Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Energialiit ja kliimameetmed: Euroopa üleminek vähese CO2-heitega majandusele

Brüssel, 20. juuli 2016

Täna esitab Euroopa Komisjon meetmepaketi, mille abil kiirendada Euroopa kõigis majandussektorites üleminekut vähese CO 2-heitega majandusele.

Komisjon töötab selle nimel, et säilitada ELi konkurentsivõime olukorras, kus üleilmne sotsiaalmajandusmudel on muutumas, ja järgib Pariisi kliimakokkuleppega võetud suunda ajakohase, vähese CO2-heitega majanduse saavutamiseks. Ettepanekud sisaldavad selgeid ja õiglaseid juhtpõhimõtteid, mille alusel saavad liikmesriigid tulevikuks valmistuda ning säilitada Euroopa konkurentsivõime. See on energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutustepoliitika lahutamatu osa.

2014. aastal võttis EL kindla kohustuse vähendada ühiselt kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Täna esildatud meetmepakett sisaldab iga-aastaseid siduvaid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke, mida liikmesriigid peavad aastatel 2021–2030 täitma transpordi-, hoonehaldus-, põllumajandus-, jäätme-, maakasutus- ja metsandussektoris ning mis aitavad ellu viia ELi kliimameetmeid (vt teabelehed MEMO/16/2499 ja MEMO/16/2496). See uus raamistik põhineb õigluse, solidaarsuse, kulutõhususe ja keskkonnaeesmärkidele vastavuse põhimõttel. Kaasatud on kõik liikmesriigid, sest nende juhtimisel otsustatakse, kuidas rakendada 2030. aasta eesmärgi täitmiseks võetavaid meetmeid. Komisjon esitab ka vähese heitega liikuvuse strateegia, mille alusel töötatakse välja kogu ELi hõlmavad meetmed vähese heitega või heitevabade sõidukite ja vähese heitega alternatiivkütuste kohta (vt teabeleht MEMO/16/2497).

Energialiidu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič sõnas: „Energialiit annab tulemusi.Eelmisel aastal tehtud ettepanekuga heitkogustega kauplemise süsteemi reformimise kohta ja tänase ettepanekuga liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide kohta lõimime me 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku õigusaktidesse. Samuti loome kindla aluse transpordisüsteemi heitevabaks muutmiseks. Tänane pakett annab tunnistust sellest, et energialiidu strateegias lubatud konkurentsivõimelisele, vähese CO2-heitega ringmajandusele üleminekuks on kaasatud kõik poliitikameetmed.“

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen sõnas: „See strateegia hõlmab enamat kui transport ja heited. Seda tuleks näha kui järjekordset sammu meie pingutustes Euroopa majanduse ajakohastamiseks ja siseturu tugevdamiseks. Strateegias on määratud kindlaks esmatähtsad ülesanded vähese heitega liikuvuse saavutamiseks ja antud selged suunised tulevastele investoritele. See strateegia aitab saavutada meie aja jooksul muutumatuid eesmärke – luua tingimused, mis võimaldavad meie tööstussektoril suurendada oma konkurentsivõimet ja luua kvaliteetseid töökohti.“

ELi kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete sõnas: „ELil on kõrge heitevähendamiseesmärk ja olen veendunud, et kõigi liikmesriikide ühiste pingutuste abil me selle ka saavutame. Ettepanekutes riikidele esitatud siduvad eesmärgid on õiglased, paindlikud ja realistlikud. Nad annavad õiged stiimulid transpordi-, põllumajandus-, hoonehaldus- ja jäätmekäitlussektorisse investeerimiseks. Nende ettepanekutega näitame, et oleme oma kodutöö teinud ja peame oma lubadusi.“

ELi transpordivolinik Violeta Bulc sõnas: „Neljandik Euroopa kasvuhoonegaaside heitest tuleneb transpordist, mis on ka peamine õhusaaste allikas. Seepärast on vähese heitega liikuvussüsteemile üleminek väga tähtis, et saavutada ELi kõrged kliimaeesmärgid ja parandada elukvaliteeti meie linnades. Ühtlasi kaasneb sellega võimalus ajakohastada ELi majandust ja säilitada Euroopa tööstussektori konkurentsivõime. Täna vastu võetud strateegia hõlmab tegevuskava vähese heitega liikuvuse saavutamiseks ja annab tõuke olukorra muutmiseks.“

ELis on juba hakatud tegema tööd erainvesteeringute vastavusse viimiseks ressursitõhusus- ja kliimaeesmärkidega. ELi rahastamisvahendid on kliimameetmete rahastamises tähtsal kohal. Enam kui pool seni heakskiidetud investeeringutest on seotud kliimaga. Euroopa investeerimiskava raames on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond saavutamas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks lisainvesteeringutena vähemalt 315 miljardit eurot. Lisaks töötab komisjon aktiivselt selle nimel, et ELi eelarvekulutused vastaksid kliimaeesmärkidele. Vähemalt 20% praegusest ELi eelarvest on konkreetselt kliimaga seotud.

Taust

ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 2014. aasta oktoobris siduva kõiki majandussektoreid hõlmava eesmärgi vähendada riigisiseseid heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid. Et seda teha kulutõhusalt, tuleb ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) osalevas tööstus- ja elektrisektoris vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 43% võrreldes 2005. aasta tasemega. Muudes majandussektorites, st transpordi-, hoonehaldus-, põllumajandus-, jäätme-, maakasutus- ja metsandussektoris, tuleb heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta tasemega vähendada 30%.

Koos eelmisel aastal tehtud ettepanekuga HKSi läbivaatamise kohta toetavad tänased kliimaalased seadusandlikud ettepanekud Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ja aitavad täita kohustusi, mille Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid Pariisi kliimakokkuleppega. Komisjon alustab tööd vähese heitega liikuvuse tegevuskava kallal, et esitada viivitamata ka ülejäänud algatused. Käesoleva aasta lõpuks on komisjonil kavas esitada ka taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja energia siseturgu käsitlevad lisaalgatused, mis on osa energialiidu strateegiast.

Lisateave

Kliimameetmete peadirektoraadi uudiste veebisait (sh õigusdokumendid).

Vähese heitega liikuvuse Euroopa strateegia tekst – teabeleht ja alusanalüüs on siin.

Teabeleht: küsimused ja vastused: komisjoni ettepanek liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise siduvate kohustuste (2021–2030) kohta.

Teabeleht: küsimused ja vastused: ettepanek lõimida maakasutussektor ELi 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku.

Teabeleht: küsimused ja vastused: vähese heitega liikuvuse Euroopa strateegia.

 

Tabel: uute paindlikkusmeetmete kavandatud eesmärgid ja nende meetmete kättesaadavus.

 

2030 target compared to 2005

Maximum annual flexibility

(as a % of 2005 emissions)

One-off flexibility from Emissions Trading System to Effort Sharing Regulation

Flexibility from land use sector to Effort Sharing Regulation*

LU

-40%

4%

0.2%

SE

-40%

2%

1.1%

DK

-39%

2%

4.0%

FI

-39%

2%

1.3%

DE

-38%

 

0.5%

FR

-37%

 

1.5%

UK

-37%

 

0.4%

NL

-36%

2%

1.1%

AT

-36%

2%

0.4%

BE

-35%

2%

0.5%

IT

-33%

 

0.3%

IE

-30%

4%

5.6%

ES

-26%

 

1.3%

CY

-24%

 

1.3%

MT

-19%

2%

0.3%

PT

-17%

 

1.0%

EL

-16%

 

1.1%

SI

-15%

 

1.1%

CZ

-14%

 

0.4%

EE

-13%

 

1.7%

SK

-12%

 

0.5%

LT

-9%

 

5.0%

PL

-7%

 

1.2%

HR

-7%

 

0.5%

HU

-7%

 

0.5%

LV

-6%

 

3.8%

RO

-2%

 

1.7%

BG

0%

 

1.5%

*Estimate, limit is expressed in absolute million tonnes over 10 years.

 

IP/16/2545

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar