Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Komisjon astub esimesed sammud ulatuslikuma juurdepääsu pakkumiseks veebisisule ja tutvustab oma visiooni ELi autoriõiguse normide ajakohastamisest

Brüssel, 9. detsember 2015

ELi autoriõiguse normid digiajastule sobivaks

Digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise raames esitab komisjon täna ettepaneku, millele toetudes saaksid eurooplased ka reisides oma veebisisu kasutada, ja ELi autoriõiguse normide ajakohastamise tegevuskava.

Praegu ELis ringi reisivad eurooplased ei pruugi saada kasutada filmide, spordiülekannete, muusika, e-raamatute ja mängude pakkumisega seotud veebiteenuseid, mille eest nad oma kodumaal on maksnud. Täna esitatud määruse ettepanek veebisisu pakkuvate teenuste piiriülese portatiivsuse kohta püüab lahendada selliste piirangutega seotud probleemid, et ELi elanikud saaksid reisides kasutada digitaalset infosisu, mille nad on kodus ostnud või tellinud. Piiriülene portatiivsus on uus tarbijatele pakutav ELi õigus, mis peaks saama reaalsuseks 2017. aastal – samal ajal, kui ELis lõpetatakse rändlustasude kohaldamine (pressiteade). Tegemist on määruse ettepanekuga ja see tähendab, et pärast vastuvõtmist on see kõigis 28 ELi liikmesriigis vahetult kohaldatav.

Lisaks määrusele tutvustab komisjon täna oma arusaama sellest, milline peaks olema tänapäevane ELi autoriõiguse raamistik. Järgmise poole aasta jooksul koostatakse sellele poliitilisele sissevaatele toetudes seadusandlikud ettepanekud ja poliitikaalgatused, milles võetakse arvesse ka mitme avaliku konsultatsiooni tulemusi.

Üldjoontes tahab komisjon tagada, et eurooplastele oleks kättesaadav laialdane valik seaduslikult pakutavat sisu ning et sealjuures oleksid ka autorid ja muude õiguste omajad paremini kaitstud ja saaksid õiglast tasu. Tänapäevasem ja euroopalikum raamistik on kasulik ka sellistele olulistele sektoritele nagu haridus, kultuur, teadus ja innovatsioon.

Digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip sõnas: „Seitse kuud tagasi lubasime, et hakkame digitaalset ühtset turgu kiiremas korras ellu viima. Täna esitame oma esimesed ettepanekud. Tahame tagada sisu piiriülese portatiivsuse. Seaduslikult ostetud sisu – olgu selleks filmid, raamatud, jalgpallivõistlused või teleseriaalid – peab saama endaga kaasas kanda kõikjal Euroopas. Tegemist on põhjapaneva muutusega, mis meenutab seda, mida me tegime rändlustasudega. Samuti tutvustame täna oma arusaama sellest, milline peaks olema autoriõiguse tänapäevane regulatsioon ELis ja kuidas järk-järgult selleni jõuda. Meie eesmärk on avardada inimeste juurdepääsu veebis olevale kultuurisisule ja toetada selle sisu loojaid. Tahame, et Euroopa teadus- ja arendustegevus saaks hoogu juurde tänu sellistele tehnoloogiatele nagu teksti- ja andmekaeve. Digitaalne ühtne turg on see raamistik, mis annab Euroopale võimaluse leida oma koht digiajastus. Tänasest hakkame seda reaalsuseks muutma.”

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther H. Oettinger lisas omalt poolt: „Tänane määruse ettepanek on põhjaliku ümberkorraldusprotsessi esimene samm. Ma arvestan sellega, et kaasseadusandjate toel saab portatiivsus Euroopa tarbijate jaoks 2017. aastaks reaalsuseks ning kõik saavad ka ELis reisides oma lemmikmaterjale kasutada ilma, et peaksid sealjuures pelgama rändlustasusid, mis kaotatakse 2017. aasta keskpaigaks. Meie tegevuskava annab suuna kätte uutele reformidele, millega tehakse algust järgmise aasta kevadel: tahame, et autoriõiguse tingimused oleksid innustavad ja õiglased, et need aitaksid tasustada loomingulisusse investeerimist ja muudaksid sisule seadusliku juurdepääsemise ja selle kasutamise lihtsamaks. Pooleli on platvormide ja veebis tegutsevate vahendajate rolli käsitlev töö, mis peaks samuti aitama kujundada meie plaanidest konkreetsed ettepanekud.”

Komisjon tutvustas täna ka uusi norme, mille abil parandada Euroopa tarbijatele veebis tehtavate ostude puhul pakutavat kaitset ja aidata ettevõtjatel tegeleda piiriülese müügiga (pressiteade). Need kaks on esimesed maikuise digitaalse ühtse turu strateegia raames esitatud seadusandlikud ettepanekud.

Autoriõiguse euroopalikum ja aja nõuetele vastav raamistik

Komisjoni tegevuskava on rajatud neljale üksteist täiendavale võrdse tähtsusega sambale. Ühtlasi esitatakse tegevuskavas ELi autoriõiguse pikaajaline visioon (vt teatise teabeleht ja üksikasjalikud küsimused ja vastused).

1. Laialdasem juurdepääs sisule kogu ELis

Täna esitatud sisu portatiivsust käsitlevate normide näol on tegemist esimese sammuga, et parandada juurdepääsu kultuuriteostele. Praegu näiteks ei saa prantslane, kes kasutab filmide ja seriaalide vaatamiseks veebiteenust MyTF1, laenutada Ühendkuningriigis ärireisil olles uut filmi. Kui Hollandi Netflixi kasutaja sõidab Saksamaale, siis saab ta vaadata vaid neid filme, mida Netflx pakub Saksa tarbijatele. Kui ta peaks aga Poola sõitma, ei saa ta Netflixist mitte midagi vaadata, sest Poolas Netflix teenuseid ei paku. See kõik muutub. Tulevikus on kasutajatel ELi piires reisides samasugune juurdepääs oma muusikale, filmidele ja mängudele nagu koduski (vt andmelehte uute õigusnormide kohta).

Järgmise aasta kevadel tehakse selles vallas täiendavad ettepanekud. Meie eesmärk on parandada sisu levikut, pakkuda eurooplastele suuremat valikut, suurendada kultuurilist mitmekesisust ja pakkuda loomemajandusele rohkem võimalusi. Komisjon kavatseb parandada veebis pakutavate tele- ja raadioprogrammide piiriülest levikut (selleks vaadatakse läbi satelliit- ja kaabellevi direktiiv) ja hõlbustada piiriüleseks sisule juurdepääsuks litsentside andmist. Samuti aitab komisjon anda uue elu teostele, mida enam ei turustata.

Samuti kasutab komisjon programmi „Loov Euroopa”, et aidata Euroopa kinokunstil jõuda laiema publikuni. Tegevuskava kohaselt tuleks arendada uuenduslikke vahendeid, nt luua veebi otsinguportaalide nn Euroopa koondmootor ja litsentsimiskeskused, mis soodustaksid mõnes üksikus liikmesriigis kättesaadavate filmide levitamist.

2. Autoriõiguse normide erandid innovatiivse ja kaasava ühiskonna nimel

Komisjon kavatseb tegeleda autoriõiguse peamiste eranditega ELis. Erandid lubaksid kindlaksmääratud tingimustel autoriõigusega kaitstud teoste kasutamist ilma õiguste omaja eelneva loata. Komisjon kavatseb ELi õigusnormid läbi vaadata, et teadlastel oleks lihtsam kasutada teksti- ja andmekaeve võimalusi suurte andmekogumite analüüsimiseks. Veel üks prioriteetne valdkond on haridus. Näiteks peaksid veebikursusi andvate õppejõudude suhtes kohaldatavad õigusnormid olema paremad ja selgemad ning kehtima kogu Euroopas. Samuti tahab komisjon aidata puuetega inimesi, et neil oleks juurdepääs arvukamatele teostele (see on ka Marrakechi lepingu eesmärk). Lisaks on komisjonil kavas analüüsida vajadust vähendada nende internetikasutajate õiguskindlusetust, kes laadivad üles enda tehtud fotosid hoonetest ja avalikest kunstiteostest, mille alaline asukoht on avalikus kohas (nn panoraamivabadus).

3. Õiglasema turu loomine

Komisjon hindab, kas loovisiku ja loovtööstuse investeeringu tulemuseks oleva autoriõigusega kaitstud teose veebis kasutamine on litsentside kasutamisega nõuetekohaselt lubatud ja tasustatud. Teisisõnu kavatseme hinnata, kas selliste teoste veebis kasutamisest saadav kasu jaotatakse õiglaselt. Seoses sellega kavatseb komisjon analüüsida uudiseid koondavate teenuste tegevust. Komisjoni lähenemine on proportsionaalne: linkimismaksu kehtestamist kavas ei ole; st kasutajad ei pea hakkama autoriõiguse eest maksma, kui jagavad linke autoriõigusega kaitstud materjalile. Ühtlasi analüüsib komisjon, kas vaja oleks ELi tasandi lahendusi, mis aitaksid suurendada õiguskindlust ja läbipaistvust ning tasakaalustaksid autorite ja esitajate tasustamise süsteemi ELis, võttes arvesse nii ELi kui ka liikmesriikide pädevust. Üldisesse mõttetöösse annavad oma panuse ka platvormide ja veebivahendajate üle peetava avaliku konsultatsiooni tulemused.

4. Võitlus piraatluse vastu

22 % eurooplasi peab materjalide ebaseaduslikku allalaadimist õigustatuks, kui riigis ei ole sellele seaduslikku alternatiivi. See tähendab, et sisu laialdasem kättesaadavus aitab võidelda piraatlusega. Komisjon läheb aga veelgi kaugemale: kõigi intellektuaalomandi õiguste täitmise paremale tagamisele suunatud igakülgse lähenemise raames tahab komisjon tagada kogu ELis autoriõiguse korrektse täitmise. 2016. aastal alustame tööd üle-euroopalise raamistiku kallal, et jälgida raha liikumist ja lõigata läbi selliste ettevõtete rahavood, kes teenivad piraatluse pealt. Sellesse kaasatakse kõik asjaomased partnerid (õiguste omajad, reklaami- ja makseteenuste pakkujad, tarbijaühendused jt), et saavutada kokkulepped 2016. aasta kevadeks. Komisjon kavatseb parandada intellektuaalomandiõiguse täitmise tagamise alaseid ELi õigusnorme ning esimese sammuna kuulutati täna välja avalik konsultatsioon senise õigusraamistiku hindamise ja ajakohastamise kohta. Ühtlasi uurib komisjon, kuidas saaks tõhustada ebaseadusliku sisu kõrvaldamist veebivahendajate poolt.

Pikaajalised plaanid autoriõigusega

Edaspidi on autoriõigust käsitlevate õigusnormide tulemuslik ja ühtlane kohaldamine riikide seadusandjate ja kohtute poolt kogu ELis sama oluline kui normid ise. Praegu ei ole täidetud kõik tingimused, et kaaluda autoriõiguse normide täielikku ühtlustamist kogu ELis kas ühtse autoriõiguse seadustiku või ühtse autoriõiguse kujul, kuid tulevikus tuleks selle poole püüelda.

Taust

Digitaaltehnoloogia on põhjalikult muutnud juurdepääsu loomesisule ning selle tootmist ja levitamist. ELi internetikasutajatest 49 % kuulab muusikat, vaatab videoid ja mängib mänge veebis. Paljud neist, eeskätt noorimad peavad loomulikuks, et saavad seda kõike teha ka ELis reisides. Prognooside kohaselt selline suundumus ainult kasvab, sest eurooplased hakkavad alates 2017. aastast teistes ELi liikmesriikides mobiilsetes seadmetes interneti kasutamise eest vähem maksma (pressiteade). Euroopa koolid ja ülikoolid suhtuvad e-haridusse suure entusiasmiga, teadlased tahavad kasutada värskeimaid sisukaevetehnoloogiaid ja kultuuripärandiga tegelevad asutused on valmis oma kogude digiteerimiseks. Tihedalt autoriõigusega seotud tööstusharud (nt meedia, raamatute kirjastamine, helisalvestus, teleringhääling) annavad ELis tööd enam kui 7 miljonile inimesele. On äärmiselt oluline, et nad saaksid töötada keskkonnas, mis on avatud uutele väljakutsetele. Paraku on suurem osa autoriõiguse norme pärit 2001. aastast ja see tähendab, et mõnes aspektis ei ole need ELi digitaalse ühtse turu loomise seisukohast otstarbekad. Seepärast käsitleski komisjon mais avaldatud digitaalse ühtse turu strateegias ka ELi autoriõiguse ajakohastamise küsimust.

Edusammud teel digitaalse ühtse turu poole

Täna autoriõiguse ja digilepingute kohta vastu võetud uued õigusnormid (pressiteade) on esimesed digitaalse ühtse turu strateegia raames esitatud seadusandlikud ettepanekud. Kokku esitatakse järgmise aasta lõpuks 16 algatust.

Tänased ettepanekud täiendavad digitaalse ühtse turu rajamiseks hiljuti tehtud suurt tööd: kokkuleppeid lõpetada rändlustasude kasutamine 2017. aasta juuniks, kirjutada ELi õigusesse sisse võrguneutraalsuse põhimõte (pressiteade) ja suurendada ELi küberturvalisust (pressiteade). Lisaks teeb komisjon intensiivselt tööd selle nimel, et saavutada käesoleva aasta lõpuks poliitiline kokkulepe ELi andmekaitse õigusnormide tugevdamise kohta.

Lisateave

Täna vastu võetud dokumendid:

Määrus veebisisu teenuste piiriülese portatiivsuse tagamise kohta siseturul

Määrusele lisatud mõjuhinnang

Teatis „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas”

Küsimused ja vastused:

Küsimused ja vastused ELi autoriõiguse normide ajakohastamise kohta

Teabelehed:

Digitaalse infosisuga reisimine Euroopa Liidus

Digiajastusse sobiv ELi autoriõigus 

Veel kasulikke linke:

Digitaalse ühtse turu veebileht (#DigitalSingleMarket)

Euroopa Komisjoni 16 algatust digitaalse ühtse turu elluviimiseks (6. mai 2015)

Digitaalse ühtse turu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi veebileht (@Ansip_EU)

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku Günther H. Oettingeri veebileht (@GOettingerEU)

President Junckeri poliitilised suunised

Komisjoni 2016. aasta tööprogramm

IP/15/6261

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar