Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Riigiabi: elektrivõimsuse tagamise mehhanismide sektoriuuringu vahearuandest nähtuvad olulised puudused

Brüssel, 13. aprill 2016

Komisjoni uuring elektrivõimsuse tagamise mehhanismide kohta näitab, et need mehhanismid võivad suurendada elektrienergia varustuskindlust, kuid paljudel liikmesriikidel tuleb põhjalikumalt hinnata, kas need mehhanismid on vajalikud ning muuta nad sihipäraseks ja kulutõhusaks.

Ebavajalikud ja halvasti kavandatud võimsuse tagamise mehhanismid võivad moonutada konkurentsi, takistada elektrienergia liikumist üle riigipiiride ning sundida tarbijaid elektrienergia eest liiga palju maksma.Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike, elektrisektori sidusrühmi ja teisi osalisi esialgsete järelduste kohta oma märkusi esitama.

Konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager sõnas: „Euroopa tarbijad ja ettevõtjad ei peaks seisma silmitsi elektrikatkestustega ning võimsuse tagamise mehhanismid aitavad seda ohtu vähendada. Samas ei peaks tarbijad maksma elektrienergia eest liiga palju ja konkurentsi ei tohiks moonutada. Täna avaldatud aruanne näitab, et liikmesriikidel on veel palju arenguruumi võimsuse tagamise mehhanismide vajalikkuse hindamise ja nende ülesehituse kavandamise alal. Et võimsuse jaotamise mehhanism oleks tõhus, peab see olema avatud ja võtma arvesse väljaspool ELi piire tarnitavat elektrienergiat, aidates nii kaasa energialiidu loomisele Euroopas.

2015. aasta aprillis algatas Euroopa Komisjon riigiabi sektoriuuringu selliste riiklike meetmete kohta, millega tagatakse, et stabiilse elektrivarustuse tagamiseks vajaliku elektri tootmiseks on igal ajal olemas piisavalt võimsust (nn võimsuse tagamise mehhanismid). Uuringu eesmärk on koguda võimsuse tagamise mehhanismide kohta teavet, saamaks eelkõige teada seda, kas nendega on tagatud piisav elektrivarustus, mis ei moonuta konkurentsi ega kaubandust ELi ühtsel turul. Sellega täiendatakse komisjoni energialiidu strateegiat, mille eesmärk on luua Euroopas ühendatud, integreeritud ja turvaline energiaturg.

Viimase aasta jooksul on komisjon kogunud enam kui 120 turuosaliselt ja avalik-õiguslikult asutuselt palju teavet varasemate, olemasolevate ja kavandatavate võimsuse tagamise mehhanismide kohta 11 liikmesriigis (Belgia, Horvaatia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Poola, Portugal, Hispaania ja Rootsi). Komisjon tegi kindlaks 28 võimsuse tagamise mehhanismi, mille võib jagada kuude eri liiki. Kõige levinum on strateegiline varu, millest riik teeb teatavatele elektrijaamadele makseid, et nad vajaduse korral tegevust alustaksid. Liikmesriikide hiljutised algatused osutavad, et üha enam võetakse kasutusele avatud ja kaasavaid mehhanisme, milles võivad põhimõtteliselt osaleda kõigile tootmisvõimsuse pakkujatele. See on positiivne arengusuund: selleks et luua tõeline energialiit ning tagada, et tarbijate ja ettevõtjate kulud oleksid minimaalsed, peaksid võimsuse tagamise mehhanismid olema avatud kõigile – nii kodu- kui ka välismaistele tootmisvõimsuse pakkujatele, sõltumata tehnoloogiast.

Siiski nähtub täna avaldatud vahearuandest, et sageli ei analüüsi liikmesriigid nõuetekohaselt ja järjekindlalt, kas võimsuse jaotamise mehhanismid on tegelikult vajalikud. Samuti ilmneb, et teatavad olemasolevad võimsuse tagamise mehhanismid võiksid olla sihipärasemad ja kulutõhusamad. Kõnealused järeldused ei mõjuta komisjoni hinnangut konkreetsete mehhanismide ELi riigiabi eeskirjadele vastavuse kohta. Selleks tuleb mehhanisme ükshaaval analüüsida.

Võimsuse tagamise mehhanismid võivad olla vajalikud

Üha enam ELi liikmesriike on väljendanud muret selle üle, et elektritarned ei suuda katta nõudlust, kuna turu ebakindluse ja reguleeriva sekkumise tõttu ei ole tehtud piisavalt investeeringuid. Lisaks peab nõudlus olema täielikult kaetud pakkumisega ka siis, kui muutuva võimsusega energiaallikaid napib (nt kui teatud perioodil on vähe tuult või päikest).

Uuringu esialgsetest tulemustest nähtub, et hetkel ei pruugi turg iseenesest suuta teatavates piirkondades varustuskindlust asjakohasel tasemel säilitada. Osaliselt võib põhjuseks olla see, et paljudes riikides on kehtestatud suhteliselt madalad piirhinnad, või see, et investoritel ei ole alust arvata, et elektrihinnad tõusevad rasketel aegadel piisavalt, et ergutada võimsusesse tehtavaid investeeringuid. Olemasoleva elektrituru korralduse reformikavaga — mis on üks peamisi ELi energialiidu eesmärke — soovitakse turu toimimist tulevikus oluliselt parandada. Siiski võivad võimsuse tagamise mehhanismid teatavatel juhtudel vajalikuks osutuda, näiteks üleminekuperioodil, kui elektrienergia varustustase võib olla puudulik.

Võimsuse tagamise mehhanismid peavad vastama tegelikule vajadusele

Komisjoni uuringu esialgsetest tulemustest nähtub, et mitmete olemasolevate võimsuse tagamise mehhanismide kavandamisel ei ole eelnevalt hinnatud, kas asjaomasel turul on varustuskindluse probleeme. Peaaegu pooltes vaatluse all olnud liikmesriikides ei ole asjakohast varustuskindluse taset nõuetekohaselt kindlaks määratud enne selle taseme tõstmiseks võimsuse tagamise mehhanismi kehtestamist. Lisaks on varustuskindluse taseme hindamise meetodid liikmesriigiti väga erinevad, mis muudab piiriülese võrdlemise ja koostöö keeruliseks. Paljud hindamised on tehtud pelgalt siseriiklikust perspektiivist lähtudes ja neis ei võeta arvesse võimalikke tarneid naaberriikidest. Kui puudub probleemide tuvastamiseks ja riski hindamiseks mõeldud põhjalik ja ühtlustatud meetod, võidakse võimsuse tagamise mehhanismide raames kasutada riiklikke vahendeid selleks, et rahastada kuluka ebavajaliku võimsuste tootmist, mis toob ELi tarbijate ja ettevõtjate jaoks kaasa kõrgemad hinnad.

Võimsuse tagamise mehhanismide ülesehitus vajab parandamist

Vahearuandes tuuakse esile olulisi probleeme seoses võimsuse tagamise mehhanismide ülesehitusega paljudes liikmesriikides. Esiteks leidis komisjon, et paljud liikmesriigid ei ole kohaselt hinnanud, milline oleks parim viis elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks. Teiseks ei ole enamikus liikmesriikides elektrivõimsuse eest makstav hind kindlaks määratud konkurentsil põhineva protsessi käigus, vaid selle on ette näinud liikmesriik või see on liikmesriigi ja teenusepakkuja vahel kahepoolselt kokku lepitud. Niisugune olukord tekitab tõsise ülemaksmise ohu, mille tulemusel teenusepakkujaid subsideeritakse. Kolmandaks ei võimalda paljud võimsuse tagamise mehhanismid kõikide potentsiaalsete pakkujate ja tehnoloogiate osalemist, mis võib pakkujate vahelist konkurentsi asjatult piirata või tõsta võimsuse eest makstavat hinda. Lõpuks nähtub uuringust veel, et teiste liikmesriikide elektrijaamadel on väga harva lubatud otse või kaudselt riiklikes võimsuse tagamise mehhanismides osaleda.

Juhul kui kõik need probleemid kinnitust leiavad, võivad võimsuse tagamise mehhanismid konkurentsi moonutada ning tuua kaasa kõrgemad elektrihinnad, soodustades põhjendamatult konkreetseid tootjaid või tehnoloogiaid, ning võivad takistada piiriülest elektrienergiaga kauplemist.

Edasised sammud

Täna avaldatud vahearuanne on avalikuks aruteluks avatud. Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike, elektrisektori sidusrühmi ja teisi osalisi vahearuande ning sellele lisatud talituste töödokumendi kohta oma märkusi esitama 6. juuliks 2016. Komisjon koostab saadud märkusi arvesse võttes sektoriuuringu kohta lõpparuande käesoleva aasta jooksul. Vahepeal jätkab komisjon võimsuse tagamise mehhanismide hindamist ELi riigiabi eeskirjade, eelkõige 2014. aasta keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste alusel.

Sektoriuuring annab panuse ka komisjoni energialiidu eesmärkide saavutamisse. Eelkõige võetakse uuringu tulemusi arvesse elektrituru uue korralduse kohta tehtavates seadusandlikes ettepanekutes, mis kavatsetakse esitada selle aasta jooksul.

Lisateabe saamiseks vt teabelehte.

Aruanne ja komisjoni talituste töödokument on kättesaadavad siin.

IP/16/1372

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar