Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Komisjoni algatatud ELi andmekaitsereformis kokkuleppimine hoogustab digitaalse ühtse turu arengut

Brüssel, 15. detsember 2015

Euroopa Komisjon esitas 2012. aastal ELi andmekaitsereformi ettepaneku, millega viia Euroopa digiajastusse (IP/12/46)

Euroopa Komisjon esitas 2012. aastal ELi andmekaitsereformi ettepaneku, millega viia Euroopa digiajastusse (IP/12/46). Pärast kolme institutsiooni vahelisi lõplikke läbirääkimisi nn kolmepoolsetel kohtumistel jõuti täna Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokkuleppele.

Enam kui 90 % eurooplasi kinnitavad, et nad soovivad kogu ELis ühesuguseid andmekaitseõigusi olenemata sellest, kus nende andmeid töödeldakse – see saab peagi tõeks. Reformipaketiga tehakse lõpp praegu ELis kehtivate erinevate andmekaitsenormide rohkusele.

Digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip ütles: „Tänane kokkulepe on digitaalse ühtse turu arengus suur samm edasi. Sellega eemaldatakse tõkkeid ja avatakse uksi. Euroopa digituleviku ülesehitamise tähtsaim komponent on usaldus. Läbimõeldud ühiste andmekaitsestandardite olemasolul võivad inimesed olla kindlad, et neil on kontroll oma isikuandmete üle. Nii saavad inimesed nautida kõiki digitaalse ühtse turu pakutavaid teenuseid ja võimalusi. Me ei tohiks pidada privaatsust ja andmekaitset majandustegevust piiravateks. Tegelikkuses annavad need olulise konkurentsieelise. Tänane kokkulepe loob tugeva aluse innovaatiliste digiteenuste arendamiseks Euroopas. Nüüd on meie järgmine samm eemaldada piiriülest andmevoogu takistavad põhjendamatud tõkked: kohalik tava ja vahel ka siseriiklik õigus, mis piiravad teatavate andmete talletamist ja töötlemist väljaspool riigi territooriumi. Seega liikugem edasi ning loogem ELis avatud ja edukas andmemajandus – tuginedes kõrgeimatele andmekaitsestandarditele ning ilma põhjendamatute tõketeta.”

Věra Jourová, õigusküsimuste, tarbijate ja soolise võrdõiguslikkuse volinik, ütles: „Täna täidame Junckeri komisjoni lubaduse andmekaitsereform 2015. aastal lõpule viia. Nendest üleeuroopalistest õigusnormidest on rõõmu nii kodanikel kui ka ettevõtetel. Kodanikud ja ettevõtted saavad kasu digiajastu jaoks sobilikest selgetest õigusnormidest, mis tagavad kindla kaitse ja samas loovad võimalusi ning hoogustavad innovatsiooni Euroopa digitaalsel ühtsel turul. Politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste ühtlustatud andmekaitsenormid hõlbustavad aga liikmesriikidevahelist vastastikusel usaldusel põhinevat õiguskaitsekoostööd, panustades seega Euroopa julgeoleku tegevuskavva.”

Reform teostatakse kahe õigusaktiga.

  • Isikuandmete kaitse üldmäärusega saavad inimesed suurema kontrolli oma andmete üle. Ühtlasi võimaldavad tänapäevasemad ja ühtlustatud õigusnormid ettevõtetel kasutada digitaalse ühtse turu võimalusi täies ulatuses, sest väheneb bürokraatia ja suureneb tarbijate usaldus.
  • Politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste andmekaitse direktiiviga tagatakse, et ohvrite, tunnistajate ja kuriteos kahtlustatavate isikute andmed on nõuetekohaselt kaitstud nii kriminaaluurimis- kui ka õiguskaitsemenetluste kontekstis. Ühtlasi hõlbustavad enam ühtlustatud seadused ka politsei ja prokuröride piiriülest koostööd, et kogu Euroopas tõhusamalt kuritegude ja terrorismiga võidelda.

Iga kodaniku põhiõigus

Reformiga saavad inimesed taas kontrolli oma andmete üle. Eurobaromeetri hiljutise uuringu kohaselt märkis kaks kolmandikku eurooplastest (67%), et täieliku kontrolli puudumine internetis sisestatava teabe üle teeb neid murelikuks. Kümnest eurooplasest seitse muretseb selle üle, kuidas ettevõtted neile avaldatud teavet kasutada võivad. Andmekaitsereformiga tugevdatakse õigust andmete kaitsmisele, mis on ELi üks põhiõigusi, ning võimaldatakse isikuandmete andmisel lähtuda usalduse olemasolust.

Uutes õigusnormides on nende murekohtadega arvestatud, tugevdades olemasolevaid õigusi ja andes üksikisikutele suurem kontroll oma isikuandmete üle. Eelkõige tähendab see järgmist:

  • hõlpsam ligipääs oma andmetele: üksikisikutele antakse rohkem teavet nende andmete töötlemise kohta ning see teave tuleb kättesaadavaks teha selgel ja arusaadaval viisil;
  • õigus andmete ülekantavusele: oma isikuandmete ühe teenuseosutaja juurest teise juurde viimine muutub lihtsamaks;
  • selgemalt sõnastatud õigus olla unustatud: kui te ei soovi enam oma andmete töötlemist, siis eeldusel, et andmete säilitamiseks ei ole muud õiguspärast alust, andmed kustutatakse;
  • isiku õigus saada teada, et tema isikuandmeid on häkitud: näiteks peavad ettevõtted ja organisatsioonid riigi järelevalveasutusele võimalikult kiiresti tõsistest andmete turvalisuse rikkumistest teda andma, et kasutajad saaksid vajalikke meetmeid võtta.

Selged tänapäevased õigusnormid ettevõtetele

Tänapäeva digitaalmajanduse tingimustes on isikuandmed omandanud väga suure majandusliku tähtsuse, eriti nn suurandmete valdkonnas. Euroopas kehtivate andmekaitsenormide ühtlustamisega annavad seadusandjad rohelise tule ärivõimalustele ja innovatsioonile.

  • Üks maailmajagu, ühed normid: määrusega kehtestatakse ühtne õigusnormide kogum, mis muudab ELis äriajamise ettevõtete jaoks lihtsamaks ja odavamaks.
  • Ühtne kontaktpunkt: ettevõtted peavad suhtlema üheainsa järelevalveasutusega. Seeläbi hoitakse kokku hinnanguliselt 2,3 miljardit eurot aastas.
  • Euroopa pinnal kehtivad Euroopa õigusnormid: väljaspool Euroopat asuvad ettevõtjad peavad ELis teenuseid pakkudes pidama kinni samadest õigusnormidest.
  • Riskipõhine meetod: õigusnormides välditakse koormava universaalse kohustuse määramist ning selle asemel lähtutakse vastavatest individuaalsetest riskidest.
  • Innovatsiooni soodustavad õigusnormid: määrusega tagatakse, et andmekaitse turvameetmed on toodetesse ja teenustesse sissekodeeritud alates arendamise varaseimast etapist (lõimitud andmekaitse). Soodustatakse privaatsust kaitsvaid tehnoloogiaid, nt pseudonüümimist, et kasutada ära nn suurandmete innovatsiooni ja samas kaitsta privaatsust.

Eelised suurtele ja väikestele

Andmekaitsereformiga stimuleeritakse majanduskasvu, vähendades Euroopa ettevõtete ning eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks kulusid ja bürokraatiat. ELi andmekaitsereformiga aidatakse VKEdel uutele turgudele pääseda. Uute õigusnormide kohaselt saavad VKEd bürokraatia vähenemisest kasu alljärgneval neljal viisil.

  • Lõpp teavitustele: järelevalveasutuste teavitamine on formaalsus, millega ettevõtetele kaasneb igal aastal 130 miljoni euro suurune kulu. Reformiga kaotatakse see vajadus täielikult.
  • Iga sent on arvel: kui andmetele juurdepääsu saamise nõuded on ilmselgelt põhjendamatud või ülemäärased, siis saavad VKEd nõuda juurdepääsu andmise eest tasu.
  • Andmekaitseametnikud: VKEd on vabastatud kohustusest määrata andmekaitseametnik, v.a kui andmetöötlus on nende põhitegevus.
  • Mõjuhinnangud: VKEd on kohustatud mõjuhinnangut tegema ainult suure riski korral.

Isikuandmete kaitsmine õiguskaitse valdkonnas

  • Õiguskaitseasutuste parem koostöö

Politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste andmekaitse uuele direktiivile tuginedes saavad ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetada juurdlusteks vajatavat teavet tõhusamalt ja tulemuslikumalt, parandades Euroopas koostööd terrorismivastase võitluse ja muude raskete kuritegude vastu võitlemise vallas.

Politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste andmekaitse direktiivis võetakse arvesse õiguskaitse erivajadusi ja austatakse liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ning seda täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga.

  • Kodanike andmete parem kaitse

Üksikisikute isikuandmed on paremini kaitstud ka õiguskaitse otstarbel töötlemisel,sh kuritegevuse ennetamiseks. Sellega kaitstakse kõiki – nii ohvrit, kurjategijat kui ka tunnistajat. Euroopa Liidus peab igasugune õiguskaitse otstarbel töötlemine vastama vajalikkuse, proportsionaalsuse ja seaduslikkuse põhimõttele ning üksikisikutele tuleb tagada sobivad kaitsemeetmed. Järelevalve tagavad sõltumatud riiklikud andmekaitseasutused ning ette tuleb näha tõhusad õiguskaitsevahendid.

Politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste andmekaitse direktiivis nähakse ette selged õigusnormid, mida tuleb kohaldada siis, kui isikuandmete edastamisega tegelevad väljaspool ELi asuvad õiguskaitseasutused, et vältida üksikisikutele ELis tagatava kaitsetaseme kahjustamist.

Järgmised sammud

Kolmepoolsel kohtumisel saavutatud poliitilisele kokkuleppele järgneb lõplike tekstide ametlik vastuvõtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2016. aasta alguses. Uute õigusnormide kohaldamine algab kaks aastat hiljem.

Komisjon teeb uute õigusnormide ühtse kohaldamise tagamiseks tihedat koostööd liikmesriigi andmekaitseasutustega. Kaheaastase üleminekuaja jooksul teavitab komisjon kodanikke nende õigustest ning ettevõtteid nende kohustustest.

Andmekaitseasutused teevad piiriüleste andmekaitsejuhtumite lahendamiseks tulevikus tihedamat koostööd, eelkõige ühtse kontaktpunkti mehhanismi kaudu.

Taust

Andmekaitsepakett on digitaalse ühtse turu ja ELi julgeoleku tegevuskava toimimiseks võtmetähtsusega.

Jaanuaris 2012 (vt IP/12/46) Euroopa Komisjoni välja pakutud andmekaitsereformi pakett hõlmab isikuandmete kaitse üldmäärust ning politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste andmekaitse direktiivi. Sellega ajakohastatakse ja asendatakse praeguseid andmekaitsenormid, mis põhinevad 1995. aasta andmekaitsedirektiivil ja 2008. aasta raamotsusel politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonnas.

Lisateave

ELi andmekaitsereform

 

 

 

IP/15/6321

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar