Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Pariisi kliimakonverents – ajalooline võimalus vältida ohtlikke kliimamuutusi

Brüssel, 25. november 2015

Euroopa Komisjon esitas täna oma seisukoha ja eesmärgid seoses 30.11–11.12 Pariisis toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsiga.

Teiste riigijuhtide kõrval osalevad konverentsil komisjoni president Jean-Claude Juncker ning kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete.

Euroopa Komisjon rõhutas täna vajadust saavutada 30. novembrist 11. detsembrini Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil õiglane, kõrgete sihtidega ja õiguslikult siduv ülemaailmne kliimakokkulepe. Euroopa Liit töötab selle nimel, et jõuda kõikehõlmava, kestliku ja dünaamilise kokkuleppeni, mis kiirendab kogu maailmas üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele. Kokkulepe ei aita üksnes vähendada kliimamuutusi ega suurendada ühiskonna jõupingutusi kliimamuutuste tagajärgedega kohanemiseks, vaid toetab ELis ja kogu maailmas ka pikaajalist majanduskasvu ja säästvat arengut. Teiste riigijuhtide kõrval osalevad konverentsil komisjoni president Jean-Claude Juncker ning kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete.

President Juncker märkis: „EL tahab Pariisis sõlmida kõrgete sihtidega ja siduva ülemaailmse kliimakokkuleppe. Märtsis olime esimesed, kes esitasid kliimameetmetega seotud ametliku lubaduse, mis kujutab endast siiani kõige ambitsioonikamat panust kliimaläbirääkimistesse. Meie eesmärk hoida ülemaailmset temperatuuri tõusu kuni sajandi lõpuni alla 2 °C on jätkuvalt jõus. Oleme tunnistajaks enneolematule ülemaailmsele liikumisele. Loodan, et see avaldub järgmise nädala läbirääkimiste käigus konkreetse tegevuskavana. Kui Pariisis saavutatakse soovitud tulemus, on meil esmakordselt rahvusvaheline kava, millega kliimamuutuste vastu tõhusalt võidelda.”

Volinik Arias Cañete sõnas: „Nüüd on see käes. Pariisi konverents on ajalooline võimalus, millest tuleb kinni haarata. Peame muutma kõrgete sihtidega, toimivaks ja õiguslikult siduvaks kokkuleppeks selle innukuse, mida oleme näinud Pariisi konverentsi eel. Enam kui 170 riiki, kes toodavad üle 95 % ülemaailmsetest heitkogustest, on kliimamuutustega võitlemise kavad avalikustanud juba enne konverentsi. See näitab olukorda uues valguses. Samuti annab see tunnistust sellest, et valitsused on poliitiliselt otsusekindlad ja valmis kiirelt tegutsema, et Pariisi konverentsiga algaks kliimaalases juhtimises uus ajajärk. Ometi pole põhjust loorberitele puhkama jääda, sest kokkuleppe usaldusväärsus sõltub järgmistest olulistest elementidest: pikaajalisest eesmärgist, selle korrapärasest ülevaatamisest, et suurendada ambitsioone, aruandlusreeglitest ja ülimast läbipaistvusest.”

ELi seisukoht

Selleks et vältida kliimamuutuste halvimaid tagajärgi, tuleb hoida ülemaailmset keskmist temperatuuri tõusu alla 2 °C (võrreldes tööstusajastule eelnenud tasemega). ELi puhul peab uus kokkulepe selgelt väljendama valitsuste tahet vähendada heitkoguseid piisavalt, et hoida temperatuuritõus sajandi lõpuni alla kokkulepitud määra. ELi nägemuse kohaselt hõlmab usaldusväärne kokkulepe järgmisi punkte.

1. Ülemaailmse pikaajalise eesmärgi kavand, millega ärgitatakse sidusrühmi, sealhulgas ettevõtjaid, investoreid ja avalikku sektorit üle minema vähese CO2-heitega majandusele.

2. Meetmed ühiste püüdluste korrapäraseks ülevaatamiseks ja suurendamiseks.

3. Aruandlussüsteem ja suur läbipaistvus, mis tagavad osalisriikidele ja sidusrühmadele kindluse, et lubatu viiakse ellu.

Kliimameetmete rahastamine

EL on valmis jätkuvalt panustama arenenud riikide ühisesse eesmärki rahastada arengumaade kliimameetmeid summaga, mis küündiks 2020. aastaks 100 miljardi USA dollarini aastas. OECD ja Kliimapoliitika Algatuse hiljutisest aruandest selgus, et 2014. aastal eraldati selleks tarbeks 62 miljardit USA dollarit, mis tähendab, et arenenud maad liiguvad jõudsalt eesmärgi poole. EL on teinud kliimameetmete rahastamisse suurima panuse.

10. novembril kinnitasid ELi rahandusministrid (IP/15/6045), et EL ja liikmesriigid eraldasid 2014. aastal kliimameetmete rahastamiseks avaliku sektori vahendeid (toetusi ja laene) suurusjärgus 14,5 miljardit eurot. See arvnäitaja on võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt suurenenud. Aastatel 2014–2020 eraldatakse ELi eelarvest arengumaade meetmete tarbeks vähemalt 14 miljardit eurot (keskmiselt 2 miljardit eurot aastas) avaliku sektori toetusi.

Kliimamuutustega kohanemine

EL peab tasakaalustatud kokkuleppe keskseks osaks kõrgete sihtidega meetmeid, mis aitavad kliimamuutuste tagajärgedeks valmistuda ja nendega toime tulla. Nii heitkoguste vähendamine kui ka kliimamuutustega kohanemine on kliimamuutuste kahjuliku mõjuga kaasnevate riskide juhtimiseks ja vähendamiseks väga olulised, aidates sealhulgas toime tulla kliimamuutuste tagajärgedega seotud võimaliku kahjuga.

Kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi üritused

EL toetab kindlalt Lima-Pariisi tegevuskava – kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi eesistujariikide Peruu ja Prantsusmaa algatust, mille eesmärk on edendada paljusid sidusrühmi kaasavaid meetmeid. Paika on pandud tegevuskava teemadega seotud üritusteprogramm, mis pakub valitsusvälistele osalejatele (näiteks ettevõtetele, linnadele ja organisatsioonidele) võimaluse teha avaldusi või tuua teemakohaseid inspireerivaid näiteid. Teemade seas käsitletakse näiteks metsa, transpordi, ehitiste ja taastuvenergia rolli kliimamuutustega võitlemisel. Neid päevakohaseid teemasid kajastatakse enam kui 100 üritusel, mida korraldatakse kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil ELi paviljonis.

ELi esindatus

ELi nimel peavad Pariisis läbirääkimisi Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Luksemburg.

Lisateave

Teabeleht: küsimused ja vastused Pariisis toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi kohta

Kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi veebileht

Uus Eurobaromeetri uuring kodanike suhtumisest kliimamuutustesse

IP/15/6160


Side Bar