Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Ajalooline kliimakokkuleppe Pariisis: EL ülemaailmsete jõupingutuste eesotsas

Paris, 12. detsember 2015

Euroopa Liit on täitnud keskset rolli täna Pariisis saavutatud ajaloolises kokkuleppes, millega 195 riiki võtsid vastu uue üldise õiguslikult siduva ülemaailmse kliimaleppe.

Ulatuslikus ja tasakaalustatud kokkuleppes, mis on esimene oluline mitmepoolne lepe 21. sajandil, on esitatud ülemaailmne tegevuskava selle kohta, kuidas vältida ohtlikke kliimamuutusi, piirates globaalset soojenemist tunduvalt alla 2 °C taseme.

Lepe on kulminatsiooniks rahvusvahelise üldsuse aastaid kestnud jõupingutustele, et saavutada üldine mitmepoolne kokkulepe kliimamuutuste osas. Arvestades asjaolu, et Kyoto protokolliga ühinenud riikide arv oli piiratud ja et Kopenhaagenis ei jõutud 2009. aastal kokkuleppele, on EL loonud arenenud riikide ja arengumaade laiapõhjalise koalitsiooni, mille kõrged eesmärgid aitasid jõuda Pariisi konverentsi eduka tulemuseni. Pariisi kokkulepe saadab investoritele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele selge sõnumi, et ülemaailmne üleminek puhtale energiale on pöördumatult alanud ja et tuleb hakata kasutama muid ressursse kui saastavad fossiilkütused.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles: „Täna saavutati maailmas üksmeel kliimamuutustega võitlemise osas. Kokkuleppega visatakse maailmale päästenöör, viimane võimalus pärandada tulevastele põlvkondadele stabiilsem ja puhtama keskkonnaga ning õiglasema ühiskonna ja jõukama majandusega planeet. See kindel kokkulepe annab tõuke minna kogu maailmas üle puhtale energiale. Lepe on suur õnnestumine ka Euroopa Liidu jaoks. Me oleme pikka aega olnud kliimameetmete valdkonnas maailmas juhtpositsioonil ja Pariisi kokkulepe näitab meie eesmärke kogu maailmale. Tahan tänada ELi pealäbirääkijat volinik Miguel Arias Cañetet ja tema meeskonda, kes töötasid väsimatult kokkuleppe teostumise nimel ja säilitasid Euroopa Liidu keskse rolli kogu läbirääkimiste vältel. Olen teie kõigi üle uhke.”

ELi kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete sõnas: „Kokkulepe on Euroopa jaoks suur võit. Kuid veelgi tähtsam on, et see on suur võit üleilmsele kogukonnale. Euroopa oli Pariisis ulatusliku ja õiguslikult siduva ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamisel tehtud jõupingutuste eesotsas. Oleme sõlminud liite ja teised on ühinenud. Uues kokkuleppes kajastuvad meie peamised eesmärgid − pikaajalise eesmärgina leppe läbivaatamine iga viie aasta järel ja läbipaistvus. Samuti kinnitatakse kokkuleppes taas ülemaailmset kohustust jätkata abivajajate toetamist. Me oleme olnud edukad. Nüüd tuleb hakata oma lubadusi täitma. Euroopa juhib ka edaspidi ülemaailmset vähese CO2-heitega majandusele üleminekut, milles kokku leppisime.”

 

Pariisi kliimakokkuleppe

Pariisi kliimamuutustealane kokkulepe on sillaks praeguse poliitika ja enne käesoleva sajandi lõppu saavutatava kliimaneutraalsuse vahel. Valitsused leppisid Pariisis kokku eesmärkides, kohustustes ja solidaarsuses.

Eesmärgid: valitsused leppisid kokku pikaajalises eesmärgis hoida maakera keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja seadsid eesmärgiks piirata tõusu 1,5 °C-le, kuna see aitaks oluliselt vähendada kliimamuutustega seotud riske ja tagajärgi. Kokkuleppes nõutakse üleilmsete heitkoguste kõrgeima tasemeni jõudmist võimalikult kiiresti, tunnistades, et see võtab kauem aega arengumaades, ning seejärel heitkoguste kiiret vähendamist vastavalt parimatele olemasolevatele teadusandmetele. Pariisi konverentsi eel ja ajal esitasid riigid põhjalikud kliimaalased riiklikud tegevuskavad oma heitkoguste vähendamiseks. Riiklikult kindlaks määratud kavadest, mis enne Pariisi konverentsi koostati, ei ole 185 veel piisavad selleks, et hoida globaalse soojenemise taset sajandi lõpuks alla 2 °C. Kokkuleppes aga on esitatud moodused selle eesmärgi saavutamiseks.

Kohustused: nimetatud ühise eesmärgi saavutamiseks leppisid valitsused kokku, et kohtutakse iga viie aasta järel, et kehtestada vastavalt teaduse arengule kõrgemad eesmärgid. Samuti nõustusid valitsused andma üksteisele ja üldsusele aru selle kohta, kuidas nad oma eesmärke täidavad, et tagada läbipaistvus ja järelevalve. Ülemaailmne ülevaade antakse iga viie aasta järel. Pikaajalise eesmärgi saavutamisel tehtud edusamme võimaldab jälgida tugev läbipaistvus- ja aruandlussüsteem.

Solidaarsus: EL ja teised arenenud riigid jätkavad kliimameetmete toetamist, et vähendada heitkoguseid ja suurendada arenguriikide vastupanuvõimet kliimamuutuste tagajärgedele. Teisi riike innustatakse sellist toetust vabatahtlikult pakkuma või toetamist jätkama. Arengumaadele antakse jätkuvat ja tõhustatud rahvusvahelist abi kliimamuutustega kohanemiseks. Arenenud riigid kavatsevad edaspidigi täita praegust ühist eesmärki eraldada 100 miljardit USA dollarit aastas; seda kuni 2025. aastani, mil määratakse kindlaks uus ühine eesmärk.

Kaotused ja kahju

Pariisi kokkuleppes on ka eraldiseisev artikkel, mis käsitleb kliimamuutuste tagajärgedega seotud kaotusi ja kahju. Samuti tunnistavad riigid vajadust teha koostööd ning suurendada mõistmist, tegevust ja toetust erinevates valdkondades, nagu varajase hoiatamise süsteemid, hädaolukorraks valmisolek ja riskikindlustus.

Lima-Pariisi tegevuskava

Lima-Pariisi tegevuskava on kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi eesistujate Peruu ja Prantsusmaa algatus, mille eesmärk on ergutada eri sidusrühmade tegevust. Tegevuskavasse kaasati enneolematult suur hulk riike, linnu, ettevõtjaid ja kodanikuühiskonna liikmeid, et kiirendada globaalsete kliimameetmete alast koostööd uue kokkuleppe toetuseks. Algatus on näidanud, et kogu maailmas ollakse valmis tõhustama kliimameetmetealaseid jõupingutusi juba enne Pariisi kokkuleppe jõustumist 2020. aastal. Kaks nädalat kestnud konverentsil tehti mitmeid olulisi avaldusi ja tutvustati murrangulisi algatusi.

President Junckeri juhitava komisjoni prioriteetide kohta kliimameetmete valdkonnas saab rohkem teavet komisjoni veebisaidilt.

IP/15/6308

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar