Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - pressiteade

Energialiit — turvaline, säästlik, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia kõigile eurooplastele

Brüssel, 25 veebruar 2015


Energiat on vaja hoonete kütmiseks ja jahutamiseks, kaupade vedamiseks ja majanduse käigus hoidmiseks. Kuid vananeva taristu, halvasti integreeritud turgude ja koordineerimata poliitika tõttu ei saa Euroopa tarbijad, leibkonnad ja ettevõtjad kasu suuremast valikust ega madalamatest energiahindadest. On aeg välja arendada Euroopa ühtne energiaturg. President Junckeri poliitilistes suunistes sätestatud olulist eesmärki arvesse võttes esitab Euroopa Komisjon täna oma nägemuse vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika kohta.

Energialiit tähendab eelkõige:

  • Solidaarsust — tuleb vähendada sõltuvust ühest tarnijast ja täielikult oma naabritele lootma jääda, eriti tarnehäirete korral. Kolmandatest riikidest energia või gaasi ostmist käsitlevad kokkulepped peavad olema läbipaistvamad.
  • Viienda vabaduse sarnaseid energiavooge — energia vaba piiriülene liikumine, st ettevõtjate eraldamist ja reguleerivate asutuste sõltumatust käsitlevate olemasolevate eeskirjade range jõustamine; vajaduse korral tuleb võtta õigusmeetmeid. Elektriturg tuleb paremini ühendada, taastuvenergia osakaalu tuleb suurendada ning turg tuleb nõudlusega kooskõlla viia. Riigi sekkumise vajadus siseturul tuleb läbi vaadata ning keskkonda kahjustavad toetused tuleb järk-järgult kaotada.
  • Energiatõhususe prioriteediks seadmist — energiatõhusus tuleb põhjalikult ümber hinnata ja käsitleda seda kui omaette energiaallikat, et see saaks tootmisvõimsusega konkureerida võrdsetel tingimustel.
  • Üleminekut kestvale vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskonnale — kohapeal toodetud energiat, ka taastuvenergiat, peaks saama võrku kanda lihtsalt ja tõhusalt. Tuleb edendada ELi juhtrolli tehnoloogia valdkonnas ja välja arendada järgmise põlvkonna taastuvenergia tehnoloogia ning haarata juhtpositsioon elektrisõidukite valdkonnas, samal ajal kui Euroopa ettevõtjad laiendavad eksporti ja konkureerivad üleilmselt.

Energialiidu keskmes on elanikud. Hinnad peaksid olema taskukohased ja konkurentsivõimelised. Energia peaks olema turvaline ja säästlik, tarbijad peaksid kasu saama konkurentsist ja suuremast valikust.

Neid ja muid kohustusi täiendab energia- ja kliimapoliitika ambitsioonikate eesmärkide täitmist käsitlev tegevuskava.

Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles: „Liiga kaua on energia olnud väljaspool liidu põhivabaduste kohaldamisala. Praegused sündmused näitavad selle probleemi ulatust — paljud eurooplased kardavad, et neil ei jätku kodu kütmiseks energiat. Euroopa riigid peavad pikas perspektiivis oma jõud ühendama. Tahan, et majanduse aluseks olev energia oleks usaldusväärne, turvaline ning üha enam taastuv ja säästlik.”

Energialiidu eest vastutav asepresident Maroš Šefčovič ütles: „Täna käivitame kõige kaugeleulatuvama Euroopa energiaprojekti alates söe- ja teraseühenduse loomisest. See projekt koondab 28 Euroopa energiaturgu üheks energialiiduks, muudab Euroopa energiast vähem sõltuvaks ja tagab prognoositavuse, mida investorid nii hädasti vajavad töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Täna asume ellu viima põhimõttelist üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimasõbralikule majandusele ning looma energialiitu, mille keskmes on elanikud, kellele pakutakse taskukohasemat, turvalisemat ja säästvamat energiat. Koos kõigi teiste selle projekti meeskonnaga tihedat koostööd teinud volinikega ja kogu komisjoni toetusel olen otsustanud muuta energialiidu reaalsuseks.”

Kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete ütles: „Asugem tööle! Täna oleme võtnud suuna Euroopa ühendatud, integreeritud ja turvalise energiaturu loomisele. Nüüd tuleb asuda selle suunas tegelikke samme tegema. Energiajulgeolek ja kliimakaitse algab kodust, Euroopast. Seetõttu keskendun meie ühise energiaturu arendamisele, energia säästmisele, taastuvenergia laiendamisele ja energiavarustuse mitmekesistamisele. Aastakümneid kestnud viivituse järel ei jäta me kasutamata uut võimalust luua energialiit. Junckeri juhitav komisjon teeb suured eesmärgid teoks.”


Põhiandmed

  • EL on maailma suurim energiaimportija. Ta impordib 53% kasutatavast energiast, mille maksumus on ligikaudu 400 miljardit eurot aastas.
  • 12 ELi liikmesriiki[1] ei täida võrkude ühendatuse miinimummäära, mille kohaselt vähemalt 10% olemasolevast tootmisvõimsusest peab olema piiriüleselt kättesaadav. ELis on käigus 137 elektriprojekti, sh 35 ühendamisprojekti. Kui neid projekte arvesse võtta, siis väheneb kõnealuste liikmesriikide arv kaheteistkümnelt kahele.
  • Nõuetekohaselt ühendatud Euroopa elektrivõrk võimaldaks tarbijatel säästa kuni 40 miljardit eurot aastas.
  • 6 liikmesriigi[2] gaasiimport sõltub ühest välistarnijast.
  • 75% Euroopa elamupindadest ei ole energiasäästlikud; 94% vedudest tehakse naftasaadustega, millest 90% on imporditud.
  • ELi energiasektorisse tuleb ainuüksi 2020. aastaks investeerida üle triljoni euro.
  • Elektrienergia hulgihinnad on Euroopas 30% kõrgemad ja gaasi hulgihinnad üle 100% kõrgemad kui Ameerika Ühendriikides.
  • Euroopa taastuvenergia ettevõtjate aastane käive kokku on üle 129 miljardi euro ja nad annavad tööd rohkem kui miljonile inimesele. Eesmärk on säilitada Euroopa juhtivroll maailmas taastuvenergiasse tehtavate investeeringute valdkonnas.
  • ELis vähenes ajavahemikul 1990–2011 kasvuhoonegaaside heide 18%.
  • Aastaks 2030 kavatseb EL vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40%, suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 27% ja energiatõhusust vähemalt 27%.

 

Täna vastu võetud meetmed

 

  • Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia. Selles on esitatud viie omavahel seotud poliitikavaldkonna kaupa energialiidu eesmärgid ja Junckeri juhitava komisjoni üksikasjalikud sammud nende saavutamiseks. Need hõlmavad uusi õigusakte elektrituru ümberkorraldamiseks ja läbivaatamiseks, gaasilepingute läbipaistvuse suurendamist, paremini reguleeritud integreeritud turu saavutamiseks olulise piirkondliku koostöö märkimisväärset arendamist, uusi õigusakte, et tagada elektri- ja gaasivarustus, ELi rahastamise suurendamist energiatõhususe valdkonnas ning uut taastuvenergiapaketti, Euroopa energiaalast teadus- ja innovatsioonistrateegiat ning iga-aastaseid aruanded energialiidu olukorra kohta, kui nimetada sammudest vaid mõnda.
  • Ühendamist käsitlev teatis, milles on kindlaks määratud meetmed, mis aitavad saavutada aastaks 2020 võrkude ühendatuse 10% miinimummäära, mis on hädavajalik liikmesriikide vahelise elektrivoogude tagamiseks ja omavaheliseks elektriga kauplemiseks. Selles on toodud välja riigid, kus see eesmärk praegu täidetud on, ja projektid, mille abil oleks võimalik puudujäägid 2020. aastaks kõrvaldada.
  • Teatis, milles esitatakse visioon üleilmse kliimamuutuste kokkuleppe sõlmimiseks Pariisis detsembris. Eesmärgiks on läbipaistev, dünaamiline ja üleilmne õiguslikult siduv kokkulepe, mille alusel kõik osapooled võtavad õiglased ja ambitsioonikad kohustused. Samuti on teatises esitatud uue lepingu tarvis oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel tehtud otsused ELi heitkoguste vähendamise kavandatud eesmärgi vormis (nn kavatsetav riiklikult kindlaks määratud panus).

 

Lisateave energialiidu kohta:

Veebisait

Teabeleht: Energy Union

Teabeleht: Connecting power markets to deliver security of supply, market integration and the large-scale uptake of renewables

Teabeleht: Questions and Answers on the European Commission Communication: The Paris Protocol – A blueprint for tackling global climate change beyond 2020

Twitter


[1] Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia ja Ühendkuningriik

[2] Bulgaaria, Eesti, Leedu, Slovakkia, Läti ja Soome

IP/15/4497

Kontaktandmed ajakirjanikele

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar