Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Komisjon karmistab läbipaistvust käsitlevaid norme, et võidelda terrorismi rahastamise, maksustamise vältimise ja rahapesuga

Strasbourg, 5. juuli 2016

Euroopa Komisjon võttis täna vastu ettepaneku karmistada ELi rahapesuvastaseid norme, et võidelda edukamalt terrorismi rahastamisega ning suurendada selgust selles, kes on äriühingute ja usaldusfondide tegelikud omanikud.

Junckeri komisjon on seadnud maksustamise vältimise, rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemise üheks oma tegevusprioriteediks. Täna esitletud ettepanekus käsitletakse uusi terrorismi rahastamise vastase võitluse vahendeid, läbipaistvuse suurendamist rahapesu tõkestamiseks ja maksude vältimise vastase võitluse edendamist.

Komisjoni ettepanek on esimene algatus, millega rakendatakse 2016. aasta veebruaris vastuvõetud terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, ning see on osa üldisemast tegevusest maksualase läbipaistvuse parandamiseks ja maksudest kõrvalehoidmise tõkestamiseks. Seepärast esitletakse samal ajal ka teatist, milles käsitletakse hiljutisi nn Panama paberitega seotud paljastusi.

Esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Tänased ettepanekud aitavad liikmesriikide ametiasutustel teha kindlaks isikud, kes varjavad oma rahalist olukorda kuritegude, sealhulgas terroriaktide toimepaneku eesmärgil. Liikmesriigid hakkavad saama ja jagama olulist teavet selle kohta, kes on äriühingute või usaldusfondide tegelikud omanikud, kes kauplevad e-rahaga ja kes kasutavad ettemaksekaarte. Äriühingute ja usaldusfondide tegelike omanike kohta teabe avalikustamine peaks ka potentsiaalsetele maksudest kõrvalehoidjatele hoiatusena mõjuma.“

Õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová lisas:

„Täna esitleme rangemaid läbipaistvust käsitlevaid norme, mille abil teha lõpp terrorismi rahastamisele ning tõhustada võitlust maksustamise vältimise ja rahapesuga. Neljanda rahapesuvastase direktiivi ajakohastamine hoiab Euroopas ära õiguslikud lüngad, mida terroristid, kurjategijad ja maksustamisnormidest kõrvale hoidjad üritavad oma tegevuse rahastamiseks ära kasutada. Nendes küsimustes koostöö tegemine on ülimalt oluline.“  

Neljanda rahapesuvastase paketi vastuvõtmine 2015. aasta mais oli märkimisväärne samm, et parandada liidu jõupingutusi kriminaalsest tegevusest saadud tulu pesu ja terroristliku tegevuse rahastamise vastu võitlemisel. Selles nähti ette rahapesu tõkestamist käsitlevad ranged normid, sealhulgas nõue, et iga liikmesriik peab looma äriühingute ja teatavate usaldusfondide kasu saavate omanike registri. Liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada need normid kiiremini kui algselt kavandatud, hiljemalt 2016. aasta lõpuks.  

Terrorismi rahastamise vastu võitlemine

Nagu terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskavas ette on nähtud, kavandab komisjon muudatusi, et vältida finantssüsteemi kasutamist terroristliku tegevuse rahastamiseks.

  • ELi rahapesu andmebüroode volituste laiendamine ja nende koostöö hõlbustamine: rahapesu andmebüroode jaoks kättesaadava teabe ulatust laiendatakse. Nad saavad juurdepääsu panga- ja maksekontode keskregistritele ja kesksetele andmesüsteemidele, mille liikmesriigid peavad looma panga- ja maksekontode omanike tuvastamiseks.
  • Virtuaalsete vääringutega seotud terrorismi rahastamise ohu käsitlemine: et vältida virtuaalsete vääringute kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks, teeb komisjon ettepaneku kaasata virtuaalvaluuta vahetamise platvormid ja nn rahakotiteenuste pakkujad rahapesuvastase direktiivi kohaldamisalasse. Sellest tulenevalt tuleb neil virtuaalvääringute reaalvääringuteks vahetamisel hakata klientide suhtes hoolsusmeetmeid rakendama, mis teeb lõpu sellise vahetusega seotud anonüümsusele.
  • Anonüümsete ettemakstud vahenditega (nt ettemaksekaardid) kaasnevate riskide vähendamine: komisjon teeb ettepaneku minimeerida ettemaksekaartidega tehtavate anonüümsete maksete kasutamist, alandades identifitseerimise künnist 250-lt eurolt 150-le eurole ja karmistades kliendi identifitseerimise nõudeid. Proportsionaalsuse põhimõtet on nõuetekohaselt arvesse võetud, eelkõige pööratakse tähelepanu juhtumitele, kui neid kaarte kasutavad majanduslikult haavatavamad kodanikud.
  • Suure riskiga kolmandate riikide kontrollimise tõhustamine: nagu on ette nähtud neljandas rahapesuvastases direktiivis, on komisjon teinud ettepaneku ühtlustada kontrolle, mida rakendatakse riikide suhtes, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on puudusi. Nendest riikidest pärit rahavoogude suhtes peavad pangad tegema lisakontrolle („hoolsusmeetmed“). Nimetatud loetelu, mis on koostatud rahapesuvastase töökonna loetelu eeskujul, võetakse menetluslikel põhjustel ametlikult vastu 14. juulil.

Rangemad läbipaistvusnormid maksustamise vältimise ja rahapesuga võitlemiseks

Tänase ettepanekuga tehakse neljanda rahapesuvaste direktiiviga ettenähtud meetmetes järgmised muudatused:

  • Kasu saavate omanike registrite avalikuks tegemine: liikmesriigid avalikustavad teatava teabe, mis pärineb äriühingute ja äritegevusega seotud usaldusfondide kasu saavate omanike registrist. Kõiki teisi usaldusfonde käsitlev teave lisatakse liikmesriikide registritesse ja need on kättesaadavad isikutele, kes suudavad tõendada oma õigustatud huvi. Registritesse lisatakse ka need kasu saavad omanikud, kellel on vähemalt 10% osalus äriühingus, mille puhul esineb oht, et seda võidakse kasutada rahapesuks või maksustamise vältimiseks. Kõikide teiste äriühingute puhul jääb selleks künniseks endiselt 25%.
  • Registrite vastastikune sidumine: ettepanekuga nähakse ette registrite otsene sidumine, et hõlbustada liikmesriikidevahelist koostööd.
  • Ametiasutustele kättesaadava teabe ulatuse laiendamine: komisjon on teinud ettepaneku, et nii olemasolevate kui ka uute kontode suhtes tuleks rakendada hoolsusmeetmeid. Nii ei jää kontod, mida võidakse kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks, avastamata. Ka Panama paberites välja toodud passiivsete äriühingute ja usaldusfondide suhtes hakatakse kohaldama tõhusamat kontrolli ja rangemaid norme.

Taust

Neljas rahapesuvastane direktiiv võeti vastu 20. mail 2015. Euroopa Komisjon kutsus terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskavas liikmesriike üles kiirendama direktiivi ülevõtmist ja võtma selle üle hiljemalt 2016. aasta lõpus.

Täna esitletavad terrorismi rahastamise ja läbipaistvusega seotud muudatused on sihipärased ja proportsionaalsed ning nende eesmärk on olemasolevat raamistikku kiiresti muuta. Komisjon soovib, et liikmesriigid võtaksid neid muudatusi neljanda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmisel arvesse.

Ajakohastatud õigusakti ettepaneku võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Seoses ELi loeteluga suure riskiga kolmandatest riikidest, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilisi puudusi, andis neljas rahapesuvastane direktiiv komisjonile õiguse võtta selline loetelu vastu kolm korda aastas. Komisjon võtab arvesse rahapesuvastase töökonna rahvusvahelisel tasandil tehtavat tööd. EL jätkab asjaomaste jurisdiktsioonidega koostööd kõikides asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas arengukoostöö kaudu. Peamine eesmärk on, et riigid järgiksid õigusnorme, nii et nad saaks loetelust välja jätta. Loetelu on delegeeritud õigusakt, mis esitatakse ka nõukogule ja Euroopa Parlamendile tavapärase menetluse kohaselt.

Mõlemad algatused on 2. veebruaril 2016 vastuvõetud terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava rahastamise osa.

Lisateave:

Neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmine

Küsimused ja vastused

Teabeleht

IP/16/2380

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar