Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - pressiteade

Viie ELi juhi aruandes esitatakse kava, kuidas tugevdada alates 1. juulist 2015 majandus- ja rahaliitu

Brüssel, 22 juuni 2015

Täna avaldasid viis ELi juhti – Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, euroala tippkohtumise eesistuja Donald Tusk, eurorühma esimees Jeroen Dijsselbloem, Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja Euroopa Parlamendi president Martin Schulz – ambitsioonika kava, kuidas majandus- ja rahaliidu toimimist alates 1. juulist 2015 veelgi tõhustada ja kuidas see liit hiljemalt 2025. aastaks lõplikult välja kujundada. Selleks et nende juhtide ettekujutus tulevasest majandus- ja rahaliidust tõeks saaks, tulid nad välja konkreetsete meetmetega, mida rakendatakse kolmes etapis. Mõned meetmed tuleb kiiremas korras võtta juba lähiaastail, näiteks tuleb Euroopas luua hoiuste tagamise skeem. Mõned meetmed, nagu euroala eelarve- ja võlahaldusüksuse loomine, eeldavad, et eurot vääringuna kasutavad liikmesriigid jagavad tulevikus rohkem oma suveräänsust. Viie juhi ettekujutuse kohaselt tuleb igati usaldusväärse ja läbipaistva majandus- ja rahaliidu tagamiseks seada keskse tähelepanu alla lisaks normidele ka institutsioonide tegevus. Süvendatuma ja õiglasema majandus- ja rahaliidu loomine on olnud president Junckeri üks kümnest kõige tähtsamast prioriteedist, mis ta esitas oma poliitilistes suunistes.

Seoses sellega märkis president Juncker järgmist: „Euro on käibel ELi 19 liikmesriigis ja seda kasutab üle 330 miljoni kodaniku. Selle üle tuleb uhkust tunda. Tegemist on Euroopa ühe kaitsevahendiga, kuid samas võiks see ka paremini toimida. Seni ei ole meie majandus- ja rahaliit veel lõplikult välja kujundatud. Ametisse asudes andsin lubaduse ühtlustada ja täiustada kriisi ajal võetud seninägematuid meetmeid ning muuta need ühiskondlikus plaanis õiglasemaks ja demokraatia seisukohast õiguspärasemaks. Täna esitame me viiekesi oma ühised seisukohad ja maailm jälgib meie edasist tegevust huviga. Täna teeme me ettepaneku rahaliidu lõpliku integreerimise kohta.”

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis lisas omalt poolt: „Majandus- ja rahaliitu on viimastel aastatel üha tugevdatud, seda eelkõige finants- ja majanduskriisi tõttu, kuid seni on see liit veel lõplikult välja kujundamata. Täna avaldatud aruandes antakse soovitusi selle edasiseks järkjärguliseks tugevdamiseks lähiaastatel. Oleme valmis tegema konkreetseid ettepanekuid, kuidas selline ambitsioonikas, ent samas pragmaatiline kavatsus tegelikkuseks muuta. Lõplikult väljakujundatud majandus- ja rahaliit ei saa aga olla eesmärk iseeneses. Tegemist on üksnes vahendiga, kuidas suurendada majanduskasvu, luua uusi töökohti ja tagada kõikide kodanike heaolu praegu ja tulevikus.” 

Olenemata viimaste aastate edusammudest, eelkõige pangandusliidu loomisest, ei ole majandus- ja rahaliit veel täielikult toimiv. Erinevused euroalal on märkimisväärselt suured ja selle puudused on viimaste aastate kriisi jooksul veelgi selgemalt ilmnenud. Arvestades, et 18 miljonit inimest on tööta ja et paljusid ähvardab oht muutuda ühiskonnas tõrjutuks, on selge, et maailma suuruselt teise majandusruumi, s.o euroala positsiooni tugevdamiseks on vaja veel väga palju teha. Meil on vaja kestvat, õiglast ja demokraatlikult õiguspärast alust, mis aitaks suurendada majanduskasvu, luua töökohti ja tagada kõigi kodanike heaolu.

Aruandes on esitatud kolm etappi, kuidas viie juhi kava ellu viia (vt 1. lisa):

-         1. etapp ehk sihipärane tegutsemine (1. juuli 2015 – 30. juuni 2017): olemasolevate vahendite kasutamine ja tuginemine kehtivatele aluslepingutele, et suurendada konkurentsivõimet, tagada struktuurne lähenemine, saavutada vastutustundlik eelarvepoliitika nii liikmesriikides kui ka euroalal, kujundada lõplikult välja rahandusliit ja suurendada demokraatlikku vastutust.

-         2. etapp ehk majandus- ja rahaliidu lõplik väljakujundamine: ulatuslikumate meetmete võtmine, et muuta lähenemisprotsess senisest siduvamaks, seda nt ühiselt kokku lepitud õiguslikku laadi lähenemiseesmärkide abil ning euroala eelarve- ja võlahaldusüksuse loomise kaudu.

-         Viimane etapp (hiljemalt aastaks 2025): pärast kõigi kavandatud meetmete rakendamist oleks tulemuseks tihe ja tõeline majandus- ja rahaliit, mis tagab ühisraha kasutavate ELi liikmesriikide kodanikele stabiilsuse ja heaolu ning millega teised ELi liikmesriigid võivad liituda, kui nad on selleks valmis.

Valmistamaks ette üleminekut esimeselt etapilt teisele etapile, annab komisjon 2017. aasta kevadel välja valge raamatu, milles analüüsitakse esimeses etapis tehtud edusamme ja esitatakse järgmiste sammude kava ning ülevaade õiguslikest meetmetest, mida tuleb võtta teises etapis majandus- ja rahaliidu lõplikuks väljakujundamiseks. Eeskujuks on seatud Jacques Delorsi 1985. aasta valge raamat, mis mitmete meetmete ja asjakohase ajakavaga oli aluseks ühtsele Euroopa aktile, millest omakorda sai ühtse turu õiguslik alus.

Mis on viie ELi juhi aruande konkreetsem sisu?

1. Liikumine lähenemist, heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust edendava majandusliidu suunas

Selline liit peaks tuginema järgmisele neljale sambale: konkurentsivõimeasutuste süsteemi loomine euroalal, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse parem rakendamine, keskendumine tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale ning majanduspoliitika parem koordineerimine uuendatud Euroopa poolaasta raames (vt 2. lisa). See tuleks ellu viia lühikeses perspektiivis (1. etapis), astudes konkreetseid samme kooskõlas ühenduse meetodiga. Keskpikas perspektiivis (2. etapis) tuleks muuta lähenemisprotsess senisest siduvamaks, kasutades selleks ELi õigusaktidega kehtestatud ühiseid rangeid norme.

Konkurentsivõimeasutused

Konkurentsivõimeasutuste eesmärk ei peaks olema ühtlustada piiriüleselt tavasid ega palgakujunduse eest vastutavate institutsioonide tegevust. Need protsessid on ELis väga erinevad ja kajastavad õigustatult riikide eelistusi ja õigustraditsioone.

Iga liikmesriik peaks ühtse mudeli alusel määrama kindlaks oma riikliku konkurentsivõimeasutuse struktuuri, kuid sel asutusel peaks lasuma demokraatliku vastutuse kohustus ja see peaks olema oma tegevuses sõltumatu. Riigi tasandil osalejad, näiteks sotsiaalpartnerid, peaksid jätkuvalt täitma oma rolli vastavalt liikmesriigis väljakujunenud tavadele, kuid palgaläbirääkimistel peaksid nad juhinduma asutuse arvamusest. Mõnes liikmesriigis, nt Madalmaades ja Belgias, on selline asutus juba olemas.

2. Liikumine rahandusliidu suunas

Majandus- ja rahandusliit täiendavad ja tugevdavad üksteist. Neis kahes valdkonnas edasiliikumine peab olema 1. etapi selge prioriteet. Suurem osa rahast on pangahoiustes. Raha saab olla tõeliselt ühtne ainult siis, kui kindlus pangahoiuste osas on igal pool sama, sõltumata liikmesriigist, kus pank tegutseb. See eeldab ühtset pangandusjärelevalvet, ühtset kriisilahendust ja ühtset hoiuste tagamist. Ühtse pangandusjärelevalve eesmärgi oleme juba saavutanud. Ühtses kriisilahenduskorras ja ühtses kriisilahendusfondis on kokku lepitud ja neid hakatakse rakendama 1. jaanuaril 2016. Järgmise sammuna teevad viis juhti ettepaneku luua 1. etapis ühine hoiuste tagamise skeem, mis võiks riiklike hoiuste tagamise skeemide jaoks toimida Euroopa tasandi edasikindlustussüsteemina.

3. Liikumine fiskaalliidu suunas

Jätkusuutmatu fiskaalpoliitika mitte üksnes ei ohusta hinnastabiilsust liidus, vaid kahjustab ka finantsstabiilsust. Lühikeses perspektiivis (1. etapp) teevad viis juhti ettepaneku luua Euroopa Eelarvenõukogu, kes koordineeriks ja täiendaks juba olemasolevaid riiklikke eelarvenõukogusid (vt 3. lisa). Eelarvenõukogu hindaks Euroopa tasandil sõltumatult seda, kuidas eelarvete koostamisel ja täitmisel järgitakse ELi fiskaalraamistikus sätestatud majanduslikke eesmärke. Pikemas perspektiivis (2. etapp) tuleks luua ühine makromajanduslik stabiliseerimisfunktsioon, et paremini toime tulla vapustustega, mida ei suudeta leevendada üksnes riigi tasandil. See peaks aitama leevendada suuri makromajanduslikke vapustusi ja suurendama majandus- ja rahaliidu vastupanuvõimet. Selline stabiliseerimisfunktsioon võiks algetapis tugineda Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile, tehes kindlaks euroala seisukohast asjakohased rahastamisallikad ja investeerimisprojektid, mida ära kasutada.

4. Demokraatlik vastutus, õiguspärasus ja institutsioonide tugevdamine: normidest institutsioonideni

Suurem vastutus ja integratsioon ELi ja euroala tasandil tähendab suuremat vastastikust sõltuvust. Samuti tähendab see uute volituste paremat jagamist ning suuremat läbipaistvust selles, kes otsustab mida ja millal. Aeg on vaadata läbi poliitilised alustalad ja neid tugevdada: aruandes tehakse ettepanek suurendada parlamentide osalust ja nendepoolset kontrolli nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil, eriti kui tegemist on riigipõhiste soovituste, riiklike reformikavade ja iga-aastase majanduskasvu analüüsiga. Lühikeses perspektiivis (1. etapp) on majandus- ja rahaliidul vaja ühtset välisesindatust, nagu on rõhutatud ka president Junckeri poliitilistes suunistes. Praegu ei ole EL ega euroala aga ikka veel rahvusvahelistes finantsasutustes, eelkõige Rahvusvahelises Valuutafondis, ühe institutsioonina esindatud. See killustatus tähendab, et EL ei tegutse oma poliitilises ja majanduslikus kaalukategoorias. Samuti teevad viis juhti ettepaneku tugevdada eurorühma rolli. Lähemas perspektiivis võib osutuda vajalikuks suurendada eurorühma esimehe volitusi ja tema käsutuses olevaid vahendeid. Kaugemas perspektiivis (2. etapp) tuleks kaaluda eurorühma esimehe täiskohaga ametikoha loomist.

Kuigi euroala liikmesriigid teevad ka edaspidi maksustamist ja eelarvekulude jaotamist käsitlevates küsimustes oma otsused riiklikele poliitilistele valikutele toetudes ise, on teatavate otsuste puhul järjest olulisem, et neid tehakse ühiselt, tagades samas demokraatliku vastutuse ja õiguspärasuse. Tulevane euroala eelarve- ja võlahaldusüksus võikski olla selliste ühiste otsuste tegemise koht.

5. Euroopa majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde

Üks olulisemaid kriisist saadud õppetund oli see et, nn AAA-reitinguga majandus-ja rahaliidus tuleb kombineerida konkurentsivõimeline majandus, mis on suuteline innovatsiooniks ja läbilöögiks üha üleilmastuvas maailmas, ja suur sotsiaalne sidusus. Nagu märkis president Juncker Euroopa Parlamendi ees pärast komisjoni presidendiks valimist: „Ma tahan, et Euroopa püüdleks sotsiaalvaldkonnas AAA-reitingu poole, mis on sama oluline kui AAA-reiting finants- ja majandusvaldkonnas.” See tähendab eelkõige, et tööturg ja sotsiaalhoolekandesüsteemid peavad toimima hästi ja õiglaselt kõigis euroala liikmesriikides. Tööturu ja sotsiaalvaldkonna parem toimimine ning sotsiaalne sidusus peaksid olema aruandes esitatud uue nn paremuse poole ühtlustamise protsessi keskmes.

Järgmised sammud. Aruandes on esitatud peamised sammud, mis tuleb astuda, et majandus- ja rahaliit hiljemalt 2025. aastaks lõplikult välja kujundada. Esimeste algatustega peaksid ELi institutsioonid välja tulema alates 1. juulist 2015. Valmistamaks ette üleminekut esimeselt etapilt teisele etapile, annab komisjon, konsulteerides teiste ELi institutsioonide juhtidega, 2017. aasta kevadel välja valge raamatu, milles esitatakse esimeses etapis tehtud edusammude analüüs koos järgmiste sammude kavaga. Selles arutatakse, milliseid kaugeleulatuvamaid õiguslikke, majanduslikke ja poliitilisi meetmeid tuleb võtta teises etapis majandus- ja rahaliidu lõplikuks väljakujundamiseks, ja selle koostamisel kasutatakse ekspertidest koosneva nõuanderühma analüüse. Viie ELi juhi aruande elluviimisega õigusaktide koostamise ja institutsioonide loomise näol tuleks alustada viivitamata.

Taust

2014. aasta oktoobris toimunud euroala tippkohtumisel rõhutati, et „majandus- ja rahaliidu sujuva toimimise tagamiseks on oluline majanduspoliitikat tihedamini koordineerida”. Selles õhutati jätkama „konkreetsete mehhanismide väljatöötamist tugevama majanduspoliitika koordineerimise, lähenemise ja solidaarsuse saavutamiseks” ja „valmistama ette järgmisi samme majanduse paremaks juhtimiseks euroalal.”

Aruande koostamisel on põhjalikult aru peetud liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga. Sellealuseks on dokumendid, millele majandus- ja rahaliidust rääkides kõige sagedamini viidatakse: „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” (nn nelja juhi aruanne) ja komisjoni tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava, mis esitati 2012. aastal.

Aruanne kajastab viie ELi juhi isiklikku arvamust ja seisukohti. Selles käsitletakse eeskätt euroala, lähtudes sellest, et ühisraha kasutavatel riikidel on ühised eesmärgid, huvid ja kohustused. Tihedama majandus- ja rahaliidu väljakujundamises võivad aga osaleda kõik ELi liikmesriigid.

Lisateave

Viie ELi juhi aruanne kõikides keeltes

Jean-Claude Junckeri ning Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi ja Mario Draghi tihedas koostöös koostatud analüütiline märgukiri „Euroala majanduse parem juhtimine: ettevalmistused järgmisteks sammudeks”: http://ec.europa.eu/priorities/docs/analytical_note_et.pdf

Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile

Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse strateegiline märgukiri „The Social Dimension of Economic and Monetary Union

Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse strateegiline märgukiri „The Euro Plus Pact - How Integration into the EU Framework can Give New Momentum for Structural Reforms in the Euro Area

IP/15/5240

Kontaktandmed ajakirjanikele

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar