Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - pressiteade

Tööhõive ja sotsiaalarengu aastaaruandes tuuakse esile olulisi tegureid, mis tagavad kriisiga toimetuleku

Brüssel, 15 jaanuar 2015

Majanduskriisi ajal osutusid kõige vastupanuvõimelisemaks need riigid, kus oli rohkem kvaliteetseid töökohti, tõhus sotsiaalkaitse ning kus investeeriti inimkapitali. See on üks peamistest järeldustest, mis tehti Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2014. aasta aruandes, milles heidetakse pilk majanduslanguse tagajärgedele. Aruandes rõhutatakse ka vajadust investeerida tööturul vajalike oskuste kujundamisse ja säilitamisse, et suurendada tootlikkust ja taastada liikmesriikide omavaheline majanduslik lähenemine.

Aruandes on analüüsitud majanduslangusest saadud õppetunde. Selles näidatakse, et negatiivne mõju tööhõivele ja tuludele oli väikseim neis riikides, kus oli avatum ja vähem killustatud tööturg ning kus investeeriti rohkem elukestvasse õppesse. Neis riikides said paljud töötud töötushüvitisi, mis olid seotud aktiveerimismeetmetega ja reageerisid majandustsüklile.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen märkis: „Töökohtade loomine on meie kõige pakilisem ülesanne ning kriisi tagajärjed muudavad selle veelgi raskemaks. Aruandes osutatakse, et tarbimise ja nõudluse toetuseks on vaja rakendada struktuurireforme ja meetmeid. Samuti on vaja investeerida rohkem inimestesse, et parandada nende haridus- ja koolitustaset ning tagada nende aktiivsem osalemine tööturul. President Junckeri juhitud komisjoni poolt kavandatud investeerimispakett võib aidata tuua neis olulistes valdkondades tõelise muudatuse."

Aruandes märgitakse, et mitmed liikmesriigid liiguvad edukalt sotsiaalsete investeeringute mudeli poole, mille abil edendatakse inimeste potentsiaali kogu nende elu jooksul ja toetatakse ulatuslikumat osalemist tööturul. Varasemad reformid, millega toodi tööturule rohkem naisi ja eakamaid töötajaid, on aidanud Euroopas säilitada tööturul osalemise määra. See kinnitab vajadust jätkata tööturu reforme ja sotsiaalkaitse moderniseerimist.

Parematele oskustele vastavad paremad töökohad

Võttes arvesse ELi rahvastiku vananemist ja vähenemist, on oluline investeerida inimkapitali, et toetada tootlikkuse suurendamist ja tagada töövõimalusterohke majanduskasv tulevikus. Aruandes rõhutatakse, et tõhus investeerimine inimkapitali nõuab mitte ainult õigete oskuste õppimist ja koolitust, vaid ka vastavat raamistikku, mis aitab inimestel neid oskusi hoida, täiustada ja kasutada kogu tööelu jooksul. Seepärast on vaja asjakohast poliitikat, et vältida inimkapitali raiskamist tegevusetuse või inimeste tööhõivepotentsiaali alakasutamise tõttu.

Teisest küljest nõuab kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitali pakkumise suurendamine sobivate kvaliteetsete töökohtade pakkumise suurendamist, et saada tootlikumat tööjõudu. Tulevikuprobleeme ja -võimalusi vaagides märgitakse aruandes, et tehnoloogiline areng, globaliseerumine, demograafilised muutused ja majanduse keskkonnasäästlikumaks muutumine peaksid võimaldama luua rohkem kvaliteetseid töökohti, kuid võivad muuta ka mõned oskused ja töökohad iganenuks ja palgad palju erinevamaks. Seepärast on vaja proaktiivseid poliitikameetmeid, mis toetavad elukestvat õppimist, tõhusamat abi töökoha otsimisel ja sotsiaalset dialoogi, et uuendusi ette näha ja rakendada.

Lähenemise taastamine

Lõpuks rõhutatakse aruandes ka seda, et kriisiaastate järel on tähtis ülesanne sotsiaalmajandusliku lähenemise taastamine, eelkõige käib see EL 15 lõunapoolsete ja äärealade liikmesriikide kohta. Kriisi põhjustatud lahknemise põhjus ei ole mitte üksnes suur majanduslik vapustus, vaid ka struktuurne tasakaalustamatus, mis oli enim mõjutatud riikides olemas juba enne kriisi, nagu madal tootlikkus, vähene investeerimine inimkapitali, pangandussektori nõrkus ja kinnisvaramullid ning sotsiaalhoolekande süsteemi nõrkus. Aruanne panustab käimasolevasse arutelusse, esitades kõige sobivamaid viise lähenemise taastamiseks, majandus- ja rahaliidu süvendamiseks ning selle sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks.

Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruanne

See on neljas iga-aastane Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruanne, milles komisjon kirjeldab hiljutisi suundumusi tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas ning annab ülevaate eesseisvatest probleemidest ja nende võimalikest poliitilistest lahendustest. Sellega täidab komisjon ka aluslepingust tulenevat kohustust anda aru sotsiaalse olukorra kohta ELis.

Tööhõive ja sotsiaalarengu aruanne on komisjoni talituste koostatud analüüs, milles lähtutakse uusimatest andmetest ja kättesaadavatest kirjalikest allikatest ning aruande peamine eesmärk on toetada komisjoni algatusi tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas.

Lisateave

 

IP/15/3321

Kontaktandmed ajakirjanikele

Tove ERNST (+32 2 298 67 64)
Christian WIGAND (+ 32 2 296 22 53)

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar