Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamine

Brüssel, 10. veebruar 2016

Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamine

Praegu, mil maailmas on üle 60 miljoni pagulase ja riigisisese põgeniku ning tegemist on kõige tõsisema pagulaskriisiga pärast II maailmasõda, tuleb leida probleemile Euroopa tasandil koordineeritud lahendus ja põhjalikult tugevdada ELi rändesüsteemi. Kuigi põgenikevoolu vähenemine on sageli ülekoormatud riiklike ja kohalike ametiasutuste seisukohalt väga soovitav, ei tohiks olla illusioone, et pagulaskriis saab lõppeda enne, kui selle algpõhjused – ebastabiilsus, sõjad ja terror Euroopa vahetus naabruses, eelkõige jätkuv sõda ja õudused Süürias — ei ole lõplikku lahendust leidnud.

Viimase kuue kuu jooksul on Euroopa Komisjon teinud järjekindlat ja pidevat tööd, et leida probleemile Euroopa tasandil kiire koordineeritud lahendus ning esitanud arvukalt ettepanekuid, mille eesmärk on anda liikmesriikidele vahendid suure saabujate arvu haldamiseks. Kolmekordistades oma kohalolekut merel; luues uue solidaarse hädaabisüsteemi enim kannatanud riikidest pärit varjupaigataotlejate ümberasustamiseks; nähes ELi eelarvest ette enneolematu mahuga eraldise, st rohkem kui 10 miljardit eurot, et pagulaskriisi lahendada ja enim kannatanud riike aidata; kavandades Lääne-Balkani riikide jaoks uue koordineerimis- ja koostöövõrgustiku; alustades uut partnerlust Türgiga ja tehes ambitsioonika ettepaneku uue Euroopa piiri- ja rannavalve loomiseks, tugevdab Euroopa Liit oma varjupaiga- ja rändepoliitikat, et uute probleemide esilekerkimisel nendega hakkama saada. Rändehalduse süsteem on nüüdseks üldjoontes välja töötatud, kuid seda ei ole paljudes kohtades täielikult rakendama asutud. On ilmne, et rändehalduse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb veel palju ära teha.

Pidades silmas järgmisel nädalal toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist, esitab komisjon täna aruanded sellest, kuidas rakendatakse Euroopa rände tegevuskavas esitatud prioriteetseid meetmeid, ning osutab peamistele valdkondadele, kus on vaja võtta tõhusamaid meetmeid, et olukord peatselt taas kontrolli alla saada.

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „2015. aasta teisel poolel saabus Euroopa Liitu ebaseaduslikult enneolematult suur arv inimesi. Kaitse vajajatel tuleb taotleda varjupaika esimeses ELi liikmesriigis, kuhu nad jõuavad. Selleks et neid liikmesriikide vahel õiglasemalt jaotada, võib neid vajaduse korral ümber paigutada teistesse liikmesriikidesse. Kuid kiiresti ja tõhusalt tuleb välja selgitada inimesed, kes ei taotle varjupaika või kes ei vasta selleks kehtestatud tingimustele, ja nad tagasi saata. Meie kõige pakilisem ülesanne on saada rändevood kontrolli alla. Euroopa Komisjon koordineerib Euroopa tegevuskava elluviimist liikmesriikides ning muu hulgas annab neile suurt rahalist ja praktilist toetust.”

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos sõnas: „Kuna Euroopasse saabub palju sisserändajaid, tuleb meil hakata kiiresti ellu viima Euroopa kokkulepitud tegevuskava, tagades tasakaalu solidaarsuse ja vastutuse vahel. Liitu saabuvad inimesed peavad teadma, et kui nad vajavad kaitset, siis nad seda ka saavad, kuid nende otsustada ei ole see, kus nad kaitset saavad. Kui aga neil ei ole õigust kaitsele, saadetakse nad tagasi. Rändevoogude juhtimise parandamiseks ja Euroopa piiride paremaks kaitsmiseks peavad liikmesriigid täitma oma lubadusi, täites kõrvalekaldumatult Euroopa õigusnorme varjupaiga ja piirikontrolli valdkonnas ning pakkudes oma abi nendele liikmesriikidele, kes on kõige raskemas olukorras.”

Detsembris esitas Euroopa Komisjon liikmesriikide tehtud otsuste täideviimise aruande ja leidis, et rakendamine on olnud liiga aeglane. Kaks kuud hiljem on tehtud edusamme mitmetes küsimustes. Nii näiteks on paranenud sõrmejälgede võtmine, mis on väga oluline varjupaigasüsteemi nõuetekohase toimimise seisukohalt. Selliste rändajate osakaal, kelle sõrmejäljed on talletatud Eurodac-süsteemis, on tõusnud Kreekas 2015. aasta septembri 8 %-lt 2016. aasta jaanuariks 78 %-le ning Itaalias sama ajavahemiku jooksul 36 %-lt 87 %-le. Kuid tuleb siiski tunnistada, et osast tähtaegadest ei ole kinni peetud ja antud lubadusi täidetakse endiselt aeglaselt.

Selleks et anda ülevaade senistest saavutustest ja veel täitmata ülesannetest, esitas komisjon täna aruanded Itaalia ja Kreeka esmase vastuvõtu süsteemi ja ümberpaigutamiskava edusammudest ning meetmetest, mis on võetud 2015. aasta oktoobris toimunud Lääne-Balkani rändeteel olevate riikide juhtide kohtumisel kokkulepitud avalduses esitatud kohustuste täitmiseks. Kuna komisjon on Euroopa rände tegevuskavas kinnitanud, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamine on komisjoni jaoks ülioluline, esitas ta ka põhjendatud arvamuse üheksas käimasolevas rikkumismenetluses. Lisaks esitab komisjon aruande ELi ja Türgi tegevuskava rakendamisest.

Komisjon võttis täna vastu soovituse Kreekale, milles käsitletakse kiireloomulisi meetmeid üleandmiste järk-järguliseks taasalustamiseks vastavalt Dublini määrusele. Kolleegium tegi ka ettepaneku ajutiselt peatada 30 % Austriale määratud varjupaigataotleja ümberpaigutamine käesoleval aastal. Lisaks arutas kolleegium vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 19b Kreekale esitatavate soovituste kavandit.

Raskeimat koormat kandvate liikmesriikide olukorra kergendamiseks esitatakse soovitus taastada Dublini süsteemi kohane üleandmine Kreekasse

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eduka toimimise huvides peab ka tegelikult olema võimalik saata varjupaigataotleja tagasi riiki, mille kaudu nad ELi saabusid, nagu on ette nähtud ühiste ELi eeskirjadega. Alates 2010.–2011. aastast ei ole olnud võimalik rändajaid Dublini määruse kohaselt Kreekale üle anda, kuna Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Kohus on osutanud süsteemis esinevatele puudustele.

Komisjon võttis täna vastu soovituse Kreekale, milles käsitletakse kiireloomulisi meetmeid üleandmiste taasalustamiseks vastavalt Dublini määrusele. Pärast Euroopa Kohtu otsuse vastuvõtmist 2011. aastal on Kreeka teinud edusamme ning komisjoni, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja liikmesriikide valvsa pilgu all võtnud meetmeid oma varjupaigasüsteemi puuduste kõrvaldamiseks.

Komisjon leiab siiski, et kuigi varjupaigataristu on märkimisväärselt paranenud ja loodud on näiteks varjupaigatalitus ja esmase vastuvõtu teenistus, on varjupaiga valdkonnas veel olulisi probleeme, mida lahendamata ei saa Dublini määrust Kreeka suhtes täielikult kohaldama hakata. Sellisteks valdkondadeks on vastuvõtuvõime ja -tingimused, varjupaigamenetluse kättesaadavus ning otsuste vaidlustamise ja õigusabi saamise võimalus.

Soovituses on esitatud konkreetsed meetmed, mille võtmisel saab Kreeka hakata taas rakendama Dublini süsteemi. Eelkõige tuleb tal parandada vastuvõtuvõimet ja varjupaigataotlejate elutingimusi ning tagada varjupaigataotlejatele reaalne juurdepääs varjupaigamenetlusele ja võimalus otsuseid vaidlustada. Selleks peavad tema ametiasutused olema täielikult töövõimelised, piisava töötajaskonnaga ja vajaduste kohaselt varustatud. Samal ajal tuleks arvesse võtta, et praegune suur varjupaigataotlejate arv on Kreekale suureks koormaks.

Otsuse küsimuses, kas aeg on küps piiratud arvu isikute üleandmiseks, langetavad liikmesriikide ametiasutused, kes tegutsevad oma riigi kohtute kontrolli all, ja Euroopa Kohus. Selleks et hinnata, kas võetud meetmetega on loodud tingimused, et võimaldada liikmesriikidel taasalustada individuaalseid Kreekale üleandmisi Dublini määruse alusel, palutakse soovituses Kreekal märtsis esitada uus aruanne.

Et piirid oleksid tugevad

ELi välispiiri haldamine on vastutusrikas ülesanne. Viimastel kuudel on piirikontroll Lääne-Balkani rändeteel toimunud üsna koordineerimatult, ühepoolsete meetmetega, ja piiride sulgemine avaldab doominoefektina mõju rändeteel eespool asuvatele riikidele. Komisjon on sellega seoses rõhutanud, kui oluline on rändajate registreerimine, piiride tihendamine ja vastuvõtuvõime suurendamine, et tagada struktuurne lahendus Euroopa ees seisvatele probleemidele.

Seda suundumust silmas pidades tuleb kiiremini asuda täitma kohustusi, mille rändeteel asuvad riigid võtsid Lääne-Balkani riikide juhtide kohtumisel, saavutada omavaheline otsuste koordineerimine ja tagada, et otsused põhineksid liidu õigusaktidel. Kõige olulisem on see, et kõik liikmesriigid peavad võtma kohustuse lõpetada „rohelise tule näitamine” neile, kes ilmutavad soovi taotleda varjupaika mõnes muus riigis. Need, kes ei vaja kaitset, tuleb põhiõigusi austades kiiresti tagasi saata.

Liidu suutlikkus säilitada sisepiirikontrollita ala sõltub välispiiri kindlusest. Schengeni süsteem on küllalt paindlik, et võimaldada liikmesriikidel leida lahendused ka muutlikus olukorras. Sisserändajate ja pagulaste arvu pideva suurenemise tõttu on väljapääsmatusse olukorda sattunud liikmesriigid võtnud erakorralisi meetmeid, näiteks sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine vastavalt Schengeni piirieeskirjadele.

Volinike kolleegium arutas täna ka vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 19b Kreekale esitatavate soovituste kavandit. Kuna Schengeni hindamisaruandes leiti, et Kreeka välispiiri haldamises esineb vajakajäämisi, kavatseb nõukogu esitada soovitused nende tõsiste puuduste kõrvaldamiseks. Komisjon on valmis võtma asjakohaseid rakendusmeetmeid, kui nõukogu on soovitused esitanud. Sisepiiridel kontrolli kaotamiseks tuleb Schengeni süsteem stabiliseerida kaitsemehhanismide abil.

Ümberpaigutamise korraldamine

Raskeimat koormat kandvate liikmesriikide olukorda saab kergendada eelkõige ümberpaigutamine abil. See võimaldab varjupaigataotlejaid Euroopa riikide vahel õiglasemalt jaotada ja taastada kontroll rändevoogude üle. Kuid ümberpaigutamise süsteem ei toimi, kui riigid, kust rändajad ümber paigutatakse, ja riigid, kuhu nad üle antakse, ei tee omavahel koostööd.

Sellepärast saatis komisjon täna kirjaliku pöördumise kõigile liikmesriikidele, et tuletada neile meelde kahest ümberpaigutamist käsitlevast otsusest tulenevaid kohustusi ja kutsuda neid üles otsuste elluviimist kiirendama, võttes arvesse, et olukorda tuleks kiiresti leevendada. Tõenäoliselt sedamööda, kuidas piirikontroll Lääne-Balkani rändeteel muutub rangemaks, suureneb surve seal, kus eesmärk on survet vähendada. Seetõttu suureneb vajadus solidaarsuse järele veelgi.

Ümberpaigutamisotsusega on ette nähtud võimalus ümberpaigutamise mehhanismi kohandada, kui rändevood järsult muutuvad ja seetõttu tekib kolmandate riikide kodanike sissevool. Kuna Austria on praegu silmitsi hädaolukorraga, esitas komisjon ettepaneku üheks aastaks peatada 30 % Austriale määratud varjupaigataotleja ümberpaigutamine. Austriat on tabanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool tema territooriumile teistest Euroopa riikidest (nn teisene ränne) ja Austrias rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on järsult suurenenud. Detsembris oli komisjon teinud ettepaneku üheks aastaks peatada Rootsi ümberpaigutamisest tulenevad kohustused.

Taust

Euroopa Komisjon on järjekindlalt ja pidevalt töötanud selle nimel, et leida pagulaste ja rände probleemile Euroopa tasandil koordineeritud lahendus.

Ametisse astudes andis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rände valdkonna eest vastutavale volinikule Dimitris Avramopoulosele ülesande teha esimese asepresidendi Frans Timmermansi koordineerimisel koostööd teiste volinikega, et töötada välja uus rändepoliitika. Uue rändepoliitika väljatöötamine on üks poliitilistes suunistes sätestatud kümnest prioriteedist.

13. mail 2015 tutvustas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava, milles on esitatud terviklik strateegia rände haldamise parandamiseks kõigis selle aspektides.

Tegevuskava kolm rakenduspaketti võeti vastu 27. mail, 9. septembril ja 15. detsembril 2015.

Lisateave

Teatis Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

Pressiteade - Euroopa rände tegevuskava rakendamine: komisjon teatab olukorrast Kreekas, Itaalias ja Lääne-Balkani riikides

Pressiteade. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamine: komisjon jätkab üheksat rikkumismenetlust

Pressiteade. Pagulaskriisi haldamine: komisjon annab aru ELi ja Türgi ühise tegevuskava rakendamise kohta

TEABELEHT: Pagulaskriisi haldamine Kreekas. Ülevaade olukorrast

TEABELEHT: Pagulaskriisi haldamine Itaalias. Ülevaade olukorrast

TEABELEHT: Pagulaskriisi haldamine Lääne-Balkani rändeteel. Ülevaade olukorrast

TEABELEHT: ELi–Türgi ühine tegevuskava

TEABELEHT: Vastutus ja solidaarsus rände- ja varjupaigaküsimustes peavad käima käsikäes

TEABELEHT: Schengeni piirieeskirjade selgitused

1. lisa. ELi–Türgi ühine tegevuskava

2. lisa. Aruanne Kreeka kohta

3. lisa. Aruanne Itaalia kohta

4. lisa. Ümberpaigutamise aruanne

5. lisa. Aruanne Lääne-Balkani riikide juhtide kohtumise otsuste alusel võetud meetmete kohta

6. lisa. Lapsrändajate kaitseks rakendatavad meetmed

7. lisa. Liikmesriikide kohustused seoses usaldusfondidega: ülevaade olukorrast

8. lisa. Olukord ELi õiguse rakendamisel

9. lisa. Liikmesriikide abi Serbia, Sloveenia, Horvaatia ja Kreeka kodanikukaitse mehhanismile

Komisjoni soovitus Kreekale võtta kiireloomulisi meetmeid üleandmiste taasalustamiseks vastavalt Dublini määrusele

Ettepanek: nõukogu otsus ajutiselt peatada 30 % Austriale määratud taotleja ümberpaigutamine

Euroopa rände tegevuskava

23. septembri 2015. aasta teatis: Pagulaskriisiga toimetulekuks Euroopa rände tegevuskava alusel kohe võetavad operatiiv-, eelarve- ja õigusmeetmed

14. oktoobri 2015. aasta teatis: Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast

15. detsembri teatis: Euroopa piiri- ja rannavalve ning Euroopa välispiiride tõhus haldamine

Lääne-Balkani juhtide nõupidamise avaldus

IP/16/271

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar