Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - pressiteade

Digitaalse ühtse turu strateegia: Euroopa Komisjon määrab kindlaks tegevusvaldkonnad

Brüssel, 25 märts 2015

Digitaaltehnoloogiast on saanud igapäevaelu osa. Internet pakub lõputult digitaalseid võimalusi: õppimisest filmide vaatamiseni, veebiostust või -müügist suhtlemiseni oma sõprade või arstiga. Kuid inimesed ja ettevõtted puutuvad ELis iga päev kokku eri takistustega — asukohapõhisest piiramisest või puudustest piiriülesel pakkide kättetoimetamisel kuni e-teenusteni, mis ei toimi. Sageli piirduvad digitaalteenused ka vaid ühe riigiga. Junckeri komisjon on seadnud prioriteediksnende takistuste kõrvaldamise ja digitaalse ühtse turu loomise: tal on kavas nn digitaliseerida ELi ühtse turuga seotud vabadused ning edendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti Euroopas. Volinike kolleegium pidas täna esimese arutelu mais esitatava digitaalse ühtse turu strateegia üle ning määras kindlaks peamised valdkonnad, millele komisjon keskendub oma töös, et saata korda midagi konkreetset, mis mõjutaks nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid.

 Digitaalse ühtse turu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi sõnul tuleb kõrvaldada kõik need takistused, mis piiravad interneti kasutamist.„Inimeste jaoks peab olema piiride ületamine veebis sama lihtne kui päris elus. Innovatiivsetel ettevõtjatel tuleb aidata kasvada ELi-ülesteks, mitte aheldada neid koduturu külge. See ei saa olema kerge, kuid peame asuma töö kallale ambitsioonikalt. Euroopa peaks kasutama täies ulatuses ära digitaalajastu pakutavad võimalused: paremad teenused, suurem osalemine ja uued töökohad.”

 Digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku Günther H. Oettingeri sõnul ei saa Euroopa olla digitaalrevolutsiooni eesotsas, kui telekommunikatsiooniteenuseid, autoriõiguseid, IT-turvalisust ja andmekaitset reguleerivad õigusaktid on 28 liikmesriigis erinevad. „Me vajame Euroopa turgu, mis aitab uutel ärimudelitel edeneda, alustavatel ettevõtetel kasvada ja tööstusel kasutada ära asjade interneti võimalusi. Ka inimesed ise peavad investeerima oma IT-alastesse oskustesse, olgu need siis seotud töö või vaba ajaga.”

 Tänase poliitilise mõttevahetuse käigus määrati kindlaks kolm peamist valdkonda, millele komisjon keskendub oma ametisoleku ajal:

 

1. Parandada tarbijate ja ettevõtjate jaoks juurdepääsu digitaalsetele kaupadele ja teenustele

  • Hõlbustada ühtlustatud tarbija- ja lepinguõiguse ning tõhusama ja taskukohasema pakkide kättetoimetamise kaudu piiriülest e-kaubandust, eelkõige VKEde jaoks. Praegu ostleb teise riigi internetipoes ainult 15% tarbijatest. Selles ei ole midagi üllatavat, kui kättetoimetamise hind kujuneb lõpuks kallimaks kui toode ise (vt üksikasjade kohta teabeleht).
  • Võidelda asukohapõhise piiramisega: liiga paljud eurooplased ei saa kasutada teises ELi riigis pakutavaid veebiteenuseid ja seda sageli põhjendamatult. Neid võidakse suunata edasi kohalikku poodi, kus kehtib sootuks teine hinnakiri. Sellist diskrimineerimist ei saa ühtsel turul olla.
  • Ajakohastada autoriõigust käsitlevat õigust, et tagada autorite ning kasutajate või tarbijate huvide vahel õige tasakaal. Seeläbi paraneks inimeste juurdepääs kultuurile ja toetataks kultuurilist mitmekesisust, luues samal ajal loomeinimeste ja sisuloojate jaoks uusi ärivõimalusi ja tagades nende õiguste parema kaitse.
  • Oluline on lihtsustada käibemaksukorraldust, et edendada ettevõtete, eelkõige VKEde piiriülest tegevust. Kulud ja välismaiste maksureeglite keerukus on VKEde peamine probleem. Käibemaksuga seotud nõuete erinevustest tingitud kulud ulatuvad hinnanguliselt 80 miljardi euroni.

 

 

Peamised arutelus osalejad:

Andrus Ansip: digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident

Günther Oettinger: digitaalmajandus ja -ühiskond

Elżbieta Bieńkowska: siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

Věra Jourová: õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus

Tibor Navracsics: haridus, kultuur, noored ja sport

Carlos Moedas: teadus ja innovatsioon

Pierre Moscovici: majandus- ja rahandusküsimused ning maksundus ja toll

Margrethe Vestager: konkurents


2. Kujundada digitaalsete võrkude ja teenuste jaoks soodne keskkond

  • Kõik digitaalsed teenused, rakendused ja sisu on seotud kiire internetiühenduse ja turvaliste võrkudega: need on uute, innovatiivsete digiteenuste jaoks hädavajalikud. Soodustada tuleb investeeringuid taristusse. Selleks vaatab komisjon läbi telekommunikatsiooni- ja meediavaldkonna õigusnormid, et need vastaksid eesseisvatele uutele ülesannetele, eelkõige selles osas, mis puudutab tarbijakasutust (nt internetis tehtavate kõnede arvu kasv) ning uusi osalejaid valdkonnas.
  • Spekter on interneti jaoks õhk, mida ta hingab. Parem liikmesriikidevaheline koordineerimine on äärmiselt oluline. Euroopas on olnud suuri viivitusi viimase 4G tehnoloogia kasutuselevõtmisel, sest sobiv spekter ei ole olnud kättesaadav. Spekter ei tunne riigipiire: selle haldamiseks on vaja Euroopa tasandi käsitust, et edendada tõelist üleeuroopaliste teenuste ühtset turgu.
  • Komisjon uurib veebiplatvormide (otsingumootorid, sotsiaalmeedia, äpipoed jne) kasvavat tähtsust eduka internetipõhise majanduse jaoks. Selle käigus uuritakse, kuidas suurema läbipaistvuse kaudu parandada usaldust internetipõhiste teenuste vastu, kuidas lülitada neid veebipõhisesse väärtusahelasse ning hõlbustada ebaseadusliku veebisisu kiiret eemaldamist.
  • Praegu suhtuvad 72% Euroopa internetikasutajatest internetiteenustesse kahtlevalt, sest pelgavad, et neil tuleb sel teel paljastada liiga palju isikuandmeid. Usalduse suurendamiseks on oluline võtta kiiresti vastu andmekaitse määrus.

 

Peamised arutelus osalejad:

Andrus Ansip: digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident

Günther Oettinger: digitaalmajanduse ja -ühiskond

Margrethe Vestager: konkurents

Elżbieta Bieńkowska: siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

Věra Jourová: õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus

Pierre Moscovici: majandus- ja rahandusküsimused ning maksundus ja toll

Phil Hogan: põllumajandus ja maaelu areng

Corina Crețu: regionaalpoliitika


 3. Luua pikaajalise kasvupotentsiaaliga Euroopa digitaalmajandus ja -ühiskond

  • Euroopa majanduse alustala on tööstus — ELi tootmissektori arvele langeb 2 miljonit ettevõtet ja 33 miljonit töökohta. Komisjon tahab aidata kõikidel tööstussektoritel integreerida uued tehnoloogiad ja minna üle arukatele tööstuslikele süsteemidele („Tööstus 4.0”).
  • Standardid: Euroopa konkurentsivõime seisukohast on oluline tagada, et uued tehnoloogiad oleksid koostalitusvõimelised. Sellised standardid tuleb kiiremini välja töötada.
  • Komisjon tahab ka, et tööstus ja ühiskond kasutaksid andmemajandust maksimaalselt ära. Iga sekund luuakse suurtes kogustes andmeid: seda teevad inimesed või masinad. Siia alla kuuluvad nt kliimaalast teavet koguvad sensorid, satelliidifotod, digitaalfotod ja -videod, sooritatud tehingute andmed või GPSi signaalid. Suurandmed on kullaauk, kuid need seavad meie ette ka keerulised ülesanded mitmes valdkonnas alates omandiõigusest kuni andmekaitse ja standarditeni. Et kogu potentsiaal ära kasutada, tuleb need küsimused lahendada.
  • Sama kehtib ka pilvandmetöötluse kohta, mille kasutamine kasvab kiiresti: prognooside kohaselt peaks pilves salvestatud digiandmete osakaal suurenema 2013. aasta 20%-lt 2020. aastal 40%-le. Ühiste võrkude ja vahenditega saab küll elavdada ELi majandust, kuid selleks on vaja ka õiget raamistikku ja seda, et inimesed, ettevõtted, organisatsioonid ja avalike teenuste osutajad neid rohkem kasutaksid.
  • Ka kodanikud peaksid saama täit kasu koostalitlusvõimelistest e-teenustest alates e-valitsusest e-terviseni ning arendama oma digioskuseid, et haarata kinni internetivõimalustest ja parandada oma võimalusi leida tööd.

 

Peamised arutelus osalejad:

Andrus Ansip: digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident

Günther Oettinger: digitaalmajanduse ja -ühiskond

Elżbieta Bieńkowska: siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

Věra Jourová: õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus

Vytenis Andriukaitis: tervishoid ja toiduohutus

Marianne Thyssen: tööhõive, sotsiaalküsimused, oskused ja töötajate liikuvus

Violeta Bulc: transport

Carlos Moedas: teadus ja innovatsioon

 

Edasised sammud

 Tänaste arutelude käigus määrati kindlaks prioriteetsed valdkonnad, millele keskenduda mais avalikustatava ulatusliku digitaalse ühtse turu strateegia ettevalmistamisel.

 Taustteave

 Mitmed volinikud on digitaalse ühtse turu projektirühma liikmed ja osalevad aktiivselt selle töös. Komisjon teeb strateegia ettevalmistamisel aktiivselt koostööd ka väga erinevate sidusrühmadega (vt aruanneühine aruteluga „Digital4EU”).

 

I lisa: Teabeleht – Miks vajame digitaalset ühtset turgu

II lisa: Digitaalse ühtse turu projektirühm

 

Lisateave

Milline on teie riigi digiarengu tase? Värsked andmed näitavad, mida tuleb digitaalse Euroopa nimel veel teha.

 Digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresidendi Andrus Ansipi veebisait (@Ansip_EU)

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku Günther H. Oettingeri veebisait (@GOettingerEU)

 Euroopa digitaalset tegevuskava käsitlev veebisait

President Junckeri poliitilised suunised

 Komisjoni 2015. aasta tööprogramm

 

II lisa: Digitaalse ühtse turu projektirühm


IP/15/4653

Kontaktandmed ajakirjanikele

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar