Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 4. juuni 2014

EL esitab Bonni konverentsil oma panuse ülemaailmsete kliimameetmete tõhustamiseks

Euroopa Liit esitab 4.–15. juunil Saksamaal Bonnis toimuvatel ÜRO kliimamuutuste alastel läbirääkimistel oma panuse 2020. aastani võetavate rahvusvaheliste kliimameetmete mõju suurendamiseks. Ehkki läbirääkimised toimuvad peamiselt ametlikul tasandil, leiavad konverentsi raames 5. ja 6. juunil aset ka ministrite arutelud.

See kümnepäevane kohtumine annab võimaluse liikuda edasi 2020. aasta järgset perioodi hõlmava ülemaailmse kliimakokkuleppe suunas, mis on kavas sõlmida järgmisel aastal, ning enne 2020. aastat võetavate rahvusvaheliste kliimameetmete tõhustamise suunas. Neid meetmeid on vaja tõhustada, et ületada suur lõhe riikide kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramist käsitlevate praeguste lubaduste ja heitkoguste vähendamise vajaduse vahel, et tagada globaalse soojenemise jäämine alla 2 °C võrreldes tööstusajastueelse temperatuuriga.

Euroopa kliimameetmete volinik Connie Hedegaard ütles: „Ehkki me vaatame juba praegusest aastakümnest kaugemale, on hädavajalik tõhustada ka enne 2020. aastat võetavaid meetmeid. EL ületab märkimisväärselt Kyoto protokolli kohase eesmärgi seoses heitkoguste vähendamisega 2020. aastaks. Seda peamiselt tänu otsustavatele poliitikameetmetele, mida EL ja liikmesriigid on võtnud enam kui kümne aasta jooksul. Me anname olulise panuse, et kaotada lõhe selle vahel, mida maailm peab tegema ja mida riigid kavatsevad teha käesoleva aastakümne lõpuks. EL võtab oktoobriks vastu otsuse selle kohta, milline on tema panus 2020. aasta järgset perioodi hõlmavasse rahvusvahelisse kliimakokkuleppesse. Me kutsume teisi suuri majandusriike üles astuma konkreetseid samme oma püüdluste tõhustamiseks.”

ELi nõukogu praeguse eesistujariigi Kreeka keskkonna-, energeetika- ja kliimamuutuste minister Yannis Maniatis lisas: „Sellel kohtumisel tuleb teha kindlaid edusamme, et leppida kokku teabe suhtes, mida riigid peaksid esitama, kui nad teevad ettepaneku oma panuse kohta heitkoguste vähendamisse 2020. aasta järgset perioodi hõlmava kokkuleppe raames. Sellist teavet käsitlev kokkulepe on hädavajalik, et tagada panuste läbipaistvus ja täielik arusaadavus. Bonnis tuleb samuti teha ettevalmistusi otsuse jaoks, mis hõlmab meetmeid heitkoguste veelgi tõhusamaks ülemaailmseks vähendamiseks enne 2020. aastat. EL soovib, et kumbagi küsimust käsitlevad otsused võetaks vastu detsembris Lima kliimakonverentsil.”

Ministrite ümarlauakohtumisel 5. juunil keskendutakse sellele, kuidas arenenud riigid saaksid suurendada Kyoto protokolli kohaste kliimameetmete mõju protokolli teisel kohustusperioodil aastatel 2013–2020. Ministrite dialoogil 6. juunil arutatakse tulevast ülemaailmset kliimakokkulepet ning seda, kuidas kõik riigid saaksid suurendada enne 2020. aastat võetavate meetmete mõju.

Ministrite kohtumistel jagab EL oma kogemusi seoses heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmise ja ületamisega ning esitab oma ideed tulevase ülemaailmse kokkuleppe väljatöötamise kohta.

EL võib 2020. aastaks ületada eesmärgi 5,5 miljardi tonni võrra

EL on edukalt kaotanud seose majanduskasvu ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vahel. Perioodil 1990–2012 vähendati heitkoguseid 19% võrra ja samal ajal kasvas ELi majandus enam kui 44% võrra. Sellega vähendati heitkoguseid SKP ühiku kohta peaaegu poole võrra ning see muudab ELi üheks energiatõhusaimaks majanduseks maailmas.

Kyoto protokolli käsitleval ümarlaual näitab liit, et on sellega ületanud protokolli esimest kohustusperioodi (2008–2012) hõlmava ametliku eesmärgi hinnanguliselt 4,2 miljardi tonni (gigatonni) CO2 ekvivalendi võrra. Teisel perioodil ületatakse eesmärk eeldatavalt veel 1,3 gigatonni võrra. ELi ja Islandi summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus1 2020. aastal on prognooside kohaselt umbes 24,5% väiksem kui valitud võrdlusaastal (enamikul juhtudel 1990. aasta).

Esimese ja teise kohustusperioodi eesmärkide ületamisega saavutatakse 2020. aastaks summaarse heitkoguse täiendav vähenemine 5,5 gigatonni võrra lisaks sellele, mida EL ja Island on kohustatud saavutama. See näitaja on suurem kui ühe aasta heitkogus: 2012. aastal oli ELi ja Islandi summaarne heitkogus 4,55 gigatonni.

Lisaks sellele olulisele panusele riikide püüdluste ja tegeliku vajaduse vahelise lõhe ületamiseks annab EL selgelt mõista, et pakkumine vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid ametlikult 20% asemel 30% võrra, kui teised suured majandusriigid võtavad võrreldavaid meetmeid, on jätkuvalt jõus.

ELi prioriteet Bonnis on liikuda selle suunas, et detsembris Limas toimuval ÜRO kliimakonverentsil saaks vastu võtta otsuse konkreetsete sammude kohta, millega tõhustada ülemaailmsete kliimameetmetega seotud püüdlusi enne 2020. aastat.

Heitkoguste vähendamise panuste kohta vajatakse selgitavat teavet

Bonni kohtumisel on 2020. aasta järgset perioodi hõlmava kliimakokkuleppe arutelude üks oluline eesmärk jõuda lähemale konsensuse saavutamisele teabe suhtes, mida riigid peaksid esitama ettepaneku tegemisel oma panuse kohta heitkoguste vähendamiseks tulevase kokkuleppe raames, et tagada panuste arusaadavus ja võimaldada nende läbivaatamist.

Seda teavet käsitleva otsuseni kavatsetakse jõuda Limas. Kõik riigid on nõustunud esitama ettepaneku oma panuse kohta aegsasti enne 2015. aasta detsembris Pariisis toimuvat konverentsi, kus on kavas vastu võtta 2020. aasta järgset perioodi hõlmav kokkulepe, ning teha seda võimaluse korral 2015. aasta esimeseks kvartaliks.

ELi pressikonverentsid

EL korraldab Bonnis kolm pressikonverentsi: 4. juunil kell 14:00, 6. juunil kell 14:30 volinik Hedegaardi ja minister Maniatisega ning 15. juunil kell 14:00 (kellaajad Kesk-Euroopa aja järgi). Pressikonverentsidest tehakse järelvaadatavad ja otseülekanded veebis aadressil www.unfccc.int.

Kontaktandmed:

Ajakirjanikele:

Isaac Valero Ladron (+32 2 296 49 71)

Mirna Bratoz (+32 2 298 72 78)

Kodanikule: Europe Direct, telefon 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-­post

1 :

EL ja Island täidavad Kyoto protokolli teist perioodi hõlmavat heitkoguste vähendamise kohustust ühiselt. Vastavalt sellele kohustusele vähendavad ELi liikmesriigid ja Island perioodil 2013–2020 summaarset kasvuhoonegaaside heitkogust valitud võrdlusaasta (enamikul juhtudel 1990. aasta) tasemega võrreldes keskmiselt 20% võrra. EL on selle kohustuse raames jätkuvalt valmis vähendama heitkoguseid 30% võrra, kui teised suured majandusriigid teevad võrreldavaid jõupingutusi.


Side Bar