Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Komisjon loob uue rändepartnerluse raamistiku tegemaks kolmandate riikidega tihedamat koostööd, et rännet paremini hallata

Strasbourg, 7. juuni 2016

Euroopa Komisjon tutvustas täna plaane uue, tulemustele suunatud partnerlusraamistiku loomiseks, et rakendada ja suunata ELi meetmeid ja vahendeid välistegevuses rände paremaks haldamiseks.

Euroopa Komisjon tutvustas täna plaane uue, tulemustele suunatud partnerlusraamistiku loomiseks, et rakendada ja suunata ELi meetmeid ja vahendeid välistegevuses rände paremaks haldamiseks. EL püüab luua vajadustele kohandatud partnerlused peamiste kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega, kasutades kõiki ELi käsutuses olevaid poliitikameetmeid ja vahendeid, et saavutada konkreetseid tulemusi. Euroopa rände tegevuskavast lähtudes on prioriteetideks päästa merel inimelusid, suurendada tagasipöördujate arvu, võimaldada rändajatel ja pagulastel jääda oma kodu lähedale ning pikemas perspektiivis toetada kolmandaid riike ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisel. Nendes partnerlustes on kesksel kohal liikmesriikide diplomaatiline, tehnoloogiline ja rahaline panus, et aidata saavutada tulemusi.

Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Selleks et teha lõpp lubamatule inimeste hukkumisele Vahemerel ja korrastada rändevooge, peame ümber kujundama ELi ja tema liikmesriikide ühised jõupingutused ning tegema koostööd kolmandate riikidega. Komisjon esitab ettepaneku uue partnerlusraamistiku kohta. Esimese rühma prioriteetsete kolmandate riikidega sõlmitakse kokkulepped, mis on kujundatud vastavalt iga sellise riigi olukorrale, koondades kõik meie tegevuspõhimõtted ja vahendid, et saavutada ettenähtud eesmärgid. Tihedas koostöös liikmesriikidega kasutatakse ära ELi kollektiivne mõju ja suunatakse meie vahendeid, sealhulgas 8 miljardit eurot järgmisel viiel aastal. Lisaks sellele kavatseme töötada välja mahuka välisinvesteeringute kava, et aidata luua võimalusi ja tegeleda rände algpõhjustega. Kui meie partnerid ei saavuta rände paremal haldamisel tulemusi, peame olema kõik koos valmis kohandama oma osalust ja rahalist toetust.”

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini lisas: „Miljonid inimesed kogu maailmas on kodudest lahkunud ja me suudame olukorra kontrolli alla saada ainult siis, kui tegutseme üleilmselt, võrdsete partneritena. Selleks teeme ettepaneku luua peamiste ränderiikidega tugevad partnerlused. Keskendudes ka edaspidi elude päästmisele merel ja inimkaubitsejate võrgustike lammutamisele, on meie eesmärk toetada riike, kes on vastu võtnud palju rändajaid, ja edendada partnerriikide majanduskasvu. Oleme valmis suurendama rahalist ja tegevustoetust ning investeerima pikaajalisse majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse, julgeolekusse, õigusriiki ja inimõiguste toetamisse, parandades inimeste elatustaset ja tegeledes rände põhjustega. Meie kohus on anda inimestele võimalus ja vahendid turvaliseks ja inimväärseks eluks. Ühtlasi on see meie huvides. See on Euroopa ja kogu maailma kohus. Ainult üheskoos saame sellega hakkama.”

Rändesurve on muutunud nii ELi kui ka partnerriikide igapäevaelu osaks ning moodustab osa laiemast üleilmsest ümberasustamiskriisist. Selleks et ühiselt leida mõistlik lahendus, tuleb tegutseda kooskõlastatumalt, süstemaatilisemalt ja struktureeritumalt ning sobitada kokku ELi ja meie partnerite huvid. Kolmandate riikidega sõlmitav uuendatud partnerlus luuakse kohandatud kokkulepetena, mis koostatakse vastavalt iga partnerriigi olukorrale ja vajadustele, sõltuvalt sellest, kas tegemist on päritoluriigi või transiidiriigiga või riigiga, kus elab palju riigisiseseid põgenikke. Lähemal ajal sõlmitakse kokkulepped Jordaania ja Liibanoniga ning kavas on sõlmida kokkulepped ka Nigeri, Nigeeria, Senegali, Mali ja Etioopiaga. Samuti on kavas rohkem osaleda Tuneesia ja Liibüa olukorraga tegelemisel.

ELi poliitika ja ELi välistegevuse vahendid hõlmavad järgmisi valdkondi.

  • Eesmärgipärane osalemine: ELi abi ja poliitika kujundatakse nii, et sellel oleksid konkreetsed tulemused. Lähieesmärgid on päästa Vahemerel inimelusid, suurendada päritolu- ja transiidiriikidesse tagasipöördujate arvu, võimaldada rändajatel ja pagulastel jääda oma kodu lähedale ning takistada inimesi võtmast ette ohtlikke rännakuid. Esmased meetmed, mis võetakse koostöös partneritega, keskenduvad rände õigusliku ja institutsioonilise raamistiku parandamisele ning piirihalduse ja rände haldamise, sealhulgas pagulaste kaitse tugevdamisele. ELi arengu- ja kaubanduspoliitikasse integreeritakse mitmed positiivsed ja negatiivsed stiimulid, et premeerida neid riike, kes soovivad teha ELiga tulemuslikku koostööd rände haldamise valdkonnas, ning tagada, et koostööst keeldumisel on riikide jaoks tagajärjed.

  • Suurem toetus: Kõik ELi tegevuspõhimõtted ja vahendid aitavad toetada partnerlusraamistikku uuenduslikul eesmärgistatud ja kooskõlastatud viisil. Seda protsessi toetavad ka suuremad jõupingutused rakendada Valletta tegevuskava ja selle finantsaspektid. Rahaline toetus ning arengu- ja naabruspoliitika vahendid annavad panuse kohaliku suutlikkuse suurendamisse, sealhulgas piirikontrolli, varjupaigamenetlusse, inimkaubandusevastasesse võitlusesse ja taasintegreerimise püüdlustesse.

  • Rändajaid kasu saamise eesmärgil ära kasutavate inimkaubitsejate ärimudeli lõhkumine on ebaseadusliku rändega võitlemisel kesksel kohal. Selle saavutamiseks on oluline tagada tulemuslik naasmine. Tulemuste saavutamisel tuleb samuti lähtuda Türgi ja Lääne-Balkani riikidega tehtava koostöö ning EUNAVFOR MED SOPHIA operatsiooni kogemustele. Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike lähetamine prioriteetsetesse päritolu- ja transiidiriikidesse aitab koordineerida ELi koostööd. Kesksetes asukohtades viiakse lõpule rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist käsitlevate ELi koostööplatvormide loomine.

  • Seaduslike rändeteede loomine: Kui tahame veenda inimesi loobuma ohtlikust rännakust, peame looma alternatiivsed seaduslikud võimalused Euroopasse saabumiseks ja tagama suurema humanitaarse vastuvõtusuutlikkuse nende päritoluriikidele lähemal. EL toetab ÜRO juhitava üleilmse ümberasustamiskava loomist, et aidata kaasa riigisiseste põgenike õiglasele jagamisele ja tõkestada ebaseaduslikku rännet. Kavandatav ettepanek struktureeritud ümberasustamiskava kohta on otsene näide ELi pühendumusest.

  • Rahastamisvahendid: Suurendatakse rahalisi vahendeid, mille eesmärk on tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega, ning muudetakse paindlikumaks programmide rakendamine. Uue partnerluse raames ühendatakse arukalt lühiajalised toetused ja pikaajalised rahastamisvahendid, et saavutada vahetuid tulemusi ning samas kõrvaldada rände peapõhjused. Lähimal ajal suunatakse Aafrika usaldusfondi veel 1 miljard eurot, millest 500 miljonit eurot moodustab Euroopa Arengufondi reserv ja 500 miljonit eurot saadakse liikmesriikidelt. Lisaks sellele tuleks ümber suunatata traditsioonilised rahastamisprogrammid. Pikemas perspektiivis teeb komisjon ettepaneku põhjalikult läbi vaadata traditsiooniliste arengukoostöö mudelite ulatus ja laad. 2016. aasta sügisel kavatseb komisjon esitada kaugeleulatuva välisinvesteeringute kava osana uue rahastu loomise ettepaneku, et kaasata investeeringuid arenguriikides, võttes aluseks eduka Euroopa investeerimiskava rakendamisel saadud kogemused. Selleks kaasatakse 3,1 miljardit eurot eesmärgiga tagada investeeringud kogusummas ligi 31 miljardit eurot ning võimalusega suurendada neid 62 miljardi euroni, kui liikmesriigid ja teised partnerid osalevad ELiga võrdsel määral. Euroopa Investeerimispank juba töötab algatusega, mille eesmärk on kaasata järgmise viie aasta jooksul Aafrikas täiendavaid rahalisi vahendeid. Uues välisinvesteeringute kavas keskendutakse ka sihtotstarbelisele abile, et parandada asjaomaste riikide ettevõtluskeskkonda.

  • Koostöö: Uue partnerluse raames teevad tulemuste saavutamise nimel koostööd EL ja tema liikmesriigid. Ühiste eesmärkide saavutamiseks tuleb tegutseda kooskõlastatult ja mitmekordistada vahendid. Liikmesriike kutsutakse üles andma oma panus, muutes kättesaadavaks samaväärsed rahalised vahendid ja tehes ELiga koostööd kokkulepitu saavutamiseks.

Taust

Euroopasse on geopoliitilistel ja majanduslikel põhjustel saabunud enneolematud ebaseaduslike rändajate vood. Neid rändevooge toetavad jultunud inimkaubitsejad, kes tahavad saada kasu haavatavate inimeste lootusetust olukorrast. Euroopa rände tegevuskava vastuvõtmisele järgnenud aasta jooksul on selgunud, et rändepoliitika ELis ja väljaspool on omavahel otseselt seotud. Kesksel kohal meie väliseesmärkide saavutamisel on usaldusväärne tegutsemine ELi piires, et hoida ära inimkaubandus ja ebaseaduslik liitu sisenemine, ning näidata, et on olemas ka seaduslikud võimalused.

EL on viimase aasta jooksul juba võtnud hulga meetmeid, et muuta välispartneritega tehtavat koostööd veelgi tihedamaks. Rändeteemalised kõrgetasemelised dialoogid ja Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine on andnud uue suuna suhetele rände seisukohast oluliste riikidega. Novembris 2015 Vallettas toimunud tippkohtumine tõi rändeteema ELi ja Aafrika suhete keskmesse. Türgiga tehtav koostöö on olnud ülitähtis, et võidelda üle Egeuse mere põgenemisvõimalust otsivate haavatavate inimeste ärakasutamisega. Nii on tagatud ulatuslikum humanitaarabi andmine Türgis, luues samal ajal uusi seaduslikke ELi pääsemise võimalusi. ELi-Türgi avaldus avas uue võimaluse rändevoogude korrastamiseks ja elude päästmiseks. Mõlema poole võetud üksteist täiendavad rände haldamise meetmed on taganud enneolematult ulatusliku koostöö.

Lääne-Balkani riikide juhtide kohtumine, mis toimus 25. oktoobril, ja sellele järgnenud iganädalased videokonverentsid on parandanud kooskõlastamist ja teabe jagamist ELi liikmesriikide ja olulise Balkani rändetee ääres asuvate naabrite vahel.

ELi rahalised vahendid aitavad luua parema tuleviku kodule lähemal neile, kes muidu oleksid olnud valmis riskima oma eluga ohtlikul ebaseaduslikul rännakul Euroopasse. Piirkondlik Süüria usaldusfond, hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks ja Türgi pagulasrahastu täiendavad olemasolevaid rahastamisprogramme.

Lisateave

Teatis Euroopa rände tegevuskava alusel kolmandate riikidega uue partnerlusraamistiku loomise kohta

1. lisa: Ebaseaduslikud piiriületused ELi, tagasisaatmisotsused ja tulemuslikud tagasisaatmised, 2014–2015

2. lisa: Kõrgetasemelised dialoogid

3. lisa: Näited peamiste käimasolevate ELi rahastatavate meetmete kohta

4. lisa: Rahalised kohustused ja liikmesriikide maksed usaldusfondidesse ja Türgi pagulasrahastusse

TEABELEHT: Uus partnerlusraamistik

TEABEKIRI: Liikudes Euroopa rände tegevuskava alusel kolmandate riikidega uue partnerlusraamistiku loomise suunas

Euroopa rände tegevuskava käsitlev pressimaterjal

ELi-Türgi avaldus

Lääne-Balkani riikide juhtide kohtumine

IP/16/2072

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar