Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Lääne-Balkani riikide ja Türgi kaasamine laienemisprotsessi aitab suurendada piirkonna majanduslikku ja poliitilist stabiilsust

Brüssel, 10. november 2015

Täna vastu võetud aruannetes annab Euroopa Komisjon hinnangu Lääne-Balkani riikide ja Türgi valmisoleku kohta ELi liikmesuse nõuete täitmiseks.

Iga-aastastes aruannetes, mille Euroopa Komisjon täna vastu võttis, on esitatud hinnangud Lääne-Balkani riikide ja Türgi olukorra kohta seoses ELi liikmesuse nõuete täitmisega ning selgitatud, mida on vaja teha, et tulla toime veel lahendamata väljakutsetega.

Volinik Johannes Hahn ütles iga-aastast laienemispaketti esitledes: „Praegune pagulaskriis osutab, kui oluline on ELi ja Kagu-Euroopa riikide tihe koostöö. ELi laienemisprotsess, mis hõlmab Lääne-Balkani riike ja Türgit, on võimas vahend, et tugevdada õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgimist nendes riikides. See hoogustab ka majanduskasvu ja edendab piirkondlikku koostööd. Kindel väljavaade saada ELi liikmeks muudab samm-sammult meie partnerriike ja tugevdab stabiilsust kõikjal liidus. Meie kindel toetus ELi laienemisele ja sellega seotud tingimustele on pikaajaline investeering Euroopa julgeoleku ja heaolu tagamiseks.”

 

Ühine ülesanne

Pagulaskriis on piirkonda rängalt mõjutanud. Türgi osutab oma territooriumil olulist abi rohkem kui 2 miljonile Süüria pagulasele. Lääne-Balkani riigid, eelkõige endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Serbia, on alates aasta algusest pidanud toime tulema kolmandate riikide kodanike massilise rändega läbi nende territooriumi. Rändeprobleem tõstab rohkem kui kunagi varem esile vajaduse teha laienemisprotsessis osalevate riikidega tihedamat koostööd ning Euroopa Liit pakub sel eesmärgil märkimisväärset abi.

 

Stabiilsuse oluline tagatis

Oma laienemisstrateegias kinnitab komisjon, et ühinemisprotsessi puhul lähtutakse põhimõttest, et kõigepealt arutatakse põhiküsimusi. Olulised teemad nagu õigusriik, põhiõigused, demokraatlike institutsioonide tugevdamine, sealhulgas avaliku halduse reform ning majandusareng ja konkurentsivõime, on jätkuvalt peamised prioriteedid. On tehtud edusamme, eelkõige on võetud vastu asjakohaseid õigusakte ja loodud vajalikke haldusstruktuure. Siiski ei ole rakendamine nende puhul kuigi tõhus. Komisjon keskendub oma jõupingutustes sellele, et riigid seaksid esikohale reformid osutatud olulistes valdkondades ja saavutaksid tulemusi.

 

Hetkeseis

Kuigi viimase aasta jooksul on tehtud suuri edusamme, esineb jätkuvalt ka tõsiseid probleeme. Kohtusüsteemid ei ole õigusriigi põhimõtete tagamiseks piisavalt sõltumatud, tõhusad ega vastutustundlikud. On vaja veel pingutada, et võidelda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga ning saavutada tulemusi uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel. Kuigi põhiõigused on suures osas seadustega tagatud, esineb praktikas sageli puudusi. Eriti suure kaaluga on sõnavabaduse tagamine, kuid mitmes riigis võib selles valdkonnas täheldada tagasiminekut. Avaliku halduse reformi tuleb jõuliselt jätkata, et tagada vajalik haldussuutlikkus ning võidelda kõrge politiseerituse ja läbipaistvuse puudumisega. Tähelepanu tuleb pöörata demokraatlike institutsioonide toimimisele. Reformide kinnistamiseks kogu ühiskonnas on vaja teha veelgi tihedamat koostööd kohalike kodanikuühiskonna osalistega.

Enamikus riikides on suuri probleeme seoses majanduse juhtimise ja konkurentsivõimega. Majanduse areng on väga oluline töökohtade loomiseks, majanduskasvu tagamiseks ja investorite huvi suurendamiseks. Komisjon on pööranud erilist tähelepanu piirkondlikule koostööle ning piirkondliku majandusarengu ja ühenduvuse hoogustamisele. Selles valdkonnas on tehtud suuri edusamme, eelkõige Berliini protsessi ja Lääne-Balkani riikide kuuikuga seotud algatuste raames. Komisjon rõhutab ka vajadust edendada heanaaberlikke suhteid ja leida lahendused kahepoolsetele vaidlustele.

 

TAUST

 

Uus esitusviis

Komisjon kohaldas sel aastal oma hinnangutes jõulisemat lähenemisviisi nii seoses põhiküsimuste kui ka õigustiku asjakohaste peatükkidega. Üldine laienemisstrateegia on nüüd mitmeaastane ja hõlmab komisjoni kogu ametiaega. Lisaks edusammude kirjeldamisele on palju rohkem pööratud tähelepanu valmisolekule täita liikmesusega kaasnevaid kohustusi. Samas on aruannetes esitatud veelgi selgemad juhised selle kohta, mida riikidelt nii pikas kui ka lühikeses perspektiivis oodatakse. Aruannetes kasutatakse ühtlustatud hindamise põhimõtet, et riike saaks lihtsamini võrrelda ning ühinemisprotsessi läbipaistvus oleks suurem. See peaks võimaldama sidusrühmadel reforme tähelepanelikumalt kontrollida.

Rohkem teavet uue lähenemisviisi kohta What's new in the 2015 enlargement package?

 

Laienemisprotsess

Praegune laienemisstrateegia hõlmab Lääne-Balkani riike ja Türgit. Ühinemisläbirääkimised Türgiga avati 2005. aastal, kuid need edenevad aeglaselt. Montenegroga on ühinemisläbirääkimised käimas alates 2012. ja Serbiaga alates 2014. aastast. Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on kandidaatriik alates 2005. aastast, kuid riigi ühinemisprotsess ELiga on jätkuvalt ummikseisus. Albaaniale anti kandidaatriigi staatus 2014. aastal ning enne kui komisjon saab alustada ühinemisläbirääkimisi, peab riik saavutama edu mitmes olulises valdkonnas. Juunis jõustus stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Bosnia ja Hertsegoviinaga, Kosovoga allkirjastati stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping 2015. aasta oktoobris.

Üksikasjalikud tulemused ja soovitused riikide kaupa:

Albania

Bosnia and Herzegovina

Kosovo

Montenegro

Serbia

The former Yugoslav Republic of Macedonia

Turkey


More information at:

http://ec.europa.eu/enlargement/countries/package/index_en.htm


IP/15/5976

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar