Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Komisjon kavandab uusi eeskirju, millega paremini kaitsta lapsi perekonnaga seotud piiriülestes kohtumenetlustes

Brüssel, 30. juuni 2016

Täna esitab Euroopa Komisjon parandusettepanekud ELi eeskirjade muutmiseks, et paremini kaitsta lapsi eestkosteõigust, suhtlusõigust ja lapserööve käsitlevates vanemliku vastutusega seotud vaidlustes.

Uute eeskirjadega kiirendatakse kohtu- ja haldusmenetlust ning tagatakse, et lapse huvisid võetakse alati arvesse.

Perekonnaga seotud vaidluste või rahvusvaheliste paaride lahutamise korral on piiriülesel õigusalasel koostööl otsustav tähtsus lapsele kindla õigusliku keskkonna tagamisel, et ta saaks säilitada suhted mõlema vanema (või eestkostjaga), isegi kui need elavad erinevates Euroopa riikides.

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Timmermans ütles: „Lapse jaoks ei ole midagi hullemat kui olla oma vanemate vaheliste vaidluste tunnistajaks. Kui sellised vaidlused lõppevad piiriüleste kohtumenetlustega, on ELi ülesandeks tagada, et need laheneksid võimalikult rahumeelselt ja tulemuslikult. Heaks kiidetud uued lihtsustatud eeskirjad toovad kasu nii peredele kui ka lastele. Nad saavad kasu menetluste lahendamise lühenenud tähtaegadest ning väldivad nii sageli selliste menetlustega kaasnevaid suuri kulusid. Me peame probleemide, viivituste, kannatuste ja ebakindluse vähendamiseks tagama, et erinevad õiguskorrad omavahel ühilduksid. “

Õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová lisas: „Kõnealuse reformi keskmes on lapsed. Vanemate lahutus on nende jaoks niigi raske katsumus. Sellises olukorras lapsed väärivad kohtumenetlusi, mille abil on võimalik nende olukorda võimalikult kiiresti selgust tuua ning mis arvestab nende huve. Täna teeme ettepaneku ajakohastada kehtivaid eeskirju viimase 10 aasta jooksul saadud kogemuste alusel. Kõnealuse reformi eesmärk on selge: me peame kiirendama piiriüleste kohtuasjade menetlemist. Aeg mängib laste heaolu tagamisel keskset rolli, seetõttu tuleb kõnealused eeskirjad kiiresti kasutusele võtta.“

Ajakohastatud eeskirjad tuginevad kehtivate eeskirjade hindamise tulemustele ning nende eesmärk on parandada tuvastatud puudused. Kuna kõnealustes vanemlikku vastutust käsitlevates piiriülestes vaidlustes mängib aeg laste huvide kaitsel keskset rolli, on põhieesmärk eelkõige tagada menetluste kiirem teostamine. Täpsemalt kavandatakse järgmisi suunatud muutusi:

  • Tõhusamad menetlused vanemate sooritatud piiriüleste lapseröövijuhtumite lahendamiseks

Lapse tagasitoomise menetluse erinevate etappide suhtes kohaldatavate tähtaegade kestust lühendatakse kuni 18 nädalani (maksimaalselt kuus nädalat vastuvõtvale keskasutusele taotluse käsitlemiseks, kuus nädalat esimese astme kohtule ja kuus nädalat apellatsioonikohtule). Tagasitoomise otsust võib edasi kaevata ainult ühe korra, ning kohtunik peab kaaluma, kas lapse tagasitoomist käsitlev kohtuotsus tuleks kaebusest sõltumata täimisele pöörata.

Siseriiklikke õigussüsteeme täielikult austades tagatakse, et vanema sooritatud lapseröövijuhtumeid arutavad vaid teatavad kohtud, et kohtunikel tekiksid kõnealuses valdkonnas vajalikud kogemused.

  • Lapse ärakuulamise tagamine

Enda arvamust avaldada suutvale lapsele tagatakse võimalus väljendada oma arvamust kõigis tema juhtumit käsitlevates menetlustes. See kehtib eelkõige eestkoste- ja suhtlusõigust ning lapse tagasitoomist käsitlevate menetluste suhtes, kui tegemist on vanema sooritatud lapserööviga.

  • Otsuste kiire täitmine teistes liikmesriikides

Praegu peavad vanemad sageli taotlema eestkosteõigust või suhtlusõigust käsitleva otsuse teises liikmesriigis täitmist. Uute eeskirjadega kaotatakse välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlus, mis kujutab endast vahemenetlust, mis on vajalik kohtuotsuse teises riigis täitmiseks. Kui otsust ei ole kuue nädala jooksul täidetud, teavitab kohus otsuse õigeaegse täitmata jätmise põhjustest päritoluliikmesriigi taotlevat keskasutust või otse taotlejat. Lisaks sellele võib kohtuotsuse teinud kohus otsuse täitmise kiirendamiseks selle esialgselt täitmisele pööratavaks tunnistada.

  • Liikmesriikide ametiasutuste vahelise koostöö parandamine

Keskasutustevaheline hea koostöö lastega seotud kohtuasjade arutamisel on erinevate liikmesriikide ametiasutuste vahelise vastastikuse usalduse vältimatuks eeltingimuseks. Uute eeskirjadega edendatakse keskasutustevahelise koostöö parandamist, kuna tegemist on vanemate jaoks otsese kontaktpunktiga ning asutused täidavad eeskirjade kohandamisel kohtunike tugisüsteemina keskset rolli. Samuti kaasatakse senisest enam piiriülesesse koostöösse lastehoolekandeasutused.

Kõnealused uued eeskirjad toovad kasu nii peredele kui ka lastele. Nad saavad kasu menetluste lahendamise lühenenud tähtaegadest ning väldivad nii tavaliselt selliste menetlustega kaasnevaid suuri kulusid. Näiteks lapse tagasitoomise menetluse korral on vanemate käsutuses selgemad eeskirjad ning neid kutsutakse üles kasutama lepituse võimalusi, säästes nii võimalike menetluskuludena keskmiselt kuni 2 200 eurot kogu menetluse kohta. Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine aitab säästa mõnes liikmesriigis ligikaudu 1 100 kuni 4 000 eurot juhtumi kohta Lisaks sellele võimaldab kiirem otsuste täitmine peredel säästa raha spetsialiseerunud juristi palkamiseks, milleks kulub liikmesriigiti 1 000 kuni 4 000 eurot iga järgmise 10 töötunni eest.

Järgmised sammud

Täna komisjoni poolt heaks kiidetud ettepanek saadetakse ELi nõukogusse. Nõukogu otsus võetakse vastu õigusalase koostöö suhtes perekonnaasjades kohaldatava seadusandliku erimenetluse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõige 3) alusel ühehäälselt. Ettepanekuga seoses konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Taust

Brüsseli IIa määrus on Euroopa Liidus perekonnaasjades ja vanemlikku vastutust , sealhulgas eestkosteõigust, suhtlusõigust ja lapserööve käsitlevates asjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks. Määrust kasutatakse liikmesriikide vahel kohtualluvusega seotud konfliktide lahendamiseks ning sellega lihtsustatakse ELis kohtuotsuste ringlemist, kehtestades sätted nende tunnustamise ja täitmise kohta teises liikmesriigis. Vanema sooritatud piiriülese lapseröövi korral sätestatakse määruses menetlus lapse tagasitoomiseks tema alalisse elukohaliikmesriiki. Määrust hakati kohaldama alates 1. märtsist 2005 ning seda kohaldatakse kõigis liikmesriikides peale Taani.

Perekonnaasju käsitlevate piiriüleste vaidluste arv on ELis kasvanud käsikäes rahvusvaheliste perekondade arvu kasvuga, praegu ulatub selliste perede arv 16 miljonini ja see kasvab üha. Rahvusvaheliste abielulahutuste arv aastas on ELis jõudnud ligikaudu 140 000ni. Kasvanud on ka vabaabielus elavates rahvusvahelistes paarides sündinud laste arv, ELis leiab aastas aset kuni 1 800 vanemate sooritatud lapseröövi juhtumit.

Eeskirjade tõhususe hindamiseks kiitis komisjon 2014. aasta aprillis heaks aruande, milles käsitleti määruse toimimist. Samuti korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni, mille raames konsulteeriti ekspertidega, et teha kindlaks, milliseid muudatusi kehtivatesse eeskirjadesse teha.

Lisateave

Määruse ettepanek

Küsimused ja vastused

Teabeleht konkreetsete näidetega

Teabeleht: Vanema sooritatud piiriülesed lapseröövid

Teabeleht: Piiriülene isikuhooldus- ja külastusõigus Euroopa Liidus

E-õiguskeskkonna portaal: isikuhooldus- ja külastusõigus

E-õiguskeskkonna portaal: piiriülesed lapseröövid

See video on child custody and visiting rights across EU borders

IP/16/2351

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar