisaavutustest; selle aja jooksul on ELi eelarve olnud oluliste poliitiliste prioriteetide toetamisel määrava tähtsusega.

  • Pagulaste integratsiooni, julgeoleku ja piirikontrolli toetamiseks ning rände haldamiseks mõeldud rahalisi vahendeid peaaegu kahekordistati aastatel 2015–2017 (enam kui 15 miljardit eurot).
  • Praeguseks on noorte tööhõive algatuse raames toetatud meetmetest saanud kasu üle 1,4 miljoni inimese, mis ületab esialgsed prognoosid.
  • Ligikaudu 200 miljardit eurot on eraldatud mitmes poliitikavaldkonnas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete jaoks ajavahemikul 2014–2020.
  • Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) võttis esimesel rakendamisaastal kasutusele umbes 115 miljardi euro ulatuses investeeringuid, et edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu. Saavutatud tulemusi arvestades tegi komisjon mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist käsitleva teatisega samaaegselt ettepaneku pikendada EFSI kestust kuni 2020. aastani ja kahekordistada selle finantssuutlikkust.

Edasised sammud

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd kokku leppima kavandatud seadusandlikes ettepanekutes. Komisjon teeb tihedat koostööd teiste institutsioonidega, et jõuda 2016. aasta lõpuks paketi osas võimalikult suures ulatuses kokkuleppele.

Taust

Läbivaatamine oli osa mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevast poliitilisest kokkuleppest ja see on ette nähtud nõukogu määruse (EL) nr 1311/2013 (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikliga 2. Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus lepiti kokku 2013. aastal kontekstis, mis oli tingitud majanduskriisist ja selle mõjust riikide rahandusele. Esimest korda ELi ajaloos on seitsmeaastane eelarve varasemast väiksem.

 

Lisateave

Õigusaktide ettepanekute pakett

 

IP/16/2999

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar