Navigation path

Left navigation

Additional tools

Keskkonna-/tööstuspoliitika: elada ja töötada paremates hoonetes

European Commission - IP/14/764   02/07/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 2. juuli 2014

Keskkonna-/tööstuspoliitika: elada ja töötada paremates hoonetes

Täna võttis komisjon vastu uued ettepanekud uute ja renoveeritud hoonete keskkonnamõju vähendamiseks ressursitõhususe suurendamise ja hoonete keskkonnasäästlikkuse kohta kättesaadava teabe parandamise teel. Tulemused peaksid olema:

kasulikud keskkonnale. Peaaegu pool ELi energia lõpptarbimisest ja kaevandatud maavaradest ning umbes üks kolmandik ELi veetarbimisest on seotud hoonete ehitamise ja kasutamisega;

kasulikud ehitussektorile. Euroopa ehitussektor annab peaaegu 10% SKPst ja pakub tööd 20 miljonile inimesele;

ja kasulikud elanikele. Säästvad hooned on odavad käitada ja hooldada ning nad mõjuvad ka positiivselt elanike tervisele ja enesetundele.

Euroopa Komisjoni asepresident, tööstuse ja ettevõtluse voliniku kohusetäitja Michel Barnier lisas omalt poolt: „Ehitussektor peaks käsitama tänaseid ettepanekuid kui võimalust innovatsiooniks ja uute talentide ligimeelitamiseks. Uued tehnoloogiad ei paku suuri võimalusi mitte ainult uute majade puhul, vaid ka miljonite olemasolevate majade renoveerimisel, et muuta need väga energiatõhusaks. Ärgem jätkem seda võimalust kasutamata.”

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles: „Me kuuleme palju hoonete energiatõhususest, kuid peame asja ka laiemalt vaatama. Üldsuse parem teavitamine keskkonnasäästlikkusest on kindel viis meie hoonete üldise tõhususe suurendamiseks. See on kasulik keskkonnale, inimeste tervisele ja nende rahakotile.”

Kui hooneid ehitatakse, kasutatakse ja lammutatakse, on nende mõju meie keskkonnale tihti suur. Kuigi ELis on viimaste aastate jooksul saavutatud tähelepanuväärne edasiminek energiatõhususe valdkonnas, on hoonete üldise keskkonnatoime kohta kättesaadavat teavet väga vähe. Uuring näitas, et 79% Euroopa leibkondadest sooviksid, et nad võiksid kinnisvara üürides või ostes võtta arvesse ka keskkonnaaspekte. Sellele vaatamata on sellelt seisukohalt hinnatud vähem kui 1% Euroopa hoonetest.

Tänased ettepanekud annavad arhitektidele, ehituskaupade tootjatele, ehitajatele ja kõigile hoonet osta või üürida soovijatele juurdepääsu paremale teabele asjaomaste keskkonna- ja tervisealaste aspektide kohta. Eri projekteerimis-, ehitus-, kasutus- ja lammutusvõimaluste keskkonnamõjusid saaks lihtsamini võrrelda, see omakorda annaks suurema ajendi luua säästvaid hooneid kõikjal ELis.

Seda silmas pidades töötab komisjon nüüd koos sidusrühmade ja riiklike asutustega välja raamistiku, milles saab piiratud arvu näitajate abil hinnata hoonete keskkonnasäästlikkust. Eesmärk on luua vahend, mida saaksid kasutada erasektori osalised ja ka avaliku sektori asutused kogu Euroopas. Eelmisel aastal toimunud avalikust konsultatsioonist nähtus, et selline raamistik oleks suur samm keskkonnasõbralike hoonete pakkumise ja nõudluse suurendamiseks.

Võetakse ka meetmeid hoonete keskkonnasäästlikkuse otseseks parandamiseks. Uued ettepanekud muudavad lihtsamaks ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu ja nende taaskasutuse uute hoonete ehitamisel või vanade renoveerimisel. See tähendab, et prügilatesse jõuab vähem jäätmeid ja et uusi materjale on vähem vaja.

Koos jäätmeid ja ringmajandust, keskkonnasäästlikku tööhõivet ja VKEde keskkonnahoidlikku tegevuskava käsitlevate teatistega, mis komisjon samuti täna avaldas, moodustavad algatused ressursitõhususe uuendatud kava tulevasteks aastateks.

Edasised sammud

Esimene näitajate kogum peaks olema kättesaadav kahe-kolme aasta pärast. Pärast seda kogutakse teavet ja see hakkab järk-järgult avaldama mõju uute hoonete ehitamisele ja vanade renoveerimisele. Komisjon kavatseb ka edendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu turgu, toetades rohkem uurimis- ja näidisprojekte ning tehes liikmesriikidega rohkem koostööd ringlussevõtu majanduslikult atraktiivsemaks muutmisel.

Taustteave

2011. aastal vastuvõetud ressursitõhusa Euroopa tegevuskavast nähtub, kuidas tööstusriikides tekitavad toitumine, transport ja elamuehitus tüüpiliselt 70–80% kogu keskkonnamõjust. Selles järeldatakse, et seniseid meetmeid energiatõhususe ja hoonetes taastuvenergia kasutamise edendamiseks tuleb täiendada sellise ressursitõhususe poliitikaga, milles käsitletakse laiemalt keskkonnamõjusid hoonete kogu olelusringi vältel. Lisaks aitaksid sellised suundumused kaasa ehitussektori konkurentsivõimele ja ressursitõhusale hoonearendusele. Tegevuskavas määratletakse vahe-eesmärgid 2020. aastaks ja nähakse ette Euroopa Komisjoni poolt võetavad meetmed. Samuti kutsuti selles üles koostama säästvaid hooneid käsitlevat teatist, mis aitaks saavutada tegevuskava vahe-eesmärke.

Algatuses tehakse mitmesuguste kehtivate hindamismeetmete vastastikust tunnustamist ja ühtlustamist käsitlevate tegevuspõhimõtete kohta ettepanekuid, mis peaksid muutma need põhimõtted ehitusettevõtjate, kindlustuse ja investorite jaoks ka paremini toimivaks ja jõukohasemaks. See on kooskõlas ELi ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegiaga, milles sätestatakse investeeringute, inimkapitali, keskkonnanõuete, turu reguleerimise ja turulepääsu valdkonna poliitikameetmed kuni 2020. aastani.

Lisateave

Link komisjoni teatisele:

http://ec.europa.eu/environment/circular-economy/

Vaata lisaks

Küsimused ja vastused säästvate hoonete kohta: MEMO/14/451

http://ec.europa.eu/environment/eussd/buildings.htm

http://ec.europa.eu/enterprise/magazine/articles/sustainable-industry-innovation/article_11121_en.htm

IP/14/763

Kontaktisikud:

Ajakirjandusele:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Andreja Skerl (+32 2 295 14 45)

Kodanikule: Europe Direct, tel 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website