Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - pressiteade

2015. aasta kevadine Eurobaromeetri standarduuring: kodanikud peavad sisserännet suurimaks lahendamist vajavaks probleemiks ELis

Brüssel, 31 juuli 2015

Ühe rohkem eurooplasi tunnistab, et nende kuvand EList on positiivne ja usaldus ELi vastu on alates 2014. aasta novembrist suurenenud. Lisaks peavad kodanikud sisserännet suurimaks probleemiks, millega EL praegu silmitsi seisab. Need on mõned täna avaldatud viimase Eurobaromeetri standarduuringu tulemustest. Uuring toimus 34. riigis või territooriumil 16.–27. maini 2015[1].

 

Sisserännet peetakse suurimaks ELi ees seisvaks probleemiks

Kui küsida kodanikelt nende jaoks olulisimate murede kohta, selgub et ELi tasandil nimetatakse praegu kõige sagedamini sisserännet. See teeb muret 38%-le vastanutest (+14 protsendipunkti), mis on tunduvalt suurem kui majandusolukorra (27%, -6 protsendipunkti), töötuse (24%, -5 protsendipunkti) või liikmesriikide rahanduse (23%, -2 protsendipunkti) pärast muretsevate vastanute protsent. Tervelt 20 liikmesriigis on see kõige sagedamini nimetatud probleem. Kõige suuremat muret tunnevad sisserände pärast Malta (65%) ja Saksamaa (55%) kodanikud. Mure terrorismi pärast ELi tasandil on samuti alates 2014. aasta novembrist oluliselt suurenenud (17%, +6 protsendipunkti) (vt lisa 1).

 

Toetus Euroopa Komisjoni poliitilistele prioriteetidele

Sarnaselt eelmise, 2014. aasta novembri uuringu tulemustele toetavad kodanikud endiselt tugevalt president Junckeri juhitava Euroopa Komisjoni püstitatud esmatähtsaid eesmärke (vt lisa 2).

  • ELi-sisese investeerimise küsimuses nõustub 59% eurooplastest sellega, et avaliku sektori vahendeid tuleks kasutada erasektori investeeringute stimuleerimiseks ELi tasandil.
  • Energia küsimuses pooldab 72% eurooplastest ELi liikmesriike hõlmavat ühist energiapoliitikat.
  • Suurem osa eurooplastest (57%) peab ühtset turgu (inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine ELis) ELi kõige positiivsemaks saavutuseks ja sellega peaaegu samaväärseks peetakse rahu liikmesriikide vahel (55%).
  • Seoses sisserände probleemiga pooldab 73% eurooplastest ühist Euroopa sisserändepoliitikat. Suurem osa eurooplastest (51%) suhtuvad positiivselt sisserändesse teistest ELi liikmesriikidest. Seevastu 56% on negatiivselt meelestatud sisserände suhtes väljastpoolt ELi.

Kokkuvõttes on kodanikud ELi tuleviku suhtes jätkuvalt optimistlikud: 58% (+2 protsendipunkti) eurooplastest väidavad, et nad on optimistlikud, samas kui 36% (-1 protsendipunkt) on pessimistlikud.

 

ELi kuvand pareneb jätkuvalt

Nende eurooplaste arv, kelle kuvand EList on positiivne, on suurenenud 39%-lt 2014. aasta novembris 41%ni 2015. aasta mais, samas kui neutraalne kuvand on 38%-l ja negatiivne kuvand vaid 19%-l vastanutest (2014. aasta novembris oli vastav näitaja 22% ja juunis 25%, vt. lisa 3).

Lisaks on nende eurooplaste arv, kes usaldavad Euroopa Liitu, suurenenud 40%ni (+3 protsendipunkti alates 2014. aasta novembrist ja +9 protsendipunkti alates 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistest). Ka usalduse keskmine tase riikide valitsuste vastu on pisut tõusnud, ulatudes 31%ni (+2 protsendipunkti) (vt lisa 4).

Nende kodanike arv, kes usuvad, et nende arvamust võetakse ELis kuulda, on pärast 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi suurenenud 42%ni (+2 protsendipunkti), mis on jätkuvalt viimase 10 aasta kõige parem tulemus.

 

Optimism majandusliku olukorra suhtes suureneb ja toetus eurole püsib stabiilne

Eurooplased arvavad jätkuvalt, et riiklik majanduslik olukord püsib suhteliselt stabiilne. Rohkem kui üks inimene neljast (26%, +4 protsendipunkti) usub, et järgmisel 12 kuul majanduslik olukord paraneb ning 48% inimestest arvab, et olukord jääb samaks. Pessimistlikud ootused on järsult vähenenud ja moodustavad 21% (-7 protsendipunkti). Nende eurooplaste osakaal, kes usuvad, et kriisi mõju tööturule on saavutanud oma tipptaseme (48%, +4 protsendipunkti), on praegu oluliselt suurem kui nende oma, kes arvavad, et halvim on veel ees (42%, -4 protsendipunkti).

Suhtumine eurosse on jätkuvalt positiivne (57% kogu ELis ja 69% euroalal). Toetus ühisrahale on suurenenud 14 liikmesriigis, kõige silmapaistvamalt Leedus (73%, +10 protsendipunkti), kes ühines euroalaga 2015. aasta 1. jaanuaril, ja Kreekas, kus 69% (+6 protsendipunkti) kreeklastest eelistavad eurot (vt lisa 7).

 

Taust

2015. aasta kevadine Eurobaromeetri standarduuring on teine kogu ELi hõlmav arvamusuuring pärast Junckeri komisjoni ametisseastumist 2014. aasta 1. novembril.

See korraldati intervjuuküsitlusena 16.–27. mail 2015. ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides küsitleti kokku 31 868 inimest.

 

Lisateave

Täna avaldatavad esialgsed tulemused annavad ülevaate eurooplaste suhtumisest ELi, tema institutsioonidesse ja tegevuspõhimõtetesse, samuti kodanike põhimuredest ja sellest, kuidas eurooplased näevad majanduse olukorda.

Esialgsed tulemused on kättesaadaval aadressil

http://ec.europa.eu/COMMFrontOffice/PublicOpinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/STANDARD/surveyKy/2099


[1]Euroopa Liidu (EL) 28 liikmesriiki, viis kandidaatriiki (Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia ja Türgi) ning Küprose türgi kogukond riigi selles osas, mis ei ole Küprose Vabariigi kontrolli all.


LISA

1. Olulisimad ELi ees seisvad probleemid

 

2. Optimism ELi tuleviku suhtes


3. ELi kuvand

 

 

4. Usaldus ELi vastu

 

5. „Minu arvamust võetakse ELis kuulda”

 

6. Kriisi mõju töökohtadele


7. Toetus eurole


IP/15/5451

Kontaktandmed ajakirjanikele

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar