Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 29. jaanuar 2014

ELi pangandussektori struktuurireform

Euroopa Komisjon esitas täna uute eeskirjade ettepaneku, millega lõpetatakse suurimate ja kompleksseimate pankade oma arvel kauplemine, kuna see on suure riskiga tegevus. Uute eeskirjadega antaks ka järelevalveasutustele volitused nõuda, et need pangad eraldaksid teatavad tõenäoliselt suure riskiga kauplemistegevused oma hoiuste kaasamise tegevustest juhul, kui sellised kauplemistegevused seavad ohtu finantsstabiilsuse. Lisaks sellele ettepanekule on komisjon võtnud vastu kaasnevad meetmed, mille eesmärk on suurendada teatavate varipangandussektoris tehtavate tehingute läbipaistvust. Need meetmed täiendavad käimasolevat ulatuslikku reformi, mille eesmärk on tugevdada ELi finantssektorit.

Ettepanekute koostamisel on komisjon võtnud arvesse Soome keskpanga presidendi Erkki Liikaneni juhitud kõrgetasemelise eksperdirühma kasulikku aruannet (IP/12/1048) ning ka mõne liikmesriigi juba olemasolevaid eeskirju, ülemaailmset arutelu selles küsimuses (finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtted) ja arenguid muudes jurisdiktsioonides.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier ütles: „Täna esitatud ettepanekutega viiakse lõpule Euroopa pangandussüsteemi regulatiivne ümberkorraldus. Kõnealustes õigusaktides käsitletakse väikest arvu väga suuri panku, mis muidu võiksid ikka veel olla pankrotti minemiseks liiga suured, mille päästmine võiks olla liiga kulukas ning mis võiksid olla kriisilahenduseks liiga komplekssed. Kavandatud meetmetega tugevdatakse finantsstabiilsust veelgi ning tagatakse, et maksumaksjad ei hakka maksma pankade vigade eest. Täna esitatud ettepanekutega luuakse ühtne ELi tasandi raamistik, mida on vaja tagamaks, et lahknevad siseriiklikud lahendused ei tekita lõhesid pangandusliidus ega sea ohtu ühtse turu toimimist. Ettepanekuid on hoolikalt läbi kaalutud, et tagada habras tasakaal finantsstabiilsuse ja selliste õigete tingimuste loomise vahel, mis käsitlevad laenuandmist reaalmajandusele. Viimane on eriti oluline konkurentsivõime ja majanduskasvu jaoks.”

Alates finantskriisi algusest on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegelenud pankade reguleerimise ja järelevalve põhjaliku läbivaatamisega. EL on algatanud reforme, et vähendada pankade võimaliku maksejõuetuse tagajärgi eesmärgiga luua turvalisem, töökindlam, läbipaistvam ja vastutustundlikum finantssüsteem, mis tegutseb majanduse ja ühiskonna kui terviku heaolu nimel. Selleks et suurendada pankade kriisitaluvust ja vähendada pankade võimaliku maksejõuetuse mõju, on vastu võetud uued eeskirjad pankade kapitalinõuete kohta (MEMO/13/690) ning pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kohta (MEMO/13/1140). Loomisel on pangandusliit. Sellest hoolimata võivad mõned pangad ikka veel osutuda pankrotti minemiseks liiga suureks, nende päästmine võib olla liiga kulukas ning nad võivad olla kriisilahenduseks liiga komplekssed. Seepärast on vaja täiendavaid meetmeid. Eelkõige on vaja struktuurselt eraldada pankade kauplemistegevusega seotud riskid nende hoiuste kaasamise tegevusest. Täna esitatud ettepanekute eesmärk on tugevdada ELi pangandussektori kriisitaluvust, samal ajal tagades, et pangad jätkavad majandustegevuse ja -kasvu rahastamist.

ELi pankade struktuuri reformi käsitlevat ettepanekut kohaldataks üksnes kõige suuremate ja komplekssemate ELi pankade suhtes, mille kauplemistegevus on märkimisväärne. Selle reformiga:

1. Keelustatakse finantsinstrumentidega ja kaupadega oma arvel kauplemine, mille ainus eesmärk on teenida pangale kasumit. Selle tegevusega kaasneb palju riske, kuid sellest ei tulene käegakatsutavat kasu panga klientidele ega ka majandusele laiemalt.

2. Antakse järelevalveasutustele volitused ja teatavatel juhtudel ka kohustus nõuda muude suure riskiga kauplemistegevuste (nt turutegemine, komplekssed tuletisinstrumendid ja väärtpaberistamine) üleviimist eraldiseisvatesse pangagrupisisestesse juriidilistesse isikutesse, kes tegelevad kauplemisega (nn konsolideerimisgrupi ümberkorraldamine). Selle eesmärk on vältida riski, et pangad saavad kõrvale hoida teatavate kauplemistegevuste keelust, tegeledes oma arvel kauplemisega varjatult, ning et see muutub liiga oluliseks või on liiga suure finantsvõimendusega ning võib seada ohtu kogu panga ja finantssüsteemi laiemalt. Pankadel jääb võimalus oma tegevusi mitte eraldada, kui nad suudavad järelevalveasutustele veenvalt tõestada, et tekkivad riskid maandatakse muude vahendite abil.

3. Luuakse eeskirjad, mis käsitlevad majanduslikke, juriidilisi, juhtimisalaseid ja tegevuslikke sidemeid eraldatud kauplemisüksuse ja ülejäänud pangandusgrupi vahel.

Vältimaks olukorda, et pangad püüavad nende eeskirjade kohaldamisest mööda hiilida, viies osa oma tegevusest vähemreguleeritud varipangandussektorisse, peavad struktuurse eraldamise meetmetega kaasnema õigussätted, millega suurendatakse varipanganduse läbipaistvust. Kaasneva läbipaistvuse ettepanekuga nähakse seepärast ette meetmete kogum, mille eesmärk on parandada reguleerivate asutuste ja investorite arusaamist väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest. Kõnealused tehingud on olnud finantskriisi ajal negatiivsete mõjude ülekandumise, finantsvõimenduse ja protsüklilisuse allikaks. Neid tehinguid on vaja paremini jälgida, et vältida nende kasutamisega seotud süsteemset riski.

Taust

Võttes arvesse siseriiklikke algatusi ja üha suuremat ülemaailmset arutelu panga struktuurse reformi kasulikkuse üle, teatas volinik Barnier 2011. aasta novembris kõrgetasemelise eksperdirühma loomisest, mille eesistujaks sai Soome keskpanga president Erkki Liikanen ja mille eesmärk oli hinnata ELi pangandussektori struktuurireformi vajalikkust. Eksperdirühm esitas oma aruande 2012. aasta oktoobris, soovitades teatavate suure riskiga kauplemistegevuste kohustuslikku eraldamist pankade puhul, mille kauplemistegevus ületab teatava künnise (IP/12/1048).

Seoses varipangandusega esitas finantsstabiilsuse nõukogu 2013. aastal mitu soovitust sektori reguleerimiseks. Need soovitused kinnitati 2013. aasta septembris Peterburis toimunud G20 tippkohtumisel.

Vt ka MEMO/14/63 ja MEMO/14/64

Lisateave

http://ec.europa.eu/internal_market/bank/structural-reform/index_en.htm

Kontaktisikud:

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)

Carmel Dunne (+32 2 299 88 94)

Üldsusele: üksuse Europe Direct tel 00 800 6 7 8 9 10 11 ja e-post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website