Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa piiri- ja rannikuvalve Euroopa välispiiride kaitsmiseks

Strasbourg, 15. detsember 2015

Euroopa piiri- ja rannikuvalve Euroopa välispiiride kaitsmiseks

Euroopa Komisjon võtab täna vastu tähtsa meetmete paketi, et hallata ELi välispiire ja kaitsta meie sisepiirideta Schengeni ala. Tänased ettepanekud aitavad juhtida rännet tõhusamalt, parandada sisejulgeolekut Euroopa Liidus ning tagada isikute vaba liikumine. Komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada välispiiride tõhus ja jagatud haldamine. Selleks et Euroopa kodanike julgeolekut veelgi suurendada, teeb komisjon ettepaneku alustada kõigi Schengeni ruumi sisenevate ja sealt väljuvate isikute süstemaatilist kontrolli asjaomaste andmebaaside abil.

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Vaba liikumise alal, kus puuduvad sisepiirid, peab Euroopa piiride haldamine olema jagatud vastutus. Rändekriis on meile selgelt kätte näidanud praeguse süsteemi lüngad ja nõrgad kohad. Samas peaks see süsteem tagama, et ELi standardid toimiksid. Seepärast on aeg kasutusele võtta tõeliselt integreeritud piirihaldussüsteem. Euroopa piiri- ja rannikuvalve koosneb toimimisvõimelisest ametist, kelle käsutuses on inimeste ja tehnilise varustuse reserv, ning liikmesriikide ametitest, kes jätkavad piiride igapäevast haldamist. Meie kavandatud süsteem võimaldab puudused reaalajas tuvastada, et need saaks kiiresti kõrvaldada. Lisaks sellele parandab see meie kollektiivset võimet lahendada kriisiolukordi, kus teatud välispiir satub suure surve alla.

Euroopa rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos lisas: „Praegused rände- ja julgeolekuprobleemid ei tunne piire ning vaja läheb tõeliselt üleeuroopalikku lähenemist. Uuel ametil on laiemad volitused ja ta jätkab sealt, kus Frontexi võimalused aidata liikmesriike välispiiride haldamisel lõppesid. Täna loome me rohkem Euroopat, et kontrollida meie välispiire, kiirendada ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist, muuta meie asüülisüsteem abivajajate jaoks korralikult toimivaks ning karmistada kontrolle Euroopa Liidu välispiiril. Täna esitletav piiripakett suurendab meie kodanike julgeolekut ning tagab kõrgetasemelise piirihalduse."

Euroopa piiri- ja rannikuvalve

Euroopa piiri- ja rannikuvalve koondab enda alla Frontexist välja kasvanud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, kes jätkavad välispiiride igapäevast haldamist.

Uuel Euroopa piiri- ja rannikuvalvel on:

  • kiirelt mobiliseeritav ekspertide ja tehnilise varustuse reserv: ameti käsutuses on vähemalt1500 eksperti , kelle saab mobiliseerida vähem kui 3 päeva jooksul. Ametil on esimest korda võimalus hankida ise varustust ning kasutada liikmesriikide poolt antavat tehnilise varustuse reservi. Tulevikus ei ole Euroopa piirioperatsioonides enam personali ega varustuse puuduse probleemi. Uue ameti koosseisuline personal on üle kahe korra suurem kui Frontexil ja hõlmab 2020. aastaks ligi 1000 inimest, sealhulgas operatiivtöötajaid;

  • seire - ja järelevalveülesanded: luuakse seire- ja riskianalüüsi keskus, et jälgida Euroopa Liitu suunduvaid ja liidu sees toimuvaid rändevooge ning teha riskianalüüse ning kohustuslikke haavatavushindamisi nõrkade kohtade kindlaks tegemiseks ja kõrvaldamiseks. Liikmesriikidesse saadetakse kontaktametnikud, et tagada piiriintsidentide ohu korral kohaleolek kohapeal. Amet on võimeline hindama, milline on liikmesriigi tegevusvõime (nagu tehniline varustus ja vahendid) tulla toime probleemidega riigi välispiiridel ning nõuda liikmesriikidelt meetmete võtmist, et lahendada olukord kindlaks määratud tähtaja jooksul;

  • õigus sekkuda: liikmesriigid võivad taotleda ühisoperatsioonide korraldamist ning piirivalve kiirreageerimisrühmade sekkumist ning nende toetamiseks Euroopa piiri- ja rannikuvalve meeskondade kasutamist.Kui esineb vajakajäämisi või kui liikmesriik on suure rändesurve all, mis ohustab Schengeni ala, ning riiklik tegevus ei ole piisav või ei anna tulemusi, võib komisjon võtta vastu rakendusotsuse, milles ta määrab kindlaks, et olukord teatud välispiiril vajab kiirmeetmete võtmist Euroopa tasandil.See võimaldab ametil sekkuda ning rakendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve meeskondi, et tagada kohapealne tegevus isegi siis, kui liikmesriik ei suuda või ei taha võtta vajalikke meetmeid;

  • rannikuvalve poolne järelevalve: riiklik rannikuvalve on piirikontrolli ülesandeid täites Euroopa piiri- ja rannikuvalve osa. Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti volitused viiakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve volitustega vastavusse. Need kolm ametit saavad alustada ühiseid järelevalveoperatsioone, näiteks kasutades Vahemerel ühiselt kaugjuhitavaid õhusõiduki süsteeme (droone);

  • volitused tööks kolmandates riikides: ametile antakse uus volitus saata naaberriikidesse kontaktametnikke ja käivitada seal ühisoperatsioone;

  • suurem roll tagasisaatmisel: ameti sees luuakse Euroopa tagasisaatmise büroo, kes võib kasutada saatjaisikutest, jälgijatest ja tagasisaatmisspetsialistidest koosnevaid Euroopa tagasisaatmise meeskondi, kes hoolitsevad ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tõhusa tagasisaatmise eest. ELi standardse tagasipöördumise reisidokumendiga tagatakse tagasipöördujate parem aktsepteerimine kolmandates riikides;

  • sisejulgeoleku tagamise ülesanne: amet lisab oma riskianalüüsi ka piiriülesed kuriteod ja terrorismi ning teeb terrorismi ennetamiseks koostööd muude liidu ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, austades seejuures täielikult põhiõigusi.

ELi kodanike süstemaatilised kontrollid välispiiridel

Julgeoleku suurendamiseks Schengeni alal teeb komisjon ettepaneku viia Schengeni piirieeskirjadesse sisse konkreetne muudatus ja kehtestada ELi kodanike kohustuslik süstemaatiline kontrollimine maismaa-, mere- ja õhuvälispiiridel. ELi kodanike kohustuslikul kontrollimisel kasutatakse Schengeni infosüsteemi, Interpoli varastatud ja kadunud reisidokumentide andmebaasi ja asjakohaseid siseriiklikke süsteeme, et kontrollida, kas saabuvad isikud kujutavad endast ohtu avalikule korrale ja sisejulgeolekule. Ettepanekus rõhutatakse ka vajadust kontrollida biomeetrilisi tunnuseid ELi kodanike passides, kui on põhjust kahelda passi ehtsuses või passi kasutaja õiguspärasuses. Kontrollimine muutub nüüd kohustuslikuks ka Euroopa Liidust väljumisel.

Kuna dokumentide ja isikute kontrollimist saab põhimõtteliselt teha korraga, ei tohiks andmebaasidest otsingu tegemine piiriületust aeglustada. Eeskirjad võimaldavad paindlikkust juhtudel, kui süstemaatilised kontrollid takistaksid liiklust piiridel ebaproportsionaalselt palju. Sellistel juhtudel võivad liikmesriigid riskianalüüsile tuginedes otsustada korraldada sihipäraseid kontrolle teatud piiriületuspunktides maismaal ja merel. Riskianalüüs tuleb edastada ametile, kes saab oma haavatavushindamises hinnata, kuidas erandit on kohaldatud.

Süstemaatilisi kontrolle andmebaasides tehakse päringutabamuspõhimõttel. See tähendab, et kui isik ei kujuta endast ohtu, siis kontrollimist ei registreerita ning isiku andmeid edasi ei töödelda. Sellisel andmebaaside kasutamine mõjutab isikuandmete kaitset minimaalselt ning on põhjendatud julgeolekukaalutlustega.

Taust

Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomine, millest president Juncker oma 9. septembri kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rääkis, on osa meetmetest, mida võetakse Euroopa rände tegevuskava raames, et parandada julgeolekut ELi välispiiridel ja tõhustada nende haldamist. Euroopa rände tegevuskavas, mille komisjon võttis vastu 2015. aasta mais, väljendatakse vajadust hallata rännet terviklikumal ja kõikehõlmavamal viisil. Seda eesmärki on rõhutanud ka Euroopa Parlament ning oma selgete suunistega kinnitanud Euroopa Ülemkogu 23. septembril ja 15. oktoobril.

Vastusena hiljutistele Pariisis aset leidnud traagilistele sündmustele ning välisterroristidest lähtuvale suurenevale ohule, on komisjon astunud samme, et kiirendada Euroopa julgeoleku tegevuskava raames tehtavat tööd ja meetmete rakendamist. Tänane ettepanek on vastus vajadusele suurendada julgeolekukontrolle ELi välispiiridel, nagu siseministrid 20. novembril otsustasid.

Lisateave

TEABELEHT: Euroopa piiri- ja rannikuvalve

TEABELEHT: Süstemaatilised kontrollid välispiiridel

Üksikasjalikud küsimused ja vastusedEuroopa piiri- ja rannikuvalve

Seadusandlikud dokumendid

Euroopa rände tegevuskava

IP/15/6327

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar