Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa Komisjoni 16 algatust digitaalse ühtse turu elluviimiseks

Brüssel, 6. mai 2015

Internet ja digitehnoloogia muudavad kogu maailma – nad mõjutavad meie elu ja kõiki ettevõtluse valdkondi.

 

Internet ja digitehnoloogia muudavad kogu maailma – nad mõjutavad meie elu ja kõiki ettevõtluse valdkondi. Euroopa peab digirevolutsiooniga kaasa minema ning avama inimeste ja ettevõtete jaoks digitehnoloogia pakutavaid võimalusi. Et seda teha, tuleb ära kasutada ELi ühtse turu jõudu. Täna avalikustas Euroopa Komisjon oma üksikasjaliku kava luua digitaalne ühtne turg ja viia seeläbi ellu üks oma olulisemaid prioriteete.

Praegused tõkked internetis tähendavad, et inimestel ei ole juurdepääsu kõigile kaupadele ja teenustele: vaid 15% inimestest teeb veebis oste mõnest teisest ELi riigist. Internetiettevõtted ja idufirmad ei saa täielikult kasutada interneti pakutavaid arenguvõimalusi: piiriülese müügiga tegeleb vaid 7% VKEsid (rohkem arvandmeid leiate andmelehelt). Pealegi ei saa ettevõtted ja valitsused digitaalsetest töövahenditest täit kasu. Digitaalse ühtse turu eesmärk on kõrvaldada regulatsiooni tekitatud tõkked ja ühendada 28 riigi turud lõpuks ometi ühtseks turuks. Täielikult toimiv digitaalne ühtne turg võiks igal aastal tuua majandusse 415 miljardit eurot ja luua sadu tuhandeid uusi töökohti.

Täna vastuvõetud digitaalse ühtse turu strateegias esitatakse kogum sihipäraseid meetmeid, mis viiakse ellu järgmise aasta lõpuks (vt lisa). Strateegia toetub kolmele sambale: 1) tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs digitaalsetele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas; 2) digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks sobivate tingimuste ja võrdsete võimaluste loomine; 3) digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimeerimine.

„Täna paneme me aluse Euroopa digitaalsele tulevikule,” tõdes komisjoni president Jean-Claude Juncker ja jätkas: „Tahan, et tulemuseks on üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud, piiriülesed digiteenused ja innovaatilised Euroopa idufirmad. Ma tahan, et iga tarbija leiaks parimad pakkumised ja igal ettevõtjal oleks juurdepääs võimalikult suurele turule olenemata sellest, millises Euroopa otsas nad asuvad. Täpselt aasta tagasi lubasin ma, et täiesti digitaalne ühtne turg on üks mu olulisemaid prioriteete. Täna me täidame selle lubaduse. Digitaalse ühtse turu strateegia 16 meedet aitavad viia ühtse turu digitaalajastusse.

Digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip lausus: „Meie strateegia on põhjalik ja vajalik algatuste programm, millega võetakse sihikule valdkonnad, kus EL saab midagi olulist ära teha. Need algatused aitavad Euroopal digitaalsest tulevikust kasu saada. Ühtlasi annavad nad inimestele ja ettevõtetele internetis vabaduse kasutada kõiki Euroopa hiiglasliku siseturu võimalusi. Algatused on omavahel seotud ja toetavad üksteist ning nad tuleb kiiresti ellu viia, et aidata kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule. See strateegia ei ole meie tegevuse lõppeesmärk, vaid esimene samm õiges suunas.

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther H. Oettinger lisas omalt poolt: „Meie majandus ja ühiskond muutuvad üha digitaalsemaks. Meie tulevane heaolu oleneb suuresti sellest, kui hästi me selle üleminekuga toime tuleme. Euroopal on oma tugevad küljed, millele toetuda, kuid teha on siiski palju. Eeskätt peame vaatama, et meie tööstus suudaks kohaneda ja inimesed kasutaksid uute digitaalsete teenuste ja kaupade võimalusi täies ulatuses. Peame olema valmis eluks nüüdisaegses ühiskonnas ning esitame oma ettepanekud, milles tarbijate ja tööstuse huvid on tasakaalus.

Digitaalse ühtse turu strateegias on kolme sambana esitatud 16 meedet, mille komisjon viib ellu 2016. aasta lõpuks.

I sammas: tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs digitaalsetele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas

Komisjon esitab ettepanekud, mis käsitlevad järgmist:

1. Eeskirjad, et muuta piiriülene e-kaubandus lihtsamaks. Ühtlustatakse veebioste reguleerivate lepingute ja tarbijakaitse ELi õigusnorme, mis kehtivad füüsiliste kaupade, näiteks kingade või mööbli, aga ka digitaalse infosisu, näiteks e-raamatute ja äppide puhul. See annab tarbijatele ulatuslikumad õigused ja võimaldab neil kasutada rohkemaid pakkumisi. Ettevõtjate jaoks muudetakse aga lihtsamaks müük teistes liikmesriikides. Tänu sellisele tegevusel suureneb usaldus piiriülese ostu-müügi vastu (rohkem fakte ja arvandmeid leiate teabelehelt).

2. Tarbijakaitseeeskirjade kiirema ja järjekindlama täitmise tagamiseks vaadatakse läbi tarbijakaitsekoostöö määrus.

3. Postipakkide tõhusam ja taskukohasem kohaletoimetamine. Praegu väidab 62% veebimüüki üritavatest ettevõtjatest, et pakkide kohaletoimetamise kulukus on probleem (vt värsket Eurobaromeetri uuringut e-kaubanduse kohta).

4. Põhjendamatu asukohapõhise piiramise lõpetamine. Asukohapõhine piiramine on ärilistest kaalutlustest lähtuv diskrimineeriv tegevus, mille tulemusena veebimüüja kas ei lase tarbijat mõnele veebisaidile tema asukoha tõttu või suunab ta teistsuguste hindadega kohalikku poodi. Selline piiramine tähendab näiteks, et autoüürimisettevõtte ühest liikmesriigist pärit kliendid peavad samasuguse auto üürimise eest sihtkohas maksma rohkem kui mujalt pärit kliendid.

5. Euroopa e-kaubanduse turge mõjutada võivate konkurentsiprobleemide kindlakstegemine. Seda silmas pidades kuulutas komisjon täna välja konkurentsieeskirjade rikkumise alase uuringu Euroopa liidu e-kaubanduse sektoris (pressiteade).

6. Nüüdisaegne ja euroopalikum autoriõiguse seadus: enne 2015. aasta lõppu esitatakse seadusandlikud ettepanekud, et vähendada muu hulgas täiendavate ühtlustamismeetmete kaudu eri riikide autoriõiguse erinevusi ja pakkuda kogu ELis veebis ulatuslikumat juurdepääsu teostele. Selle eesmärk on parandada inimeste juurdepääsu veebis olevale kultuurisisule ja toetada seega kultuurilist mitmekesisust, luues samal ajal uusi võimalusi loomeinimeste ja sisutööstuse jaoks. Eelkõige tahab komisjon tagada, et kasutajad, kes ostavad oma kodus filme, muusikat või artikleid, saavad neid kasutada ka mööda Euroopat reisides. Komisjon kavatseb uurida ka veebivahendajate tegevust autoriõigusega kaitstud teoste puhul. Lisaks tugevdab komisjon õiguskaitset kaubandustasandil toimepandavate autoriõiguse rikkumiste puhul.

7. Satelliit- ja kaabellevi direktiivi läbivaatamine, et hinnata, kas selle reguleerimisala tuleks laiendada ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekannetele, ja uurida, kuidas parandada piiriülest juurdepääsu ringhäälinguorganisatsioonide teenustele Euroopas.

8. Erinevatest käibemaksusüsteemidest tuleneva ettevõtjate halduskoormuse vähendamine, et need, kes müüvad füüsilist kaupa teise riiki, saaksid kasutada ühtset elektroonilist registreerimis- ja maksesüsteemi. Ühtlasi võiks ühine käibemaksukünnis aidata väiksematel idufirmadel hakata veebis oma kaupu või teenuseid müüma.

II sammas: digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks sobivate tingimuste ja võrdsete võimaluste loomine

Komisjon kavatseb teha järgmist:

9. Esitada ettepaneku ELi telekommunikatsiooninormide põhjalikuks ümberkorraldamiseks. See hõlmab spektrikasutuse tõhusamat koordineerimist ja kogu ELile ühiseid kriteeriume spektri eraldamiseks liikmesriikide tasandil, kiiresse lairibasidesse tehtavate investeeringute stimuleerimist, võrdsete tingimuste tagamist kõigile turuosalistele, olgu nad siis traditsioonilised või uuenduslikud, ning tõhusa institutsioonilise raamistiku loomist.

10. Vaadata läbi audiovisuaalmeedia raamistik, et see oleks valmis 21. sajandiks. Sealjuures keskendutakse eri turuosaliste rollidele Euroopa teoste propageerimises (teleringhääling, tellitavate audiovisuaalteenuste pakkujad jt). Lisaks uuritakse, kuidas saaks kehtivaid norme (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) kohandada sisulevitamise uute ärimudelitega.

11. Analüüsida põhjalikult veebiplatvormide (otsingumootorid, sotsiaalmeedia, äpipoed jms) rolli turul. See hõlmab selliseid küsimusi nagu otsingutulemuste ja hinnapoliitika läbipaistmatus, omandatud teabe kasutamine, suhted platvormide ja tarnijate vahel ning oma teenuste propageerimine, seades konkurendid ebasoodsamasse olukorda, kuivõrd need on konkurentsiõigusega reguleerimata. Samuti uuritakse, kuidas tulla kõige paremini toime internetis oleva ebaseadusliku sisuga.

12. Suurendada usaldust digitaalsete teenuste suhtes ja nende turvalisust, eeskätt selles osas, mis puudutab isikuandmete töötlemist. Toetudes enne 2015. aasta lõppu vastuvõetavatele uutele ELi andmekaitsenormidele, vaatab komisjon läbi e-privaatsuse direktiivi.

13. Teha ettepanek luua tööstusega küberturbealane partnerlus võrguturbe tehnoloogiate ja lahenduste vallas.

III sammas: digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimeerimine

Komisjon kavatseb teha järgmist:

14. Teha ettepanek Euroopa vaba andmevoo algatuse kohta, et edendada andmete vaba liikumist Euroopa Liidus. Vahel takistavad uusi teenuseid piirangud andmete asukoha või neile juurdepääsu kohta ning sageli ei ole sellistel piirangutel mingit seost isikuandmete kaitsega. See uus algatus püüab leida lahenduse selliste piirangute probleemile ja soodustada seeläbi innovatsiooni. Lisaks kuulutab komisjon välja Euroopa pilvandmetöötluse algatuse, mis hõlmab muu hulgas pilveteenuste sertifitseerimist, pilvandmesideteenuse pakkujate vahetamist ja teadusotstarbelist pilvandmetöötlust.

15. Teha kindlaks standardite ja koostalitlusvõime prioriteedid sellistes digitaalse ühtse turu jaoks olulistes valdkondades nagu e-tervis, transpordiplaneerimine ja energeetika (arukad arvestid).

16. Toetada kaasavat digitaalset ühiskonda, kus kodanikud oskavad kasutada interneti pakutavaid võimalusi suudavad parandada oma võimalusi leida tööd. Uue e-valitsuse tegevuskavaga ühendatakse kogu Euroopa äriregistrid ning tagatakse, et eri riikide süsteemid suudavad koos töötada ja ettevõtjad ja kodanikud peavad oma andmed riigiasutustele esitama vaid ühe korra. See tähendab, et valitsused saavad kasutada juba olemasolevat teavet ega pea samu andmeid mitmel korral eraldi taotlema. Ühekordsuse põhimõtte algatus vähendab bürokraatiat ja võib aidata 2017. aastaks hoida kokku 5 miljardit eurot aastas. Kiirendatakse ka e-riigihangete ja koostalitlusvõimeliste e-allkirjade kasutuselevõttu.

Edasised sammud

Digitaalse ühtse turu projektimeeskond viib kirjeldatud meetmed ellu 2016. aasta lõpuks. Digitaalse ühtse turu rajamine tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu toetusega viia lõpule nii kiiresti kui võimalik.

Digitaalse ühtse turu küsimus on ka Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni tippkohtumise päevakorras.

Lisateave

Täna vastu võetud dokumendid:

Teatis „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia”

Talituste töödokument „Digitaalse ühtse turu strateegia. Analüüs ja tõendid”

Teabelehed:

Küsimused ja vastused digitaalse ühtse turu kohta (MEMO)

Milleks on meile vaja digitaalset ühtset turgu?

28 liikmesriigi teabelehed

Veel kasulikke linke:

Digitaalse ühtse turu veebileht (#DigitalSingleMarket)

Digitaalse ühtse turu strateegia: Euroopa Komisjon määrab kindlaks tegevusvaldkonnad (25. märts 2015)

Milline on teie riigi digiarengu tase? Värsked andmed näitavad, mida tuleb digitaalse Euroopa nimel veel teha (24. veebruar 2015)

Digitaalse ühtse turu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi veebileht (@Ansip_EU)

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku Günther H. Oettingeri veebileht (@GOettingerEU)

President Junckeri poliitilised suunised

Komisjoni 2015. aasta tööprogramm

I lisa: Algatuste tegevuskava

II lisa: Digitaalse ühtse turu kolm sammast

IP/15/4919

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar