Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 28. mai 2014

Euroopa kodanikualgatus: Euroopa Komisjoni vastused algatuse „Üks meist” kohta

Euroopa Komisjon esitas täna vastuse Euroopa kodanikualgatuse „Üks meist” kohta. Komisjon otsustas pärast algatuse korraldajatega kohtumist ja nende taotluse läbivaatamist, et ei esita seadusandlikku ettepanekut, kuna liikmesriigid ja Euroopa Parlament on ELi selle valdkonna poliitikat hiljuti arutanud ja selle suhtes kokkuleppele jõudnud. Algatusega „Üks meist” taotleti, et EL lõpetaks sellise tegevuse rahastamise, millega kaasneb inimembrüote hävitamine, eelkõige teadusuuringute, arenguabi ja rahvatervise valdkonnas. Algatuse korraldajad olid pärast oma ettepaneku registreerimist kogunud rohkem kui nõutavad üks miljon allkirja vähemalt seitsmest ELi liikmesriigist. Korraldajad kohtusid 9. aprillil komisjoniga (AVALDUS/14/115) ja seejärel osalesid 10. aprillil avalikul arutelul Euroopa Parlamendis. Komisjon on jõudnud järeldusele, et kehtiv rahastamisraamistik, mida liikmesriigid ja Euroopa Parlament hiljuti arutasid ja mille suhtes nad kokku leppisid, on igati asjakohane.

Euroopa teadus- ja innovatsioonivolinik Máire Geoghegan-Quinn ütles: „Me oleme selle kodanikualgatuse läbi töötanud ja kaalunud hoolikalt selles esitatud taotlusi. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament leppisid siiski kokku jätkata teadusuuringute rahastamist selles valdkonnas ning seda kindlatel põhjustel. Embrüonaalsed tüvirakud on ainulaadsed ning loovad võimaluse anda elupäästvat ravi – vastavad kliinilised uuringud juba toimuvad. Komisjon jätkab ELi rahastatavate teadusuuringute suhtes kehtivate rangete eetikanormide ja piirangute kohaldamist, sealhulgas ei rahasta me embrüote hävitamist.

ELi arenguvolinik Andris Piebalgs sõnas: Euroopa kodanikualgatused võimaldavad inimestel otseselt osaleda ELi poliitika kujundamises ning me pöörame neile suurt tähelepanu. Raseduse ja sünnitusega seotud tüsistused põhjustavad tänasel päeval ikka veel liiga paljude naiste surma. Seepärast võttiski rahvusvaheline üldsus aastatuhande üheks konkreetseks arengueesmärgiks emade suremuse vähendamise ja reproduktiivtervishoiu üldise kättesaadavuse tagamise. EL, selle liikmesriigid ja teised rahvusvahelised rahastajad pingutavad selle eesmärgi saavutamise nimel ning on teinud sellest ja tervishoiust üldisemalt oma prioriteedi. Meie arenguprogrammide eesmärk selles valdkonnas on suurendada tõhusate pereplaneerimisteenuste kättesaadavust ja vähendada seeläbi abordi tegemise vajadust.

Inimese embrüonaalsete tüvirakkudega seotud teadusuuringud

Euroopa Komisjon kohaldab kõikide inimese embrüonaalseid tüvirakke hõlmavate uuringute puhul üksikasjalikku nn kolmekordse tagatise süsteemi, mis on komisjoni hinnangul täielikult kooskõlas ELi aluslepingutega ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Selle süsteemi suhtes, mida kohaldati juba eelmises ELi teadusuuringute programmis, leppisid ELi liikmesriigid ja Euroopa Parlament kokku 2013. aastal „Horisont 2020” õigusaktide heakskiitmise raames. Eeskirjad on järgmised:

  • juhindutakse siseriiklikest õigusaktidest – ELi projektide puhul tuleb järgida selle riigi õigusakte, kus teadusuuringuid läbi viiakse;

  • kõik projektid tuleb eksperdihinnangute alusel teaduslikult valideerida ja need peavad läbima range eetikakontrolli;

  • ELi vahendeid ei tohi kasutada uute tüvirakuliinide loomiseks ega teadusuuringuteks, mille käigus hävitatakse embrüoid muu hulgas inimese embrüonaalsete tüvirakkude saamiseks.

Euroopa Komisjon ei sätesta selgesõnaliselt, et rahastab inimese embrüonaalsete tüvirakkudega seotud teadusuuringuid. Ent komisjon rahastab uuringuid, mis on seotud tervishoiuprobleemidega või haiguste – näiteks Parkinsoni tõve, Huntingtoni tõve või diabeedi – raviga. Need uuringud võivad hõlmata inimese embrüonaalseid tüvirakke, kui nende kasutamist nähakse ette parimates projektitaotlustes. EL rahastas aastatel 2007–2013 tervishoiualaste uuringute valdkonnas 27 koostööprojekti, mis olid seotud inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamisega, toetades neid ELi eelarvest 156,7 miljoni euroga. Kogukulutused tervishoiualastele uuringutele olid samal perioodil umbes 6 miljardit eurot.

ELi tervishoiualane abi arengumaadele

Emade ja laste tervishoiu valdkonna arengukoostöös lähtutakse:

  • aastatuhande arengueesmärkidest, mis on suunatud vaesuse vähendamisele maailmas ja mis sisaldavad konkreetset eesmärki vähendada 2015. aastaks emade suremust kolmveerandi võrra ja tagada reproduktiivtervishoiu üldine kättesaadavus;

  • rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogrammist, milles märgitakse, et aborti ei tohiks mingil juhul propageerida kui pereplaneerimise meetodit, et abordiga seotud tervishoius tuleb lähtuda iga riigi õigusraamistikust ning et kui abordi tegemine ei ole seadusega vastuolus, tuleks seda teha ohutult.

ELi rahastamisprioriteetide üle tervishoiu valdkonnas otsustatakse koos partnerriikide valitsustega, keskendudes riiklike tervishoiusüsteemide tõhustamisele ja nende kättesaadavuse parandamisele. EL kulutas aastatel 2008–2012 arenguabi vahenditest tervishoiusektorile 3,2 miljardit eurot. Sellest 1,5 miljardit eurot kulutati emade, vastsündinute ja laste tervishoiule, 87 miljonit eurot reproduktiivtervishoiule ja 17 miljonit eurot pereplaneerimisteenustele.

Arengukoostöö rahastamisvahend on üks peamisi ELi arenguabi rahastamisvahendeid. Sellega antakse kahepoolset toetust arengumaadele, keda Euroopa Arengufond ei toeta, ning valdkondlikku toetust kõigile partnerriikidele sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu inimõigused, demokraatia, hea valitsemistava ning kaasav ja kestlik majanduskasv. Lisaks mõju hindamisele ja muudele sisehindamistele korraldas komisjon aastatel 2010–2011 avaliku arutelu ELi välistegevuse edasise rahastamise teemal. Arengukoostöö rahastamisvahendi määrus võeti vastu 2014. aasta märtsis pärast selle ratifitseerimist Euroopa Parlamendis ja Euroopa Nõukogus. ELi eelarvest eraldatakse aastateks 2014–2020 arengukoostöö rahastamisvahendi jaoks 19,7 miljardit eurot.

Taustteave

Euroopa kodanikualgatuse programm sai alguse 2012. aasta aprillis. Tegemist on kodanikele kättesaadava vahendiga poliitilises debatis osalemiseks. Euroopa kodanikualgatus võimaldab ühel miljonil kodanikul vähemalt veerandist ELi liikmesriikidest kutsuda komisjoni üles võtma meetmeid komisjoni pädevusse kuuluvates valdkondades.

Korraldajad osutasid oma taotluse esitlemisel Euroopa Kohtu niinimetatud Brüstle otsusele (kohtuasi C-34/10). Kohus aga märkis selles biotehnoloogia direktiivi (98/44/EÜ) käsitlevas otsuses, et kõnealuse Euroopa õigusakti eesmärk ei ole reguleerida inimese embrüote kasutamist teadusuuringutes; otsus hõlmab üksnes biotehnoloogialeiutiste patentsust ning selles ei käsitleta küsimust, kas selliseid uuringuid võib läbi viia ja rahastada.

Lisateave

MEMO/14/385

Link teatisele: http://ec.europa.eu/research/eci/one-of-us_en.html

Euroopa kodanikualgatuse veebisait:

http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/welcome?lg=et

Algatuse „Üks meist” veebisait: http://www.oneofus.eu/et

Kontaktisikud:

Michael Jennings (+32 2 296 33 88), Twitter: @ECSpokesScience

Alexandre Polack (+32 2 299 06 77)

Monika Wcislo (+32 2 295 56 04)

Maria Sanchez Aponte (+32 2 298 10 35)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website